Kolm ja pool aastat tagasi ostetud presskann kukkus üleeile kildudeks. Kuna selle sõel oli pidevast kasutamisest väsinud ja lasi juba pikemat aega liiga palju sodi läbi, ma just ei valanud pisaraid.
Otsustasime seekord roostevabast terasest kannu kasuks. Kuna googeldades “roostevabast terasest presskann” kulutasin hirmus kaua aega ja väga palju targemaks ei saanud, mõtlesin kirjutada ülevaatliku postituse, et kellelgi teisel ehk hiljem lihtsam oleks.
Rimist lippasin täna läbi, leidsin ASI kannud – Pico maksis €39.99 ja Villa €41.99, netist leiab alla €40 ka. Mulle meeldis muidugi kallim, ümaram 🙂
Netist peilisin välja Bodum Columbia. Kas seda Pärnus kuskil müüakse, ei tea. Oleks kahtlemata olnud kõige kvaliteetsem ja ideaalsem, aga maksta €90 presskannu eest jäi meie eelarvest natukene välja. Küll aga leidsin nüüd õhtul ühe saksakeelse testi, kus on kannu kohta väga head fotod, sõelast ja kõigest muust. Seda kummitihendit tahaks küll… Ehk järgmine kord 🙂
Ja lõpetuseks helistasin Riia mnt Kodukaup poodi, sain teada, et neil on ka kaks varianti. Eladia, mida olin ka veebis näinud, maksis €28.70 ning 1,5-liitrine ASI Cesa €48.
Külalistele kohvi pakkudes ohkame küll alati, et oleks vaja liitrisest presskannust suuremat, aga kuna Eladia meeldis välimuselt rohkem ja oli odavam ning ega me nii suures arvus kohvijanuseid külalisi just ülearu tihti ei võõrusta (paar korda aastas sünnipäevadel ehk), siis otsustasime selle kasuks. Sõel käis mõnusalt tihedalt, nagu mulle meeldib. Välimus on kena ja hind mõistlik.
Nii et põhimõtteliselt mina rohkem roostevabast terasest variante ei leidnudki – kolm erinevat ASI nimelisest kollektsioonist (kaks liitrist ja üks 1,5-liitrine), liitrine Eladia ning Bodum Columbia, mida on vist neljas erinevas suuruses ning nii matti kui läikivat. Kõik need on topeltseinaga – eks näis, kas aitab veidi kauem sooja hoida.
ASI kannu kohta sain mitmelt inimeselt positiivset tagasisidet – olevat pärast nelja aastat igapäevast kasutust ikka sama hea. Aga Eladia tundus sama kvaliteetne, nii et loodame parimat. ASI kohta mainiti ka seda, et soojas see kohvi lubatud neli tundi ei hoia. Me teeme kohvi alati vaid kohe joomiseks, vahel lihtsalt venib hommikusöögi algus – aga loodan, et need 15 minutit hoiavad mu kannu topeltseinad ka kohvi sooja. Klaaskann ei hoidnud 😛 Topeltklaasi on ka, ma tean, aga ühte isendit, millega nädalavahetusel tutvusin, oli ilgelt tüütu kuivatada ja üleüldse, ma ei tahaks, et miski jälle kildudeks kukuks, sestap roostevaba teras.
Järgmine kann tuleb ehk unistuste Bodum… Sest selleks ajaks, kui Eladia ükskord omadega läbi saab (milleks läheb loodetavasti pikki aastaid), oleme ilmselt juba rikkad kui trollid. Loota ju võib 😛
