Läksin eile magama koos lastega kell pool üheksa. Tõusin täna hommikul kell kolmveerand üksteist 🙂 Nii et umbes 14 tundi und – vahepeal küll paar korda ärkasin, aga magasin siis mõnusasti edasi.
Päeva jooksul miskit asjalikku ei teinud, pesin vaid masinatäie pesu. Oi, kuidas ma ikka veel naudin seda, et pesumasin on kodus olemas ja pesu saab pesta kasvõi iga päev 😀 Sellepärast mul kõik kevad-sügis laste (õue)riided pesemata olidki, et kui ilmad külmaks läksid, tõstsin need lihtsalt esikust eest ära ja Külli juures pesu pesemas käies sai ikka vaid hädavajalik kaasa võetud, sedagi oli liiga palju. Nüüd saan ometi korra majja.
Õhtu on olnud äärmiselt produktiivne – veetsin selle Abikaasa paberimajandust korrastades. Varasemalt olin kõik paberid läbi vaadanud, saanud üldise aimu, millega tegu ning neid natuke teemade järgi sortinud. Nüüd said enam-vähem kõik paberid seletavad kleepsud külge, olulisemad ära tõlgitud, kõik maksekohustused koos tähtaegadega Exceli tabelisse pandud ja kokku arvutatud (endiselt – te ei taha teada). Mõned kirjad on vaja veel ära tõlkida, et näha, kas neid on vaja alles hoida või ei, homme ostab Abikaasa mulle kausta vahelehed ja augustaja, homse õhtu veedan veel paberite taga ja siis peakski sellega kõik korras olema.
Lisaks üldisele sorteerimisele kirjutasin inglise keeles seletuskirja, miks Abikaasa ostab oma tööriided spordi-, mitte tööriiete poest (sest ta ei ehita, vaid jookseb palju igasugustes ilmastikutingimustes :D) ning automüüki kinnitava dokumendi – mõlemad raamatupidaja jaoks. Tegin Abikaasale homseks to do listi ja panin talle vajalikud paberid kokku – tal on kahe toiduringi vahepeal paar tundi vaba aega, selle aja jooksul on vaja raamatupidaja juurest läbi käia, paari kohta helistada ja paar asja osta. Endale tegin kah kõige olulisema kohta to do listi – lasteaia, keeleõppe ja tööga seotu. Mulle täiesti sobib selline sekretäritöö 😀
Nii et asjad edenevad.
Skype hakkas täiesti lambist nõmetsema – varasemalt on seda juhtunud pärast uuendust, nüüd aga ei olnud tõesti mitte mingit põhjust. Akent ei saanud enam ristist kinni panna, jäi alla tolknema – no selle vastu aitas properties -> compability -> XP -> restart, mida olen kordi varemgi teinud. Aga nüüd ei lähe ta jälle automaatselt käima, pean iga kord arvutit lahti tehes käsitsi sisse logima ja see ajab mind absoluutselt raevu. Loodan, et asi õige pea kuidagi laheneb.
Lõpetuseks jagan teiega oma siirast vaimustust seoses hiljuti avastatud ülimaitsva ja tervisliku toiduga – salat igasugu rohelistest lehtedest. Ema on gluteeni- ja kaseiinivabal dieedil ja sööb sellist rohelist kogu aeg, et vitamiine saada. Nii ta tegi siin pidevalt oma salatit, me maitsesime ja mõmisesime, nüüd teeme ise ka. Kõiksugu lehtedest, mida poes müüakse – rukola ja basiilik ja spinat ja mingi baby leaf mix sajast erinevast asjast – mis iganes, kõik sobib. Lisaks erinevaid seemneid ja purustatud pähkleid, üsna väikseks pudistatud lillkapsast ja brokolit. Kastmeks oliiviõli, sidrunimahl ja natuke miskit magusat – mett, suhkrut, ema kasutab kodus näiteks granaatõunasiirupit… NJÄMM. Lehed ise oleks üsna mõttetud, aga just see magushapu kaste teeb neist hõrgu roa. Tegime täna suure kausitäie õhtusöögi kõrvale ja mis te arvate, mis sellest üle jäi? Suurt midagi 😛 Plika seda küll veel ei söö, aga küll hakkab 😛 Poiss ei söö, kui tema taldrikusse panna, aga kui talle kahvli pealt anda, siis võtab hea meelega. No vähemalt söövad kurki, tomatit ja porgandit hea meelega, alustuseks asi seegi 🙂
Tiba tüütu on valmistada – rebi, purusta ja tambi… Aga tulemus on vaeva väärt. Ja kõik need vitamiinid… Võrratu!
Meie tänaseks õhtusöögiks oli jacket potatoes – ahjukartulid tuunikala-majoneesi möksiga, väga levinud toit UK-s (neid mökse, mis sinna vahele käivad, on muidugi igasugu erinevaid). Aga mul polnud söögi valmimise ajaks veel kõht tühjaks läinud, nii et sõingi ainult salatit, selle jaoks pole kõht kunagi liiga täis 😀
Tuleb meelde, kuidas ma kunagi Londonis ühiste söömingute ettevalmistamisel virisesin, et salati sisse õli ei pandaks, sest mulle ei meeldi – ükskord Antti ja Rarruga, teine kord Iire ja Steniga. Nad pidid mind vist küll ogaraks pidama, et ma nii heast kraamist ei osanud lugu pidada 😀 Aga no näe, mina ka arenen.
Nii, aga kell on nüüd pool neli ja homme on mul äratus koos lastega, sest Abikaasa läheb koju jõudes kohe paariks tunniks magama ja siis toiduringi tegema. Ühesõnaga tark oleks olnud magama minna kohe kell kaks, kui ta tööle läks, aga ma tahtsin paberimajandusega teatud määral ühele poole saada. Loodan, et viimase öö hiigelpikk uni aitab homsega hakkama saada 🙂
