Kuna ma suutsin täna teha sadu pilte… Ja jätta neist pärast ohtrat kustutamist alles ikkagi ca 40, mis KÕIK tuleb ju blogisse panna, siis seekord pean küll read more nuppu kasutama, muidu ummistab esilehe täitsa ära 😀
No ma lihtsalt ei saa, noh… Elu on absoluutselt vaimustavalt imeline! Puhkus on alates täitsa algusest – eilsest õhtust – absoluutselt imeline!
Ärkasime täna hommikul kell pool üksteist. Issand, kui mõnus oli olla – välja puhanud, igakülgselt rahuldatud (igaüks mõtleb oma rikutuse tasandil – kinnitan, et võib mõelda, kasutasime eilse õhtu lastevaba aega sihtotstarbeliselt ja igatepidi… rahuldavalt :D).
Väljas sadas lõpuks ometi jälle lund – mis siis, et mitte palju. Aga ikkagi! Sain hommikul lumesajus jalutada!
Läksin alustuseks turule, et kiirelt jõulupraeks siga ja kartul ära osta ning siis koju hommikust sööma tulla.
Turult jõudsin tagasi tund aega hiljem 😀 Me elame, eks, turust 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel 😀 Aga kui ma olin liha ära ostnud ning kiire vahelepõikega Rimisse liikusin läbi maja turu poole, nägin tee peal ühel letil tuttavaid potsikuid… Ja seejärel leti taga tuttavat nägu… Ehk siis jõuluturul oli müümas ka armas Merit minu absoluutsete lemmikute BonMerité toodetega, mis olid veel parema hinnaga, kui kodulehe sooduka ajal… No ja siis ma ei saanud muudmoodi, kui ostsin terve hunniku, varuks – sest ma tean, et kõik see kraam kulub ära. Ja seejärel lobisesin Meritega tükk aega, mille käigus ma jõudsin kiita tema tooteid ka järgmisele ostjale, nii et temagi ostis päris palju… Ja ühtlasi selle lobisemise käigus avastada veel kaks asja, mida tahaks osta, nii et maksin lõpuks kolmes osas 😀 Ja no nii tore kohtumine oli see, pluss muidugi rõõm, et oma lemmiktooted nii soodsalt sain, et jalutasin lõpuks koju, suu kõrvuni.
Kell kaksteist sõime siis lõpuks hommikust – ahjusooja ciabattat eelmisel õhtul tehtud äkilise lõhega. Mmm, imeline.
Siis läks Kaaslane poetiirule, mina panin eelmiste päevade kulusid kirja, Teet vahelduva eduga süles, kaelas ja külje vastas 😀
Hiljem tulid ema ja õeke värsket titte vaatama – õeke jäi kauemaks meile, jõime kohvi ja sõime pirukaid, jutustasime ja nautisime vaikust ning rahu.
No ja siis tuli Kaaslane ka koju – ta korra vahepeal käis kodus asju ära toomas ja läks siis venna poole, kuhu ma oleks tahtnud kangesti kaasa minna, aga noh, õekesega polnud ka ammu lobisenud ja küllap tema venna perega trehvab hiljem jõuluajal veel ka… Ja ma ei teagi… Nautisime lihtsalt õhtut, silitasime kasse. Siimu on tänaseks juba üsnagi leebunud, tundub, et nad vahelduva eduga Teeduga natuke kaklevad ja natuke mängivad, õhtul mahtusid juba kenasti ühe diivani peale magama…
Ja nüüd hakkame Kaaslase ning Plikaga Love Actuallyt vaatama, esimene traditsiooniline jõulufilm. Homme ilmselt Eia jõulud, siis tuleb kindlalt ära vaadata veel Üksinda kodus esimesed kaks osa, Holiday ja New Year’s Eve… Kaaslane lubas lastega Die Hardi ka vaadata, seda ma ei viitsi 😀
Ausalt, noh… Absoluutselt imeline on.