Author name: Tikker

Laste õueriided ajavad mind hulluks

Külli näitas täna igasugu laste õueriideid, mis ta ostnud oli – tal on kohalikud outletid kõik läbi käidud. Allahindlused magasime maha, nii et need ongi ainus koht, kust enam-vähem norm hinnaga midagi saada. Lapsed lähevad ju sügisest lasteaeda ja ega sügisel küll midagi odavamat loota pole, nii et sama hästi võiks vist praegu ära osta.

Ma olen lugenud Kidsproof Outwear blogi, kuulanud teiste tuttavate emade jutte, lugenud foorumeid… Siiamaani ei saa aru, KUIDAS nad kõik nii täpselt nendes brändides orienteeruvad ja teavad, mis on hea ja mis mitte. Kui ma lähen poodi, siis vaatan, et kõik on nii hirmjube kallis, nutt tuleb peale. Mõte sellest, et ma peaks suht igal aastal kahele lapsele ostma kevad-sügis ja talvekomplektid… Kust ma selle raha võtma peaks 😀

Ei, ma tean küll, soodukate ajal ette ostma ja Plika riided Poisile edasi pärandama, eks 😛 Aga kas teate, kuidas ma tahaks osta Plikale tüdrukulikke riideid? Roosat ma ei armasta, aga näiteks lilla on mõnus… Samas jällegi kui poisile ma lillat väga selga ei paneks. Igasugu unisex värve tundub igal pool olema küllaga, aga need, mis vähegi mõistliku hinnaga ette satuvad, on pigem ikka kas lilla/roosa või sinine/must. No ja vali siis…

Siiani oleme suuremalt jaolt teistelt pärandatuga hakkama saanud ja igat masti jopesid on ootamas nüüdki. Need joped on aga sellised tavalised, riidest, pigem auto- ja linnajoped. Mõned õuepüksid vist on ka. Vaja on veel seega just õues möllamise riideid, millega oleks soe ja kuiv…

Ainus õueriie, mille seni ostnud oleme, on teise ringi Lassie kombekas Plikale (khm, ja ka selle eest maksis vanaema, sest meil olid too hetk näpud täiesti põhjas), mida ta kandis vist kaks talve ja see ootab nüüd teoreetiliselt Poissi, peaks selleks talveks talle parajaks saama. Üsna tore kombekas oli, samas põlved ja tagumik läksid sel pärast mõningat lumes möllamist ikkagi märjaks (vähemalt lõpus) – ehkki tean, et esimene omanik hooldas õigesti ja mina ka… Ei tea, mis värk. Ehk lihtsalt loomulik kulumine.

Ostsin sel talvel lastele esimest korda elus uued saapad ja nendegi hinnad tundusid röögatud. Pärast paarikuist kasutamist võin tõdeda, et Plika saapad on tohutu feil ja Poisi omadega olen rahul. Poisi saapad on kerged, mugavad jalga panna, vett läbi ei lase ja minu meelest on jalad seal ka alati soojad olnud. Plika saabastel poleks muidu häda, aga need on nii pagana kobakad, et iga samm on konkreetne KOLIN. Häiriv on temaga tänaval käia 😀 Külli ütles, et tema meelest sellised saapad ongi alati kobakad, minu meelest on normaalsemaid ka…

Aga mis siis standardvarustusse kuuluma peaks? Talvekombe, kevad-sügis kombe, vihmariided… Kombe või jope ja traksikad? Ühest piisab või peaks mitu olema? Lasteaialastele ostetakse vist tihti sinna eraldi? Ja vihmariideid on nii fliisvoodriga kui ilma. Tean, et voodrita on lihtsalt tavalisele kombele peale tõmbamiseks, samas kui Külli ütleb, et tema meelest teeks see lapsel olemise nii kohmakaks, et ostab pigem voodriga ja kasutabki neid, alla vajadusel ainult dressipüksid vms.

Hulluks ajab see kõik, ma ütlen 😀 Me siin mõtlesime homme need outletid läbi käia ja ehk miskit ära osta. Aga mida täpselt, seda ei tea siiani 😀 Mulle endale tundub, et ühed voodriga vihmariided kuluks mõlemale ära ja talvekombe ka. Talvel väljas möllata on ikka kõige mõnusam nii, et riie ühes tükis seljas, kuskilt ei saa midagi vahelt sisse tulla. Vihmariided on poriperioodil asendamatud…

Ja lisaks riietele endile ikkagi nende VÄRVID. Ma jumaldan erksaid värve, aga ma VIHKAN mustust. Ja no see punane Lassie, mina seda igatahes täiesti puhtaks ei saanud. Kevad-sügis perioodil on pori ju hullu moodi ja isegi talvel lumes möllates oskavad lapsed ikka vahel mõne porise koha välja kaevata.

Sestap suhtun nüüd värvidesse reservatsioonidega ja tundub, et tume on praktilisem. Ideaalis võiks olla tumedad püksid ja erksam jope, aga komplektid on enamasti ühes toonis ja komplektid on peamised, mida siit soodsalt saab. No ja kombe ju ka ühes tükis.

Mis ma peaks ostma, et kaks lasteaialast varustatud oleks? Ma ise ikkagi naiivselt mõtlen, et kui sügisel ja kevadel on nagunii enamik ajast vihm ja pori, kas ei piisaks fliisvoodriga vihmariietest, mille alla vajadusel lisakiht panna, pean siis veel kombe ka ostma? Autosõidu ja linnajoped on ju nagunii eraldi, viisakamad ja värvilised (kuna neid saan pidevalt “päranduseks”, siis ei pea Plika puhul kompromisse tegema :D)… Et kui ostaks mõlemale selle vihmakomplekti ja lisaks talvekombe, kas saaks äkki hakkama? Või läheb lasteaias keeruliseks, kui ainult ühed riided on? Õigemini… Mugavuse mõttes vist oleks lihtsalt parem, et kodus oleks ühed riided ja lasteaias teised? Et näiteks lasteaeda kohale tood “linnariietes”, seal kapis on õueriided ja kodus siis teised õueriided? Aga kui ma neid iga päev tassin või last lasteaeda ka õueriietes viin ja toon, siis ju pole tegelikult vahet… Me lasteaeda nagunii ju kõnnime, mitte ei käi autoga, seega peab soojalt riides olema…

Jalatsitega on üldse omaette teema. Kõik kiidavad kangesti Kuomasid, Plikale tahaks järgmiseks talveks need osta. Poisi saapad said ostetud lootusega, et ehk mahuvad veel järgmine talv ka – vaatame. Aga kevad-sügis perioodiks? Mulle õudselt meeldivad voodriga kummikud ja duck boots stiilis saapad, selleks ajaks tunduvad just sobivad. Samas Plika saapad tundusid just duck boots stiilis olevat ja nii õudsed on 😀 Poisil olid kunagi ühed, mida kandsime talvel ja olid suht mõnusad mu meelest, muidugi talvel jäid külmaks, aga need polegi tegelikult talveks mõeldud… Duck boots tunduvad tavalistest voodriga kummikutest etemad, sest toetavad nagu rohkem jalga ja kui kummine osa on ainult allpool, siis ülemine riidest osa ehk hingab rohkem? Aga jalatseid ma vist praegu küll ostma ei hakka, kui just midagi eriti õiget ette ei satu, neid vaatab siis sügisel või talvel. Tavalised kummikud on mu meelest tegelikult üsna mõttetud, ehkki just nendega oleme seni hakkama saanud. Voodriga oleks aga palju etemad…

Üldiselt ongi nii, et üks asi on see, mis oleks hea ja mugav, teine asi on see, mis pärandatakse ja mida lubab rahakott. Nii ma unistangi, mis oleks, kui mu lastel oleks kõik need head ja ilusad asjad, tegelikkuses aga kombineerin seda, mis olemas – topin voodrita kummikusse villaseid sokke, saadan nad vihma ja pori sisse tavaliste riietega, mille pärast lihtsalt kohe pessu panen jne. Oh, te peaks Plika selle talve kombet nägema, täielik õudukas 😀 Piltidel on olnud ka, must ja kollasega. No selle puhul juba pealt näha, et pole EI tuule ega vihmakindel, lihtsalt mingi vatiinist. Ajas asja ära, sest siinne ilm on tiba parem, lasteaias ei käinud, niisama õues olemiseks käis küll. Nüüd riie rebenes ka veel ja vatiin paistab välja, parandada pole viitsinud 😛 Lasteaeda sellisega saata ei julgeks 😀

Nii vihmakomplekti kui talvekombe saaks siit praegu 299/€40 eest, mis tundub mulle ikka julmalt kallis (eriti kuna on vaja osta mõlemat kaks, aga tulevikus saab Poiss Plika riideid kanda, nii et siis kulub vähem), samas Eestis oleks hinnad ju nagunii kallimad ja siinsed tavahinnad on ikka ka tunduvalt suuremad.

Koliks õige soojale maale, oleks kõik need mured hoobilt lahendatud 🙂 Isegi UK-st piisaks täiesti, seal võib vabalt aastaringselt tavaliste riietega käia, pole vaja mingit hullu vee- ja vihma- ja porikindlat garderoobi… Või nojah, neil on seal ka viimasel ajal ebatavaliselt lumine 😛 Siiski soojem ja porivabam ning lumi sulab suht kiirelt.

Maailmatasemel klienditeenindus

Vaidlesin Radicenteriga peaaegu nädal aega, kelle probleem see on, et mu leht on maas ning kes peaks selle korda tegema. Kui alguses olin viisakas ja kannatlik, siis pärast nende vastustega viivitamist ning lõpuks väitmist, et tee ise, olin ma juba päris kuri ja saatsin neile väga konkreetse vastuse, et isegi kui vea parandamine pole nende töö, siis sellise munemise peale (mina saatsin neile lehel oleva veateate teisipäeval, sain selle kohta vastuse alles neljapäeval, kui teist korda küsisin, mis värk on) võiks nad ikkagi mulle vastu tulla ja asja ise korda teha.

Sellele kirjale nad ei vastanud. Pisuke konsulteerimine paari IT-alaga rohkem kursis oleva tuttavaga kinnitas, et jah, vea parandamine oli rangelt võttes minu töö, teenusepakkujale saab ette heita vaid puudulikku kommunikatsiooni ning nende googeldamine näitab ka üsna kiirelt ära, et tegu ongi mitte eriti meeldiva firmaga, mistõttu vastutulekuid pole neilt mõtet oodata.

Seega võtsin vahejuhtumit Radicenteriga kui ebameeldivat õppetundi nr 2: kuidas endale MITTE serveri haldajat valida. Õppetund nr 1 pärineb mäletatavasti eelmisest sügisest, kui blogi tuttava serverist Netpointi kolisin – pärast seda, kui seal mingit probleemid tekkisid ja tuttav mind lihtsalt ignoreeris, selle asemel, et kohe öelda, et pole tema mure… Ja ma muideks siiani arvan, et OLI tema mure, sest ühtki sellist jama pole pärast kolimist esinenud. Too praegune jama oli väga konkreetne ja kaasnes lehe uude serverisse kolimisega, uuele serverile aga ei sobinud mingid mu lehe vanemad seaded, mis enne töötasid.

Ehk et jah, ei tasu panna oma lehte pohhuistist tuttava serverisse ning enne teenusepakkuja valimist tuleks teda googeldada 🙂

Aga miks ma seda kõike üldse täna kirjutan? Sest ma sain just Radicenterilt vastuse oma kümme päeva tagasi saadetud kirjale:

Näeme, et olete domeeni tikriblogi.net kodulehe juba tööle saanud.

Tõepoolest, Sherlock, tõepoolest.

Mind HÄMMASTAB, mis nende inimeste peas liigub. Kas nad ISE ei tule selle peale, et kui mulle KÜMME PÄEVA HILJEM selle ilmselge tõdemusega vastata, on ainus tulemus see, et ma VIHASTAN JÄLLE. Ma olin selle vahejuhtumi juba unustanud ja neil oli vaja seda mulle miskipärast uuesti meelde tuletada.

Aga noh, selleni me juba jõudsime, et Radicenter ei ole just kõige meeldivam firma. See kiri tundub kinnitavat, et nad on kõigele lisaks ka kergelt juhmid. Ja kui mu blogi peaks varsti mingil saladuslikul põhjusel jälle maas olema, siis teate, et see on Radicenteri kättemaks nende juhmiks nimetamise eest 😀

Tujutu

Iseenesest huvitav fenomen – kui kunagi oli see blogi mulle ennekõike väljaelamise kohaks, kus ma pigem virisemas käisin ning sel ajal, kui tuju oli hea, ei viitsinud midagi kirjutada, siis nüüd on täpselt vastupidi. Tuju on juba mitmendat päeva kehv, olen isegi korra postitust alustanud, aga paari esimese sõna järel lihtsalt katki jätnud.

Nii et… Kui asjalood siinpool ükskord helgemaks muutuvad, eks siis kirjutan jälle.

Kaks ununenud pilti laupäevast

Esiteks oli Laguneni keskuses absoluutselt vaimustav parkla. No see on tavaline, et parkla sissepääsu juures näitab, mitu kohta vaba on… Aga mitte kunagi varem pole näinud ma parklat, kus iga autode rea vahe alguses on tabloo numbriga, mitu vaba kohta selles vahes on JA kõigi kohtade kohal on pisikesed lambikesed – punane on hõivatud, roheline vaba. Pildi peal on tablood kehvasti (silmi pingutades võib näha paremas ääres, kolm tükki järjest) ja rohelisi lampe üldse mitte, sest kõik lähemad kohad olid täis… Aga parklas koha peal olid värvid kaugele eristatavad ja imelihtne oli koht leida. Mitte nii nagu tavaliselt, et tiiruta ja otsi.

IMG_5318

Lasteringis sattusin vaimustusse sellistest plastikust õhukestest jubinatest – ma ei teagi, mis need on 😀 Aga neid saab äärtpidi kokku panna ja igasugu kujundeid ehitada. Polnud mitte ainult ruudukujulised, vaid viisnurksed ka, need olid veel ägedamad. Ma pole teatavasti suurem asi plastiku fänn, aga mõnel puhul see õigustab ennast, näiteks Legod… Ja see jubin on ka nagu konstruktor 🙂 Tahan lastele osta, aga ei tea isegi, mida mänguasjapoes küsida 😀

IMG_5317

Nii, nüüd võin pidulikult teatada, et KÕIK fotod on üles pandud – ja mitte ainult blogisse, vaid üle pika aja mõned ka FB-sse. Tõstsin täna desktopilt ära detsembri, jaanuari ja veebruari kaustad, märtsiga olen nüüd ka järje peal. Sellist asja pole ammu olnud!

Blogisse on ka peaaegu kõik kirja saanud, ainult üks oluline teema ootab veel lahti kirjutamist… Aga seda seedin veel isegi, nii et ehk mõne aja pärast.

Scroll to Top