Tikker

Tänane to do list

12/12/2023 / elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu / Leave a Comment

Mitte et mul oleks tänaseks mingit konkreetset tegevuskava olnud, aga:

tükeldasin ligi 4kg südant ja neeru (see oli ainsana to do listis päriselt ka)
kujundasin valmis fotokalendri jõuluvana kingikotti (ja juhendasin telefoni teel eksämma, kes ka iga jõulu ajal samas minu konto alt kalendreid kujundab)
saatsin avalduse Plika trummide lepingu lõpetamiseks, sest ta otsustas, et tahab uuest aastat tiba rahulikumalt võtta (tal on niigi neli tantsutrenni nädalas, saan täitsa aru – oleme mõlemad pisut kurvad, sest trummid olid ägedad, aga temal rohkem vaba aega ja minul kuus vaba raha 58€ lisaks)
lõpetasin Poisile tellitud koomiksikogu otsekorralduse lepingu (don’t ask – ta tahab ainult Miki Hiirt lugeda, paksem formaat enam ei kõlba… Miki Hiir muutis ka tegelikult just formaati, nii et pole kindel, kas seegi enam kõlbab, aga noh, võin siis ju selle ka ära lõpetada ja leppida faktiga, et seda noormeest huvitavad ainult arvutimängud)
tegin väikese hilinemisega ära ülejäänud nädala menüü
tellisin midagi jõuluvana kingikotti (ehkki see vist ei jõua jõuludeks kohale, nii et kuuse alla saab selle asemel kiri põhjapõtrade ummikust tingitud viivituse kohta)
mõtlesin selle üle, mida veel panna jõuluvana kingikotti (aga ei jõudnud nende mõtetega eriti kuskile)

Nunnude kasside asemel näitan teile täna hoopis paari olmepilti.

Eile õhtul kuulsin, et köögis käis vaikne krõks – läksin vaatama, klaasist küünlaalus oli lihtsalt kolmeks tükiks läinud. Väga turvaline! 😀 Mul olid seal sees need pikad peenikesed küünlad ja kui see alla ära põles, läks nii kuumaks, et lõhki… Teine samasugune on veel, see seni terve.

Niiviisi ma kaks korda nädalas kassidele sööki tükeldangi. Tiina lihapoes teavad kõik müüjad mind nägupidi 😀 Ostan alati 1,5-2kg nii südant kui neeru. Kuna mulle meeldib täpsus, siis mingit “paneme umbes” varianti minu puhul ei eksisteeri. Jagan kaalu karpide arvuga (igasse karpi peab jääma 320-400g – 80-100g on kassi toidukorra norm) ja siis järjest lõigungi igasse karpi neid tükke, kuni selle korra norm täis saab. Kolm karpi jätan tavakülma, ülejäänud lähevad sügavkülma. Nelja kassi nädala toit maksab ca 16 EUR. No me ostame neile aeg-ajalt muid asju ka, aga kilo hind jääb kõigil 3€ ringi vist.

Et kas tüütu ei ole, küsite? No pisut on. Aga see on lihtsalt… Nagu hambapesu. Something that needs to be done. Sest ÕNNEKS kõik need kassid toortoitu söövad ja ma olen veendunud, et see on nende tervisele parim valik. Vahelduseks saavad vahel konservi, kanatiibu, kana südant ja pasteeti, vahel harva ka kuivtoitu 😛

Ja nii ma saangi sellele postitusele kassisildi külge panna, ehkki kassipilte njetu. Ainult jutt 😀

Novembri raamatud

11/12/2023 / raamatud, rõõm / 1 Comment

Kaheksa raamatut, 2689lk – selline üsna keskmine kuu. No selge on see, et 100 aasta lõpuks kokku ei tule. Hetke skoor on 76 ja kolm raamatut on korraga pooleli, millest ühte pole veel Goodreadsi lisatud ja kuna tavainimene enam ise lisada ei saa, siis ma ei viitsi ka jaurata ja kuskil lugemise väljakutse grupis paluda… Äkki lisandub iseenesest, saan tagantjärele ära märkida.

Tervis on praeguseks täitsa ok, terviseameti koroonakalkulaator lubab ka homme tööle minna – normaalne elu FTW. Ainuke haiguse järelnäht on iiveldus – sellega olen vahel ikka kimpus. Loodetavasti kaob kiirelt, üsna tüütu on 🙂

Hakkab looma

10/12/2023 / elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu / Leave a Comment

Eelmise postituse jätkuks, nagu Mallu armastab öelda: nali oli minu kulul. Ehk siis ei saanud ma tol öösel sugugi hästi magada ning veetsin ka reedese tööpäeva läpakaga voodis. Peavalu, üldsegi mitte kõige tugevam, aga erinevates vormides ja pea osades, tegi olemise vastikuks.

See-eest eile õhtul suutsin magama jääda ilma valuvaigistita ning magasin hommikuni välja… Ja täna on olnud juba peaaegu tavapärane olemine – küll pisut vahepeal iiveldas, ilmselt sellest, et ma eelmised kolm päeva väga vähe sõin.

Täna veel nautisin lihtsalt seda, et jaksan jälle olla ja mõelda, hakkasin enda ümber segadust tähele panema ja ennast sellest häirida laskma, homme vast jõuan juba isegi koristamiseni 😀 Kaaslase “karantiin” sai eilsega läbi, tal on plaanis isegi homme juba autoga poodi ja jõusaali minna. Mina isoleerin ennast veel esmaspäevani, teisipäeval julgen kontorisse minna. Terviseameti kalkulaatoreid tuleb ikka usaldada, eks.

Lapsed käisid esimest aastat kooli advendilaadal ilma minuta. Plika oli lubanud kohvikusse müümiseks teha võileivatordi – kuna mina olen haige, ei saanud talle abiks olla, hoidsin kaugele eemale. Pinginaaber tuli talle appi ja tort sai täitsa kena. Ülimaitsev ka – saiajääkidest (otsatükid ja ära lõigatud servad) said koduseks tarbimiseks ka väiksemad “torditükid”.

Lõpetuseks aga pildikesed ilmsüüta kassist 😛

Mina või? Mina küll seda kuuli just käpaga ei kõigutanud!

Näed ju, magan nagu inglike!

Ups… Mina pole teinud 😀

Jäin siin vahepeal haigeks

07/12/2023 / tervis / Leave a Comment

Kurtsin siin üleeile õhtul, et väsisin hirmsasti ära ja kurgus kraabib… Tegelikult ma tundsin tol õhtul juba pärast tööpäeva diivanile maha istudes, et täitsa lõpp, kehas selline väsimus… Ja tukkusin diivanil ligi 2h, kuni pidin hakkama süüa tegema. Arvasin, et sain äkki lihtsalt öösel vähe magada, aga nojah… Tegelikult tundus kahtlane nii see väsimus kui kriipiv kurk.

Kui ma eile hommikul üles ärkasin, oli kehas selline teistmoodi haige väsimus, et teadsin kohe, mis värk on.

Hommikul oli isegi veel üsna talutav… Palavik oli ainult 37,2. Väsimus oli suur, päeva veetsin arvutiga voodis. Haiguslehte noil puhkudel kunagi võtta ei taha, sest esiteks saab siis vähem palka ja euriborile see ei meeldi 😀 Teiseks ega ma tervet päeva nagunii magada ei jaksaks ja keegi mu tööd teha ei oskaks, nii et lihtsam tundus jõudumööda voodist kõik vajalik ära teha.

Aga jah… Palavik tõusis õhtuks 38,2 peale, lisaks hakkas iiveldama… Nii et katsusin kuidagi olla, ükski asend polnud hea… Võtsin mingi hetk peotäie vitamiine ja taimseid kapsleid, pärast viimasele veel peale joomist läks olemine nii kehvaks, et sealsamas ma need kõik ka välja oksendasin. Sry, TMI.

Terve päev möödus vaheldumisi kuumahoogude ja külmavärinatega. Õhtul ei julgenud enam midagi süüa ka. Lõpuks lihtsalt niutsusin nutta, sest nii kehv oli. Võtsin enne magamaminekut paratsetamooli, sest muidu poleks ilmselt üldse magada saanud. See õnneks mingil määral aitas. Magasin sellegipoolest kehvasti ja ärkasin mitu korda – hommikupoole, nii kolme-nelja paiku, ei saanud enam üldse korralikult magama jääda. Hommikul kell viis sõin pimedas magamistoas kiivisid ja mandariini, mis Kaaslane oli mulle õhtul öökapile toonud, aga mida ma süüa ei julgenud. Kell kuus võtsin teise paratsetamooli lootuses, et see ehk peavalu ka ära võtab ja veel magada saab.

Täna tänu paratsetamoolidele palavikku enam polnud ja kehas enam sellist valulikku väsimust polnud, aga jõuetus oli ikka nii suur, et terve päeva lesisin vaid voodis, vaheldumisi töötasin ja tukkusin. Millalgi võtsin ühe ibuka, sest peavalu polnud ikka ära läinud ja ehkki see polnud lõikavalt tugev, siis ikkagi väga häiriv…

Ja kui ma siis pärast tööpäeva lõppu olin veel natuke puuvilju söönud ja tunnikese maganud, jaksasin isegi raamatu ära lõpetada. Ja hakkasin enda ümber märkama segadust. Ja tundsin soovi pesema minna. Nii et koristasin magamistoast kogu jama ära ja käisin duši all. Ja sõin koos perega õhtust, isu oli isegi päris hea. Ja jaksasin pärast seda olla all diivanil, mitte ei tundnud vajadust tagasi voodisse minna. Nii et baby steps. Ehk saan täna öösel paremini magada ja homme on kõigeks rohkem jaksu.

Köha kusjuures on juba täna pigem lahtine, väga huvitav… Ja nohu polnud enne üldse, nüüd hakkas nina tilkuma (aga ei ole õnneks kinni ega midagi). Ma muidu ise eeldan, et kuna Plika triibud sai, siis küllap see covid on, aga ausalt öeldes ei näe mõtet oma viimaseid teste sellele raisata – isegi kui oleks negatiivne, jääks kahtlema, kas sorkisin piisavalt sügaval ninas ja ei tahaks kodust välja minna enne, kui on kindel, et ei nakka (mis terviseameti lehe kalkulaatori järgi võiks olla teisipäev).

Kaaslasel ju pühapäevast saadik kehv olla, aga tal palavikku pole olnud, lihtsalt väsinud ja köha-nohune. Õnneks temal oli eile esimest päeva pisut parem olla, nii et sai kodus toimetamise üle võtta.

No igatahes, otsides positiivset, siis – hea, et see haiguse värk nii vara tuli, sai enne jõulu kaelast ära 😀 Ja hea, et kodust töötada saan 😀 Ja hea, et me Kaaslasega ühel ajal rivist väljas polnud. Ja kõige hullem paistab möödas olevat, nüüd saab ainult paremaks minna. Nii et all good. Mul jääb küll üle seitsme aasta waldorfkooli advendilaat vahele, aga noh… Seekord siis nii 🙂

Kassipiltide asemel hoopis mu viimase kahe päeva elukorraldus. Ülakorrusel on selles mõttes tobe “elada”, et kõik vajalik (WC, köök, kust saab sooja teed) on nii… Kaugel 😀 Hoidsin igaks juhuks ämbrit voodi kõrval, et äkki hakkab jälle paha. Glamuurne värk, ma tean 😀 Aga nagu öeldud, nüüd õhtul koristasin kõik ära ja loodan, et homme jaksan juba terve päeva all olla. Sest magamistuba on meil ju kassivaba tsoon ja mis elu see on, kui kaks päeva pole saanud ükski kass mu peal magada 😀

Igapäevane

05/12/2023 / elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu / 3 Comments

Tänased tegemised: kodukontor, hommikune turulkäik (ja hilisem 2+2kg südame ja neeru tükeldamine), õhtusöögiks oma lemmiku hiina kana tegemine, pärast sööki jutustasime lastega veel tükk aega elust ja asjadest. Ja ma ei tea, kas sellest jutustamisest või mis, aga ma olen lihtsalt NII väsinud, et ei jaksa isegi oma lemmik youtuberi uut videot vaadata – lähen ära magama.

Kurgus ka jälle kraabib kahtlaselt – eelmine kord novembris oli täpselt samamoodi, et polegi nagu õieti midagi, aga paneb köhatama ja siis lõpuks köhisin nädal aega… Oh jah… Ehk lihtsalt suurest rääkimisest ja homseks korras 😀

Kassipilte tänasest ainult mõned, panen siia hoopis pisut vanemaid, mul neid varuga võtta 😀