Maja on kasse ja armastust täis

Kiisudel läheb suurepäraselt, tänan küsimast.

Kui me juunis Siimu koju tõime, läks vanematel kassidel leebumisega tunduvalt pikemalt… No nädal-paar vähemalt mu mäletamist mööda. Seekord nad vist olid juba harjunud – olukord normaliseerus paari päevaga. Paksu veetis ennegi enamiku ajast ülakorrusel, see ei ole muutunud. Mustut näeb viimastel päevadel tihti oma allkorruse lemmikkohas Poisi tooli peal. Säde on samuti pool ajast all, käib jälle süles magamas nagu vanasti. Laseb titel endale ligi tulla ja ei jookse kohe minema. Siim ja Teet vahelduva eduga kaklevad, ajavad üksteist taga, mängivad ning magavad – koos ja eraldi.

Teedul on nohu. Nina vesine, hingab pool ajast suu kaudu ja muudkui aevastab. Kaaslane googeldas, et kasside nohuraviks võiks neid vannituppa võtta, kui duši all käiakse, sest soe ja niiske õhk mõjuvat hästi. Oleme seda siis teinud. Loodan, et nohu läheb varsti üle – seda aevastamist on küll üsna nunnu kuulata, aga ebamugav ju, kui nina kaudu hingata ei saa…

Teedul on pooleli ka ravikuur seene vastu – see oli juba üsna lõpusirgel, muidu poleks teda meile koju antudki, nakatada enam kedagi ka ei tohiks. Ta saab  iga päev õhtuse konserviga rohtu ja probiootikume, karvutuid kohti (need vaid sabal) peame kreemitama ja paar korda nädalas võiks ideaalis vanni teha – või siis niisama seda rohtu lahjendada ja lapiga peale hõõruda, kui vann liiga suur stress on. Me eelmise nädala lõpus tegime vanni küll – mitte et ta selle üle nüüd rõõmus oleks olnud, üritas põgeneda – aga ta on nii väike, et see oli täiesti hallatav. Praegu ei taha nohu pärast teha, eks hõõrume siis niisama…

Kolme päevaga üle 50 pildi… Isegi hästi, ma ütleks 😀

Kassid pole kunagi varem pesumasina ega kuivati vastu huvi tundnud. Kui kuivati viimati lõpetas ja läksin pesu kokku lappima, siis Teet leidis, et see on ju hea soe pehme koht, kus olla 😀 Ja kui tema juba läks, hakkas Siim ka asja lähemalt uurima 😀

Üleeile õhtul Siim ja Teet magasid kahekesi nii nunnult minu juures diivanil, et tuli jälle terve seeria…

Eile ma panin diivanil puslet – Teet tuli kõigepealt õla peale magama, aga ma vahetasin asendit, nii et ta vajus minu selja ja diivanipadja vahele, magas häirimatult edasi 😀

Üritasin jälle viie kassi pilte teha – näete ikka Mustut seal paremal ülemises nurgas? 😛

Aga jah, üldiselt iseloomustavad neid viie kassi pildi tegemise katseid allolevad hetked 😀

Eile õhtul magas Säde rahulikult, kui Teet tema juurde läks. Meie kõigi üllatuseks Säde ei lasknudki kohe jalga, saime tükk aega pildistada. Ehkki näoilme on tal küll pisut rahulolematu, kui te minult küsite 😀 Lõpuks ta andis alla ja läks ikkagi minema, titt muutus liiga tüütuks 😀

Siit pildi pealt on hästi näha, millised on need kuuseoksad, millega kassid rohkem mänginud on. Ehk siis okkavabad 😀

Kui mul olid kõik fotod lõpuks sorteeritud ja töödeldud ning hakkasin seda postitust kirjutama, jõudis Teet mulle veel õlale magama tulla, nii et pidin kõigepealt ühe selfi tegema ja pisut hiljem märkas Kaaslane ka ning pildistas veel igast küljest… Sest titt on teatavasti kõige nunnum maailmas ja teda tuleb täiesti mõõdutundetult pildistada 😀

Eks see on paratamatus, et tittedest – st Teedust ja Siimust – on kordi rohkem pilte kui ülejäänutest… Säde figureerib fotodel üsna regulaarselt, sest ta on ainus kolmest vanemast kassist, kes käib regulaarselt süles magamas. Paksu ja Mustu käivad meie süles harva – pigem on ülakorrusel laste juures (ja neil süles). Seega on minul neist tunduvalt vähem pilte. Peamiselt sellepärast me veel kaks kassi võtsimegi, et all ikka ka kogu aeg keegi sülle tuleks. Täiega läks asja ette! 😀

Hakkasin ükspäev otsima, kas meie teine lemmik Aura Pärnu varjupaigas on veel alles… Ei leidnud. Siis otsisin üles lingid, mis novembri keskel sõpradele saatsin, sealtkaudu leidsin. Aura läks koju kaks päeva enne Siimu 🙂 Rõõm! Kui vaid kõik kiisud oma koju saaks… Nad on selle täiega ära teeninud… Ja kõik inimesed on ka täiega ära teeninud ühe või mitu nunnut karvapalli oma kodus 🙂