2026 – Page 5 – Tikri blogi

Nädalavahetus Tallinnas

15/02/2026 / rõõm, seltsielu / Leave a Comment

Nädal möödus erakordselt sündmustevaeselt.

Kaaslane hakkas TalTechis üht kursust võtma, mistõttu ta oli reedel ja laupäeval Tallinnas ning pakkus, et ma tuleks laupäeval ka sinna – lähme sööma, ööbime hotellis. Mul on valentinipäevast üsna suva, aga kui mees planeerib ja kutsub, siis ei saa mul ilmselgelt mitte midagi selle vastu olla 😀

Hotell oli vanalinnas ja nunnu, aga… Kodune magamistuba on ikka kõige mugavam 😛

Söömas käisime Suveterrassi nimelises kohas, seal oli itaaliast inspireeritud nädal. Mmm, maitsev oli kõik, ehkki magusasoolikas on mul endiselt umbes – võtsin paar ampsu ja lasin Kaaslasel ülejäänud ära süüa 😀

Toidublogijaid meist ikka ei saa. Vaevu suutsime meeles hoida, et kui ikka veits fancymas restoranis käia, siis võiks ometi toidud üles pildistada. Kogu aeg kippus ununema – kui söök toodi, siis esimene reaktsioon oli nuga ja kahvel haarata, siis tuli meelde, et oot-oot, kõigepealt pilt 😀

Hiljem jalutasime pisut vanalinnas, käisime raekoja platsilt läbi, no seal oli endiselt täielik jõuluvaib.

Jälle nädalake möödas

08/02/2026 / elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu, poiss, pusled, rõõm / Leave a Comment

Oh… Ei tasu blogimist jätta pühapäeva hilisõhtusse… Unustasin ennast jälle puslet panema ja märkasin mingi hetk, et kell on palju… Nüüd olengi juba nii väsinud, et miskit asjalikku kirjutada ei jaksa 😀

Mis siis sel nädalal põnevat juhtus? No otseselt põnevat – mitte kui midagi 😀

Poisi arenguvestlus oli. Noormees teatas, et teda motiveerivad vaid head hinded ja et kodus ta õppida ei viitsi, sest teab, et saab koolis nagunii läbi niisama ka. Ja hinded on tal täitsa kobedad. Mõned neljad, enamik viied. Praegu käib meil diskussioon selle üle, et ta on ümber mõelnud ja mõtleb Koidula asemel pigem Ühisele, kuna Koidulas olla kurjad õpetajad ja Ühis on meie kodule ju mõnusalt lähedal… Ja ehkki Ühis on mulle koolina ausalt öeldes ehk sümpaatsemgi kui Koidula, siis ma arvan 200%, et ta peaks minema just Koidulasse, sest seal peab ta heade hinnete nimel rohkem õppima ja saab tugevama põhja, kuna tal on kindel soov ülikooli minna. Kuhu – seda ta ei tea 😀 Ma lihtsalt ei näe teda kuskil mujal kui reaalsuunal. IT vms. Seega jah… Sundida teda ei saa, aga loodan, et siiski läheb Koidulasse.

Mina ostsin Poisile kolmapäeval 50€ kingad ülikonna juurde ja balli riietus oli seega olemas. Õekese vanim poeg, Poisi klassivend, käis riiete otsinguil alles neljapäeval – viimasel päeval enne balli – ja sai kokku suurepärase komplekti: Humana 2€ kingad ja 2€ pintsak, NewYorkerist 40€ identsed triibulised ülikonnapüksid. Muljetavaldav! Triiksärk oli tal juba varasemast olemas. Õeke ütles, et oli arvestanud 150€ väljaminekuga ja oli väga rõõmus. Kingad küll lagunesid ballil tantsides ära ja tuleb uued osta, aga see on väike mure 😀 Poiss unustas kingad pärast pidu Tallinna riietusruumi, aga see on ka loodetavasti väike mure, küllap need tagasi meieni jõuavad 😀 Peamine on see, et pidulikud riided said õigeks ajaks soetatud ja poistel oli peol väga lõbus.

Neljapäeval oli tööl doonoripäev. Hemoglobiin oli 125, napikas – aga sain veel anda. Peet mulle ei maitse ja maksa söömise harjumust ka pole (ehkki mul iseenesest pole selle vastu midagi). Ehk seda rauda siiski kuskilt tuleb piisavalt, et saaks järgmine kord ka anda…

Nädalavahetusel sain tavalisest rohkem kodust välja – käisin laupäeval Humanas (proovisin selga ilmselt mitukümmend asja ja ostsin lõpuks ainult ühe halli seeliku :D), täna käisime Kaaslasega kolmes eri toidupoes, seejärel kolmes eri riidepoes talle riideid ostmas ja lõpus viisime kuus kotitäit riideid ja muud kraami uuskasutusse.

Väga rahuldustpakkuv on asju elamisest välja saada ja uuele ringile saata. Sama rahuldustpakkuv on ka suurte allahindluste ajal shopata, kui on miskit juurde vaja 😛

Aga jah, üldiselt oli rahulik nädalavahetus – nagu alati. Pesin pesu, panin puslet, usual stuff.

Ööd on siin külmad

01/02/2026 / edevuse laat, igapäevaelu, rõõm / Leave a Comment

…päevad ka 😀

Aga külmast hoolimata ma nii väga naudin seda ilma. Lumi ja päike, imeline!

Käisime rannas jalutamas. Ei jõudnud kodust välja enne kella poolt nelja, aga päikest ikka veel jagus, mõnus! Meri oli jääs, lõputu valge väli, kõndisime õige kaugele. Kahju, et ei tulnud meelde kella sisse panna, oleks olnud hiljem pull vaadata jalutuskäiku meres. Samme tuli tänase päeva peale kokku 13k ja nüüd õhtul olen päris väsinud 🙂

Kui päikesele selja keerasime ja tagasi jalutama hakkasime, hakkas tuuli pisut näkku puhuma ja läks jahedaks, nii et tõmbasime mõlemad kapuutsid pähe. Mina peitsin ennast sinna sisse täitsa ära 😀

Ma olen ikka absoluutselt iga päev NII tänulik oma suusapükste eest. Aastaid ma neist unistasin ja nüüd sain nii imelist värvi. Täiega ilus, mõnus, mugav ja soe. Ideaalne minusuguse külmavarese jaoks. Eelmise aasta parim ost, ma ütleks 😀

Kannan neid peaaegu iga päev. Trenni minnes hea retuuside peale tõmmata. Kui jalutan kodust poodi, emale või õele külla – hea retuuside peale tõmmata. Jalutan pikemalt looduses – ikka hea retuuside peale tõmmata.

Tööl nendega muidugi ei käi, selles mõttes on mul eriti hea meel, et nüüd pikema tumesinise parka sain, mis tagumiku paremini soojas hoiab 🙂 Ja see on nii mõnusalt kaela ümber, et salli pole ka vaja. Mis muidugi tekitab tunde, et tahaks värvilisemat mütsi sinna juurde.

See tsipa lühem 3€ Vero Moda jope, mida sel talvel siiani kandsin, sobib aga mu arust suusapükstega isegi tiba paremini – esiteks on mu imeilusat värvi pükse nii rohkem näha (ja kui need on jalas, on tagumik nagunii soojas, nii et polegi lugu, et jope lühem)… Ja kuna selle jopega on vaja salli, siis mu lemmiksall on ka värvilaik seal kahe sinise vahel ja sobib samas idekalt mu pükstega. Nii et võib-olla hakkangi edaspidi kandma suusapükstega lühemat jopet ja muul ajal pikemat parkat.

Võrratu on käia talvel sellise külmaga õues ja mitte külmetada. Ometigi saan seda ilma täielikult nautida!

Laupäev Tallinnas

01/02/2026 / igapäevaelu, rõõm / Leave a Comment

Värvianalüüsi aeg sai pandud eilsele sellepärast, et soovisime kindlasti minna laupäeval ja eile jäi kiigujooga ära. Prioriteedid paigas, trennis peab käima 😀 Aga kui juba Tallinna minek oli, siis tahtsin ju ikka võimalust täiel määral ära kasutada ja muid vajalikke käike ka selle päeva sisse mahutada.

Startisime juba hommikul kell pool üheksa – ilm oli küll krõbekülm, aga imeliselt päikeseline, maantee pigem rahulik ja päike paistis tagant, nii et juhtimise mõttes ka ei seganud.

Esimene peatus Tallinnas oli puslede vahetamiseks. Kui mul Tallinna asja, siis on tavaline, et panen enne seda pusled vahetuseks üles – seal on alati rohkem huvilisi. Seekord sain taas kaubale juba ühe varasemast tuttava inimesega, kelle juurest ka eelmisel kevadel läbi sõitsime. Ta elab väga hea koha peal, jääb kenasti teele. Andsin talle mõned pusled, mis minu jaoks olid liiga ühevärvilised ja sain vastu tunduvalt värvilisemad, puhas rõõm!

Kui Poisi värvianalüüs oli tehtud, läksid nad Plikaga kohe edasi Kristiinesse, kus said kokku Plika sõbrannaga, hiljem läksid nad sealt edasi talle külla. Meie suundusime Kaaslasega pärast tema värvianalüüsi samuti Kristiinesse. Algne plaan oligi pärast koos shopata, süüa ja siis, loodetavasti enne pimedat, tagasi Pärnu poole startida. Juhtus aga nii, et Kaaslane otsustas TalTechis mingi kursuse võtta, mille avaloeng oli juhtumisi ka eile, nii et ta tahtis hoopis seda kuulama minna, seega jäin ma vahepeal mitmeks tunniks üksi.

Kristiines oli mul kokku lepitud väga oluline kohtumine – parkavahetus 😀 Olen blogis maininud, et ostsin Didriksoni punase parka, sest tol hetkel oli see mulle meeldivaim toon, aga tsipake mind kogu aeg selle punase juures midagi häiris ja pärast kahte talve selle kandmist käisin värvianalüüsis käisin ning sain teada, et soe punane ei ole minu värv. Kuna parka ju muidu väga meeldis, panin selle müüki koos kommentaariga, et võiksin vahetada ka sama mudeli tumesinise vastu. Niisama ostuhuvilisi ei tekkinud, aga minu üllatuseks ühenduski mingi hetk üks naine, kes ütles, et tal on pakkuda vahetuseks tumesinine Didriksoni talveparka – tõsi, mingi teine mudel. Tahtsin seda kõigepealt selga proovida ja nii me siis saime kokku ja proovisime ja tegimegi vahetust. Mudelid olid väga sarnased – tõsi, tema omal ei olnud neid ülimõnusaid topelttaskuid nagu Erikal ja ka mitte külge õmmeldud helkurit, aga noh… Muidu mõnus ja õiget värvi! Nii et oleme mõlemad vahetusega rahul.

Vahepeal tegin lõunapausi – sõin, puhkasin, lugesin raamatut. Seejärel käisin ise läbi kõik poed, mis vähegi huvi pakkusid, aga riiete osas ei hakanud silma miskit, mida oleks tahtnud proovida. Jalatseid proovisin küll mitmeid, aga ükski ei sobinud. Endale ma eile mitte midagi ei ostnudki, aga vahetusena sain nii pusled kui parka, nii et tunne on, nagu sain palju head kraami. Ja seda täiesti tasuta! 😀

Siis jõudis Kristiinesse tagasi Poiss, kellele me pisut riideid ostsime. NewYorkerist 25€ eest dressipüksid ja kaks T-särki – need olid täishinnaga, aga no seal ongi odav. Tal oli uut jopet vaja – leidsime sobiva Croppist – hinnasildil oli 20€, kassas löödi läbi 13€. Täishind 66€. Super! 😀

Vahepeal jõudis Kaaslane ka tagasi, siis tegime söögipausi DaVincis. Hästi tore teenindaja oli ja üldse oli väga mõnus. Trühvlipitsa oli imemaitsev – poole jõudsin ära süüa, ülejäänu lasin kaasa pakkida. Ja isegi mina sõin magustoiduks jäätist, sest itaalia jäätis on hea.

Siis oli meil juba üsna kiire, aga Kaaslane tahtis kindlalt Reservedis käia, sest seda ju Pärnus pole. Poiss jäi kottide ja pitsaga üles istuma, meie läksime poodi. Seal tuli meelde, et talle on ju ülikonda ka vaja (nädala pärast on waldorfkoolide ball – no lõpetamiseks oli nagunii vaja, nüüd siis lihtsalt kiiremini) – seega vaatasin meesteosakonnas ringi ja leidsin mõne variandi, mis võiks sobida. Poiss muidugi üldse ei viitsinud tulla veel riideid proovima, aga siiski nõustus. Minu suureks hämminguks üks pintsakutest päriselt sobis, särgi leidsin ka alla ja uitmõtte ajel otsisin ning leidsin poes täiesti teisest kohast ka pintsakuga sobivad püksid (need olidki nö ametlik komplekt), mis samuti sobisid. Ok, püksid oleks võinud ideaalis tsipake pikemad olla, aga tänapäeval vist on veits kukekas ka moes ja ülevalt oli paras ja… Uskumatu, et ma sain nii kiirelt kokku pandud komplekti, mis sobis (mõlemad olid viimased eksemplarid, vähemalt ma samasuguseid kuskil rohkem ei näinud) ja see läks maksma vaid 60€! Täishind 160€! Pintsak 90€->36€, püksid 40€->13€, särk 30€->11€. Pükstel kusjuures oli hinnasildil 30€ ja siis hiljem nägin, et tšekil oli väiksem summa.

Jaanuari lõpp on alati olnud mu lemmikaeg shoppamiseks – valik on küll väiksem, aga hinnad alles jäänud kraamil nii odavad! 😀 Ja Poisi lõpuriiete rea sain oma juuni eelarvest maha tõmmata. Kingi on veel ainult vaja – täna Kaubamajaka Deichmannist ühed leidsime, mis maksid 45 või 50 – arvestades, kui vähe ta neid kandma hakkab, ma ausalt öeldes ei sooviks üle 20 maksta 😀 Ma ära veel ei ostnud, äkki mul õnnestub ta veel teistesse poodidesse meelitada ja leiame sealt midagi sobivat parema hinnaga… Tõenäolisemalt aga lähevad need 50€ kingad siiski loosi. Mis seal ikka 😀

Ja õhtu lõpetuseks käisime veel kesklinnast läbi, sest lootsin endale teiselt ringilt postitantsu platvormkingad soetada. No need jäid siiski ostmata, sest mulle tundus, et olid suured. Ma muidugi täpselt ei tea, kui ümber või mitte need peavad olema… Aga ei julgenud osta.

Õhtul koju jõudsime kell pool kümme. Plika tuli üldse alles täna bussiga, tema jäi sõbranna juurde ööseks.

Igal juhul oli igati viljakas päev ja olen selle kiire reisiga väga rahul. Kaalusime küll korra ka ööseks jäämist, aga uurisin paarilt sõbralt ja ei saanud öömaja, seega otsustasime siiski tagasi sõita, sest tegelikult on oma voodis ikka kõige mõnusam magada. Ja nii jäi terve pühapäev kodus toimetamiseks.

Kui enne Tallinna ei satu, siis 23. mail on mingi viskishow vms, kuhu Kaaslane minna tahab. Mina otsin endale selleks ajaks muud tegevust ja eks hiljem saame siis miskit koos ka teha. Nii tore on vahepeal kodust välja saada!

Kuidas me jälle värvianalüüsis käisime

01/02/2026 / edevuse laat, rõõm / 6 Comments

Meil oli Plika, tema pinginaabri ja õekesega värvianalüüsis nii lõbus, et teadsin kindlalt – mingil hetkel tuleb meespere ka sinna saata. Ja ennäe imet – jõuluvana tõi neile kinkeaardid 😛

Eile me siis käisimegi jälle seal – minul oli see Caroliga juba neljas korda kohtuda. Esimene kord Plika ja tema pinginaabriga, teine kord eraldi õekesega, kes pidi meiega koos tulema, aga jäi haigeks – ja kolmas kord õekesega shoppamas. See kõik juhtus ühe kuu jooksul 2024 sügisel. Tore oli nüüd üle aasta hiljem jälle minna, koht oli juba hästi tuttav ja Carol ise ka.

Poisist ma ju eeldasin, et teda selline asi pigem ei huvita, aga toona, kui olime just Plikaga käinud, ütles ta, et vabalt läheks ise ka. Eile hommikul ta ei olnud muudel põhjustel just kõige paremas tujus, nii et seal koha peal oli ta pigem vaikne ja kannatas ära 😀 Sellest on pisut kahju, sest kui ta oleks olnud heas tujus, oleks ta sealt palju rohkem saanud. Aga info saime me tema eest kätte, see on peamine – ja meil Plikaga oli väga tore seda protsessi jälgida.

Ma juba “diagnoosisin” oma mehed ise ära ka – ütlesin, et Poiss on suvi, nagu meiegi Plikaga, ja Kaaslane, kelle blondid juuksed annavad sooja vaibi, peab olema kevad, sest sügis on tumedam. Nii oli 😀

Aga vahva oli see, et kui Plika on juuni (hele suvi), siis mina olen juuli (ülm suvi) ja Poiss täiendab meid kenasti, sest tema on august (pehme suvi).

Poiss ei peaks kandma liiga heledaid toone ja need peaks olema pigem… Eee… Vähema pigmendiga. No igatahes, tema parimad värvid olid sellised:

Ja meie kolme omad kõrvuti – Plika, mina, Poiss:

Kaaslasel on nahk ja juuksed pigem heledad, aga silmad see-eest tumedad. Seega tema sai endale enamik heledaid kevade toone nagu õekegi omal ajal, aga silmade tõttu ka mõne tumeda tooni sügiselt laenuks (nagu mina sain õige mitu tumedat tooni talvelt laenuks).

Mina olin kaasa võtnud ühe oma kampsuni, mis meeldis mulle väga, aga endale tundus, et ei pruugi olla minu toon. Oma rõõmuks sain teada, et siiski on. Võin alles jätta 😀

Näitasin oma suusapükste pilti ja sain kinnitust, et see on minu värv. No selles ma olin suht kindel nagunii.

Näitasin retuuside pilte, mis ma mõtlesin tellida – sain kahtlust kinnitusele, et kaht tooni neist, mida kaalusin, ei peaks tellima.

Segadust tekkis mul juurde igasugu lilladega – ma ausalt ei tee vahet, kas need on külmad või soojad 😀 Valgete ja beežidega olen samamoodi hädas. Samas kui mingite teiste toonidega on palju lihtsam oma värve ära tunda. Tumerohelisest on näiteks pärast värvianalüüsi üks mu suur lemmik saanud.

Poes oskan ma palju paremini vaadata külmi suve toone endale ja lastele, Kaaslase soojad toonid nõuavad minult parasjagu harjumist, et ma oskaks neid poes paremini “tuvastada”. Ühed õiget värvi püksid me talle Reservedist igatahes saime!

Ma ise tahaks endiselt millalgi Carolile kogu oma riidekapi sisu ette näidata, õiged roosa ja punase huulepulga toonid on ka ikka veel leidmata… Millalgi tuleb ühesõnaga jälle üks kohting korraldada 😛

Igal juhul oli väga tore ja leiaks ma ainult veel sõpru-tuttavaid, kes tahaks värvianalüüsi minna, et ma saaks ennast neile kaasa pressida – nii põnev on vaadata, kuidas teisi “ära määratakse”!