2026

Kui blogis on vaikus…

…võib see väga tõenäoliselt tähendada, et ma olen liigselt ametis puslede panemisega. Eelmise nädalavahetuse postitus jäi vahele, küll aga olen viimase kahe nädalaga kokku saanud neli puslet, sestap tundus kohane teha neile eraldi postitus 😛

Kui ma olin eelmise nädala laupäeva õhtul kell kümme selle pusle lõpetanud, oli tunne, et paneks veel… Kuna see oli 1500tk ja seega suurema aluse peal (pidi ootama jääma hommikut, et saaks valges korraliku pildi teha), siis sain võtta 1000tk aluse ja alustada kohe järgmist, mille lõpetasin ka pühapäeval – kusjuures täitsa sündsal kellaajal, pool kuus õhtul… Aga näe, blogida pärast seda ikka ei viitsinud, häbilugu!

Kokku pandud ja teisele ringile saatmist ootavatele pusledele on mul üks eraldi riiul ja kui see täis saab, siis on viimane aeg tegutseda. Ühtlasi motiveeris mind see, et olin pisut valesti eelarvestanud ja oli vaja juba jaanuaris kiigujooga 5x kaart osta. Ma siiani taastun eelmise aasta igakuistest suurtest vajalikest väljaminekutest (aga kõik vajalik sai tehtud / makstud, olen selle üle nii tänulik!), sellest tulevalt kontol mul ülearust 40€ parasjagu ei olnud ja säästukonto kallale minna ka ei tahtnud. Seega panin üles puslemüügi kuulutuse ja teenisin ühe päevaga 66€ – müüsin kokku 13 puslet kolmele soovijale, ühe puuduva tükiga saatsin veel kauba peale. Kapp tühi ja trenniraha olemas, nagu niuhti. Olin endaga väga rahul 😀

Saatsin ostjatele pilte, et seletada, miks kast näritud on ja kuidas kassid vägisi kaasa pressivad… Mõlemad olid ka kassiomanikud 😀 Üleüldse tundub, et jube paljudel inimestel, kes puslesid panevad (olen aastate jooksul neid pakke saatnud ikka omajagu, olgu siis vahetusena või müügiks), on kodus kassid. Nii tore! Sugulashinged!

Seda puslet alustasin teisipäeva õhtul ja enamik sai kokku, tsipakene jäi kolmapäeva õhtul veel panna:

Reedel oli õeke külas ja alustas 1500tk pusle kokku panemist, ma ise päeval tegin tööd ja polnud aega puslet panna 😀 Õhtul kell kümme tundus, et nüüd tahaks natuke panna, aga olen liiga väsinud, et selle suurega tegeleda – võtsin siis ühe väiksema ja lihtsama, mis ludinal kokku sai. Tõsi, küll mitte reede õhtul, vaid ikka eile… Ja see 1500tk ootab endiselt alusel – ääred koos, tükid sorteeeritud… Ma ei ole kindel, kas ma sellega nädala keskel üksi tegeleda viitsin – võimalik, et panen hoopis mõne 1000tk veel vahepeal kokku ja jätkame suuremat koos õekesega järgmisel nädalavahetusel.

See muuseas oli mu majapidamise kõige pikemalt kokku panemist oodanud pusle – ostsin selle ligi neli aastat tagasi, veebruaris 2022. Hmm, kusjuures – mul oli ju too aasta väljakutse panna pusle nädalas ja saada kõigile kodustele pusledele ring peale. 52 puslet ma kokku panin ja enda meelest olingi ringi peale saanud (ainult 3000tk pusled jäid panemata, sest tellitud suurt alust ma tolle aastanumbri sees kätte ei saanud), aga selle oleks ju siis pidanud ka kokku panema! Ilmselt jäi kahe silma vahele, sest arvestasin kogemata nende hulka, mis ma tellisin 2022 novembris – üheksa puslet järgmiseks aastaks 😀

Siis aga hakkasin hoopis aktiivselt puslevahetusega tegelema ja esmajoones pigem neid kokku panema, nii et kiles pusled muudkui ootasid kapi otsas oma aega, kuni ma eelmise aasta lõpus mõned teadlikult neist kokku panin ja selle aasta alguses pärast suure puslefaili tegemist otsustasin, et ei vali enam puslesid kokku panemiseks selle järgi, milline kõige vähem meeldib (no tegelikult kõik ju meeldivad, muidu ma ei oleks neid valinud, aga mõned on ekstra mõnusad ja minu loogika on siis see, et järjest paremad pusled jäävad alles ja nauding muudkui suureneb), vaid panen alustuseks kõik 2022. aasta pusled kokku. Sealt järgmised kõige vanemad on juba maist 2024 ja see pole nii pikk aeg, siis ilmselt hakkan jälle pildi järgi valima 😀 Aga esmajärjekorras siis need neli vanimat – 1000tk, 1500tk (mida alustasime), 2000tk ja 3000tk (väljakutse… aga loodan, et kuna ise valisin ja üsna värviline, siis ei ole väga hull… äkki näiteks pikal nädalavahetusel veebruaris, kus on peaaegu neli vaba päeva järjest – no esmaspäeval peab 5h tööd tegema, aga enamik päevast ikkagi vaba :D).

39 puslet on hetkel ootel. Enne aasta lõppu on ilmselt juurde vaja… 😀 Ehkki mul on ka viis sellist puslet, mis ma tahan vähemalt veel korra kokku panna, sest pilt FB puslealbumis on tehtud enne seda aega, kui ma hakkasin pildistama valmis puslesid teadlikult täpselt ülevalt alla ja päevavalguses, nii et neist on praegu suvalised klõpsud lambi all ja viltu pildistatud… Tuleb teha uuesti ja paremad! Aga kuni mul on kokku panemata puslesid, seni ma nendeni raudselt ei jõua… Nii et võib-olla olekski hea, kui pusled korraks “otsa saaksid”… Samas ma kardan, et mul võivad võõrutusnähud tekkida, kui ühtki kokku panemata puslet ootel pole… 😀

Statistikahull

Mis ma sel nädalal teinud olete, te küsite? Peale tööl käimise, trenni ja olme? No õige pisut lugenud, aga tavapärasest tunduvalt vähem. Peamiselt olen tegelenud statistikaga 😀

Neli viimast aastat panin kulusid kirja nii, et oli soodushind ja täishind ja… No ma tegin statistikat, et kui palju siis õnnestub osta toitu viimase päeva / parim enne möödas pakkumistelt. Vastus: umbes kolmandik. Aga eelmise aasta lõpus äkitselt tundsin, et nüüd on isu täis, seega sellest aastast läheb kulufaili iga poeskäigu kohta ainult üks rida: söök. Ei mingeid rida-realt lahti kirjutamisi ega kaale jne. Aga kui söögipoe tšekil on muud asjad, siis need lähevad eraldi kirja 😀 Ja kõik ülejäänud asjad lähevad ikka ka suht eraldi 😀 Kuna toiduread on aga alati peamised, siis hoian nii palju aega kokku. Kui statistika enam lõbu ei paku, siis ei ole mõtet seda teha.

Aga eelmiste aastate failide põhjal tahaks teha veel kokkuvõtteid, sest see on põnev. Mudisin neid faile terve teisipäeva õhtu, aga kokkuvõtete tegemiseni päriselt ei jõudnudki, sest kolmapäeval panin õhtul hoopis ühe pusle kokku:

Ja neljapäevast kuni täna õhtuni välja olen veetnud praktiliselt iga vaba hetke oma puslestatistika faili mudides. 2025 hakkasin panema kokku pandud puslede kohta kirja lisaks tootjale ja tükkide arvule ka pusle nime ning lühikoodi. Kulufailis on mul kirjas kõik ostud-müügid. Aga olen ammu mõelnud, et tahaks kõik pusleinfo ühte suurde faili kokku lükata ja sellega ma nüüd olengi tegelenud. Ehk siis – millal ja kust olen saanud, millal ja kellele edasi andnud – tootja, pusle nimi, lühikood, tükkide arv… No ja seda infot kokku panna on olnud põnev – info siis kulufailidest, FB chattidest (puslevahetused), vanad fotod on aidanud mingeid vanemaid oste meenutada… Ja muidugi Google Lens on olnud põhiline abimees, et kõigile vanematele pusledele saada tootjad, nimed ja lühikoodid.

Enamiku infot ma olen ühesõnaga kätte saanud, aga kohati on natuke puudu ka. Mingid pusled olen 2020-2021 kokku pannud, mille kohta ei näe, et ise oleks ostnud, aga kust siis sain? Kõige loogilisem, et ehk Soomlane ostis teiselt ringilt ja ei saanud kohe kokku pandud, jäid kauemaks seisma… Kolme pusle kohta ma ei suuda leida infot, millal ja kellele olen need edasi andnud. Ühele inimesele tean, et midagi saatsin, aga minu arust polnud ükski neist. Ühelt inimeselt tean, et sain 10 puslet, aga tuvastada suudan vaid 9… Hah, ma ei ole normaalne, ma tean 😀 😀 😀 Aga mis ma parata saan, kui ma jumaldan puslesid ja statistikat 😀 Aga see paganama pusle statistikafail on olnud alates neljapäevast mu hüperfookus ja ma olen kolm õhtut läinud magama kell kaks, mis on minu kohta täiesti ebanormaalne – minu tavaline taks on 23 ja kui keskööni üleval passin, siis on juba väga palju… Igal juhul on fail peaaegu valmis, ehk peilin kuskilt veel natuke infot välja…

Aga kui puslestatistika kõrvale jätta, mis veel?

LHV tegi hiiglama vahva aasta kokkuvõtte. Ma ei tea, äkki nad on seda juba aastaid teinud ja lihtsalt mina pole tähele pannud? Täitsa juhuslikult äpis nägin. Ma ei saa siia panna screenshotte tundliku infoga, no näiteks, et kellele ma olen aasta jooksul kõige rohkem ülekandeid teinud ja kes mulle, kuhu on läinud mu põhiline raha (Bigbanki :D) jne… Aga mõned näited siiski:

See siin ei ole minu kokkuvõttest, jätame privaatsuse huvides mainimata, kes minu tutvusringkonnast LHV aktsiaid omab, aga lihtsalt naljakas oli 😀

Reedel olin kodukontoris ja löristasin arvuti taga nutta, sest sõbranna lasi oma kassi magama panna. Oktoobri lõpust alates on nelja sõbra-tuttava kassid läinud parematele jahimaadele… Üks neist oli ligi 10-aastane ja suri une pealt, teised kolm vist kõik 17 ringis ja tervis nii kehv, et tuli raske otsus ära teha. Väärikas eas ja paratamatus jne, ma ju tean. Aga kurb on ikkagi. Ja mõtlen, et kõik see seisab mul ka kunagi ees…

Täna oli Sütevaka tantsuvõistlus. Sel aastal müüdi esimest korda pileteid, sest nagu ma aru saan, siis varasematel aastatel oli nii, et juba pool tundi varem kohale tulles oli saal täis ja istuda polnud kuskile. No see piletimüük oli ka üks kammaljaa. Esiteks, täielik müstika – Stuudiumi kiri, mis informeeris sellest, et piletid on nüüd kooli kantseleis müügil, jõudis kohale umbes kolm päeva pärast selle saatmist, koos viie muu kirjaga, millest vanim oli septembrist… Ma ei tea, kuidas see võimalik on, aga nii Plika kui mina nägime järsku täpselt ühel päeval neid kuut lugemata kirja. No ja siis olidki järgmine päev juba piletid läbi müüdud, enne kui ma jaole sain. Oi, ma olin tige… Aga noh, pool rõdust oli mõeldud õpilastele ja ma siis istusingi rõdu kõige tagumises reas 🙂 Ma nii väga tahaks, et need piletid edaspidi Piletilevi kaudu müüki tuleks, nagu Black & Brownie oma kevadkontserti pileteid müüb, see oleks palju inimlikum. Aga no seal on kindlasti mingid teenustasud, nii et eks ole näha. Kui saaks niigi palju, et kiri jõuaks kohe kohale, oleks juba ka hästi – saadaks Plika vahetunni ajal sularaha võtma ja laseks tal selle õnnetu pileti kohe ära osta 😀

Igal juhul olen väga tänulik, et sain koha ja sain näha, oli väga tore, Plika klassi tants võitis gümnaasiumiosa arvestuses teise koha. Mulle tantsuvõistlused ikka väga meeldivad! Nüüd järgmine asi on klassibändide konkurss, mis on mul veebruaris kalendris kirjas, aga ma isegi ei tea, kus see toimub või kuidas sinna pealtvaatajate mahutamisega on. Plika osaleb ka oma klassi bändis, nii et tahan kindlasti vaatama minna, loodame parimat!

Talvised jalutuskäigud

Mul olid eelmise aasta jaanuaris jalutuskäikude fotod juba blogi jaoks välja valitud, aga mingil põhjusel jäi see postitus kirjutamata – siis sai talv läbi ja tundus imelik lumiseid pilte jagada… Nii ongi need blogifotode kaustas terve aasta passinud ja ometigi on õige aeg neid lõpuks jagada 😀

Täpselt aasta tagasi, 05.01.2024, oli imeilus lumine talveilm ja käisime rannas jalutamas. Täpselt ma ei mäleta, palju meid oli – meie pere, ema, õeke ilmselt oli koeraga ja vähemalt mõne lapsega.

Ja näe, alles nüüd ma adusin, et mul olid isegi kahe jalutuskäigu pildid ootel… Teised on tehtud 18.01.2025:

Sel aastal andis lumist talveilma ikka oodata… Lõpuks tuli!!! Nii mõnus!!!

Aasta viimasel päeval oli imeilus päikeseline ilm. Kaaslane läks jõusaali, mina meelitasin lapsed randa. Oo, kuidas ma armastan oma suusapükse! Imeliselt soe ja mõnus oli jalutada!

Minu uue aasta väljakutse on käia rohkem looduses jalutamas. Armastan loodust, aga olen hirmus laisk kuskile lihtsalt sellepärast autoga sõitma, et natuke jalutada. Tundub ajaraisk 😀 Sestap pigem jalutamegi kodust randa.  Aga lubasin, et sel aastal olen vähem laisk. Nii võtsin kohe 1. jaanuaril ette ja vedasin Kaaslase Tammiste metsarajale. Noh… Ütleme nii, et… Talvel vist võiks ikkagi pigem ilmast lähtuda ja autoga loodusesse sõita siis, kui on päriselt ülimõnus päikeseline ilm. Praegu oli küll mõnus lumine, aga kas see autoga Tammistesse sõitmine ja sealne metsarada oli nüüd tingimata nii palju parem kui lihtsalt kodust mere äärde jalutamine? Minu jaoks isiklikult mitte 😀 Aga soojemal ajal kindlasti tasub loodusesse sõitmine ära.

2024 ja 2025 trenniaasta kokkuvõtted

Tohoh! Vaatasin, et miskipärast olen eelmise aasta alguses pannud küll üles trennis tehtud pildid, aga miskipärast mitte numbreid. Mul oli 2024 nimelt nii edukas trenniaasta, et tegin esimest korda elus trennistatistikat. No ja kuna 2025 oli sama edukas, siis jätkasin samamoodi. Panen siia siis nüüd mõlema aasta kokkuvõtted.

2024 tegin trenni ca 232h, mis teeb ca 4,5h nädalas – 38 minutit päevas.

• ca 235x 5 tiibetlast – minu hommikuvõimlemine, mida kuskile eraldi kirja ei pane, seega võtsin suvaliselt keskmise, pea igal hommikul alates mai algusest
• 234x rattasõitu – eranditult igapäevased sõidud punktist A punkti B, mitte ühtki spetsiaalset trennisõitu, kokku 606km, maist poole oktoobrini, keskmine 48x kuus, keskmine distants 2,59km (väga lühikeste otsade jaoks ma muidugi kella üldse sisse ei pannud)
• 90x hommikujooks – kokku 176km, maist septembrini, keskmine 18x kuus, keskmine distants 1,96km
• 50x postiakrobaatika – terve aasta
• 45x hammock – terve aasta
• 27x õhurõngas – juuli-dets
• 21x jõusaal – jaanuar-aprill
• 14x kiigujooga – juuli, sept-dets

Tundidesse teisendatult selline pingerida:

Post – 50
Hammock – 45
Rattasõit – 38
Tiibetlased – 20
Õhurõngas – 27
Jõusaal – 21
Jooks – 17
Kiigujooga – 14

2025 trennide pingerea tegingi kohe tundidesse teistendatult:

Post – 47
Pole hiit (jõutrenn postiga) – 47
Hammock – 46
Õhurõngas – 45
Rattasõit – 26 (163x, 414km)
Kiigujooga – 24
Tiibetlased – 18 (217x – teen neid tööpäevade hommikuti)

Kokku 253h – 4h 52min nädalas / 42 minutit päevas. Pisut rohkem kui eelmisel aastal. Olen enda üle uhke! Olin eelmisel aastal ka!

Rattaga sõitsin eelmisel aastal rohkem – 606km – AGA siin muidugi luges mingil määral meie ettevõtte maikuu väljakutse kõndida kuuga 250 000 sammu. Selle saavutamiseks olime sunnitud kaheksa päeva JALA tööl käima 😱 Mitte et mulle jalutada ei meeldiks, aga mitte ilmtingimata siis, kui hommikul on vaja kaheksaks kohale jõuda… Ühesõnaga, sellesse listi võite põhimõtteliselt lisada ka 12 tundi jalutamist, kokku 66km.

Jõusaali pole sel aastal jõudnud, sest muid trenne on liiga palju – küll aga olen terve aasta käinud jõutrennis postiga, kus pool tundi on jõuharjutused ja pool tundi mõnus pikk venitus.

Hammock, post, õhurõngas – olen käinud kõigis kenasti terve aasta, nagu eelmiselgi aastal (aga siis alustasin õhurõngas alles juulis).

Kiigujoogas käisin eelmisel aastal 14x, sel aastal 24x – areng! Suvel on need trennid nädala sees hommikuti rannas, nii et saan käia vaid puhkuse ajal… Kiigujoogast olen aastaringselt ka kõige rohkem pilte jaganud, nii et aastalõpu kokkuvõtte tarvis ei tulnudki meelde teha.

Postiakrobaatikas tunnen pool ajast, et ma taandarenen 😀 Ausalt ei tea, kas oskan teise aasta lõpuks rohkem kui oskasin esimesel aastal. Olen varemgi maininud, et kellaajaliselt sobib mulle kõige paremini trenn, kus käib kõige rohkem edasijõudnuid ja noh, mul endiselt on seal tunne, et üksi pusserdan ja kõik teised oskavad poole rohkem – kaasa arvatud need, kes alustasid trennis käimist minust hiljem. Oleks vähemalt üks inimene trennis, kes oleks sama koba või kobam kui mina, oleks ok, aga mulle üldse psühholoogiliselt ei istu kõige kehvem olemine 😀 No midagi pole teha, teised päevad nii hästi ei sobi, seega käin edasi ja üritan üle olla.

Õhurõngas, lugesin ühest selle aasta varasemast postitusest, oli mul suvel nii mitu korda järjest koba tunne, et mõtlesin väikese pausi teha, aga ei teinud ja seda tunnet pole enam eriti olnud. St, ma endiselt ei jaksa pooli asju teha või ei jää isegi meelde, mida teha, aga mingid asjad ikka tulevad välja ka 😀 Ja see rõnga peal turnimine on lihtsalt nii fun! Sellest trennist pole mul siiamaani mitte ühtegi videot, sest ma kunagi ei tunne, et ma suudaks mingi asja järjest nii ilusasti ära teha, et tahaks üles filmida. Küll aga saab seal mõnikord väga lahedaid fotosid.

Hammock on endiselt lemmik ja seal tunnen ennast nagu kala vees. Videoid vaadates mulle endale üldse ei tundu, et need näeks välja eriti rasked… Kui tegelikkuses oli ikka pikalt psühholoogiline tõrge käed lahti lasta ja sealt kõrgelt suure hooga alla kukkuda 😀

Sel aastal on eesmärk kõiki trenne samamoodi ja senisest veel rohkem nautida – loodetavasti ikka areneda ka 😀

Endiselt olen vahel hämmingus, et mina, kes ma praktiliselt terve elu mitte mingit trenni ei teinud, olen nüüd nii aktiivne. Kogu aeg on tunne, et ega ei tea, kauaks seda jagub ja küll ma varsti tüdinen vms. Sest varem ju alati nii läks. Vanasti ma heal juhul pingutasin ära kasutada ettemakstud 10x või 3 kuu kaardi, et siis enam mitte jätkata. Hetkel olen ju juba kaks aastat järjest püsivalt trennis käinud, mis on täitsa arvestatavalt pikk aeg. Kiigujoogas vist üldse juba seitse… Võiks juba harjuda? 😀

2025 raamatud

Raamatuid lugesin puhkuse ajal ohtralt. Raske töö, vahepeal pidi magama ka 😀

Kuna oli vaja aasta lõpuks 100 raamatut täis saada ja lõpetasin 99. raamatu 30.12 õhtul, siis tahtsin valida viimaseks midagi õhemat ja eestikeelset, et mõnusalt kiiresti läbi saaks. Täpselt sobiv raamat oli mul ka kohe riiulist võtta – Heli Künnapase “Uus algus”. Võitsin selle mõni aeg tagasi FB loosiga. Raamat on küll esmajoones mõeldud keerulise lahkuminekuga toimetulemiseks – seda mul tulemas pole 😀 – aga enamik välja toodust on tegelikult üsna universaalne ja sobib absoluutselt kõigile, kes soovivad teadlikumalt elada, nii et väga mõnus lugemine oli. Aga kui on päriselt keegi, kes plaanib lahkuminekut või on just lahku läinud, siis soovitan soojalt. Ülelüldises plaanis tasub hoida riiulis, igasugustel rasketel hetkel hea meelde tuletada, et esmajoones tuleb hoolt kanda enda eest ja on mitmeidki asju, mida saab ära teha, mis on üsna lihtsad, aga kipuvad ometigi ununema…

Niisiis 100 raamatut. 62 eesti ja 38 inglise keeles. Kokku 33622lk – keskmiselt 2802lk kuus, 647lk nädalas, 92lk päevas. Umbes kaks raamatut nädalas.

Goodreads tegi oma kokkuvõtte ära, kui mul alles 95 loetud oli. No kas on raske aasta lõpuni oodata, ah? 😀

Kui ma nüüd ise žanrite kaupa jagasin, siis sain nii, et 40 krimi, 38 naistekat, 12 lasteraamatut, 7 non fiction ja 3 sellist ilukirjanduslikku teost, mida ma ei ligitaks ei naistekaks ega krimiks.

Kuna eriti ma raamatute otsimisele energiat ei kulutanud, siis miskit väga põrutavat lugemiselamust ei saa välja tuua. Parim vist Valérie Perrini “Kolm” – ootan juba väga tema järgmist raamatut, aga ma sain nii hilja jaole, et järjekorras on enne mind 90 inimest, tuleb pikk ootamine 😀 Muidugi olid väga oodatud ka vanade lemmiksarjade uued osad ehk Craveni “Viimne vanne” ja Galbraithi “The Hallmarked Man” – see viimane küll oli nii paganama detaili- ja tegelasterohke, et pea huugas otsas ja ei jõudnud järgegi pidada. Ehk siis polnud kõige lemmikum sarjast, aga siiski väga hea.

Krimist lugesin eelkõige põhjamaade ja UK autoreid. Kõik olid ok ja loen meelsasti ka nende tulevasi raamatuid, aga kedagi eraldi välja tuua ei oska.

Naistekatest istusid kõige paremini Jessica Redlandi raamatud – kahtlustan, et varsti saab mul tiir peale ja siis pean mingi uue autori otsima.

Nagu ikka, saab alloleva pildi soovi korral suuremalt avada.

Scroll to Top