Maja on kasse ja armastust täis
Kiisudel läheb suurepäraselt, tänan küsimast.
Kui me juunis Siimu koju tõime, läks vanematel kassidel leebumisega tunduvalt pikemalt… No nädal-paar vähemalt mu mäletamist mööda. Seekord nad vist olid juba harjunud – olukord normaliseerus paari päevaga. Paksu veetis ennegi enamiku ajast ülakorrusel, see ei ole muutunud. Mustut näeb viimastel päevadel tihti oma allkorruse lemmikkohas Poisi tooli peal. Säde on samuti pool ajast all, käib jälle süles magamas nagu vanasti. Laseb titel endale ligi tulla ja ei jookse kohe minema. Siim ja Teet vahelduva eduga kaklevad, ajavad üksteist taga, mängivad ning magavad – koos ja eraldi.
Teedul on nohu. Nina vesine, hingab pool ajast suu kaudu ja muudkui aevastab. Kaaslane googeldas, et kasside nohuraviks võiks neid vannituppa võtta, kui duši all käiakse, sest soe ja niiske õhk mõjuvat hästi. Oleme seda siis teinud. Loodan, et nohu läheb varsti üle – seda aevastamist on küll üsna nunnu kuulata, aga ebamugav ju, kui nina kaudu hingata ei saa…
Teedul on pooleli ka ravikuur seene vastu – see oli juba üsna lõpusirgel, muidu poleks teda meile koju antudki, nakatada enam kedagi ka ei tohiks. Ta saab iga päev õhtuse konserviga rohtu ja probiootikume, karvutuid kohti (need vaid sabal) peame kreemitama ja paar korda nädalas võiks ideaalis vanni teha – või siis niisama seda rohtu lahjendada ja lapiga peale hõõruda, kui vann liiga suur stress on. Me eelmise nädala lõpus tegime vanni küll – mitte et ta selle üle nüüd rõõmus oleks olnud, üritas põgeneda – aga ta on nii väike, et see oli täiesti hallatav. Praegu ei taha nohu pärast teha, eks hõõrume siis niisama…
Kolme päevaga üle 50 pildi… Isegi hästi, ma ütleks 😀
Kassid pole kunagi varem pesumasina ega kuivati vastu huvi tundnud. Kui kuivati viimati lõpetas ja läksin pesu kokku lappima, siis Teet leidis, et see on ju hea soe pehme koht, kus olla 😀 Ja kui tema juba läks, hakkas Siim ka asja lähemalt uurima 😀
…
