Ikka sellest toitumisest
Kõigepealt õlidest. Lugesin ja harisin ennast natuke. Siin on kokkuvõtlikum tekst, siin põhjalikum (seal on esimest teksti ka ühe allikana kasutatud ja ma olen seda kunagi juba lugenud, aga siis vist nii väga ei süvenenud).
No lühidalt – mina ei taha rafineeritud õli tarbida, ÜLDSE. Paratamatult saan seda aeg-ajalt väljas süües, külas süües jne – see on okei, ma ei pirtsuta. Aga OMA koju on eesmärk rohkem rafineeritud õli mitte osta. Praadimiseks ja kuumutamiseks kasutame vajadusel võid – pole meil vaja midagi nii suurel kuumusel teha, et see ei sobiks. Kasulikum kui rafineeritud õli igal juhul.
Nüüd on siis vaja leida veel sobiv külmpressiõli majoneesi tegemiseks 🙂 Leidsin ühe asjaliku norrakeelse foorumiteema (olgu tänatud Google Translate, mu igapäevane abimees), kus soovitati lisaks avokaadoõlile (mis oli endalegi silma jäänud ja mida soovitas ka MrsB) veel saflooriõli (safflower/thistle oil). Avokaadoõli maksab mahepoes 250 ml 139 NOK/€18.86 – VÄGA kirves. Saflooriõli seevastu 500 ml 59 NOK/€8 – see on mulle vastuvõetav. Jah, kallis, aga ma pigem tarbin veidi vähem majoneesi ja maksan rohkem, mu tervis on seda väärt. Te lugege ise nonde esimeste linkide alt sellest, kuidas õlisid rafineeritakse. On vähe öelda, et mul kadus isu, tekkis suisa jälestus.
Toidu hinnad on siin muidugi Eesti omadest kallimad ka, seega mingeid põhjapanevaid võrdluseid teha ei saa. Kõige soodsam mahe extra virgin oliiviõli maksab jällegi näiteks 500 ml 29.80 NOK/€3.92 – mu meelest odavam kui Eestis… Ehkki ma sealseid hindu täpselt ei mäleta. Irooniline on see, et oliiviõli kulub salati peale üsna vähe, samas kui kallimat saflooriõli majoneesi sisse omajagu… Aga me otsustasime katsetada väiksema õlikogusega, see peaks ka kaasa aitama – nii raha kokkuhoiule kui majoneesi maitsele 😀 Ja kuna enamasti sisaldavad toidud, milles majoneesi kasutame, ka ohtralt küüslauku, mis mõnusalt maitset tapab, siis ma väga loodan, et saflooriõli on meie päästja. Seesama mahepood, millest õlisid linkisin, asub juhtumisi meil siin kohalikus kaubanduskeskuses ja sealt oleme nagunii ostnud kõik oma maheda toidukraami, mida tavapoest ei leia, nii et järgmine kord nädala toitu ostes toome õli ka ära. Eks ma siis muljetan.
Hinnavõrdluseks võin ehk ära tuua veel kõige tavalisema rafineeritud rapsiõli hinna – üks liiter 16.90 NOK/€2.29. Kuna ma Eestis ostsin õli ainult mahepoest, siis ma tõesti ei teagi, mis tavalised odavad õlid maksavad. Teistel vast tekib mingi võrdlusmoment.
Aga toitumisest üldiselt rääkides – mulle on see väga oluline. Ja mulle teatavasti väga meeldib uurida mind huvitavate teemade kohta. Ma võin täiesti vabalt istuda hommikust õhtuni arvuti taga, sest mul on siin peale meelelahutuse ka nii palju asjalikku tegevust – kõik küsimused saavad vastuse. Muidugi on internetis tohutus koguses kräppi, aga palju asjalikku ka. Üldiselt saab siit ja sealt lugedes siiski üsna adekvaatse info kokku, lihtsamate asjade kohta vähemalt, ma ei räägi siin tuumafüüsika tudeerimisest.
Toitumisega seoses ei ole mul veel muidugi 100% kindlaid arusaamu välja kujunenud. Okei, hästi palju asju on selgeks mõeldud – no näiteks see, et eelistan mahedat, puhast, kohalikku, väldin rafineeritut, teen võimalikult palju ise kodus ja algainetest. Aga on ju nii palju arvamusi, millist dieeti tuleks pidada 😛 Mõned ütlevad, et taimetoitlus on parim, teised rõhutavad toortoidu tähtsust, kolmandad kiidavad jällegi paleo dieeti jne jne jne. Vahepeal ma arvasin, et taimetoitlus ja toortoitlus tõepoolest on parimad variandid, aga enam ma pole isegi selles kindel 😀 Minust ilmselt ka kunagi taimetoitlast ei saa, liha on selleks liiga maitsev. Katsun seda lihtsalt mõistlikutes kogustes tarbida ja võimalusel puhast ja kohalikku kraami eelistada.
Siis olen ma näiteks üsna veendunud selles, et meie organism ei vaja ei gluteeni, kaseiini ega laktoosi… Et nende tarbimata jätmisel tervis pigem paraneks. Igasugu toitaineid ja vitamiine saab mujalt piisavalt 😛 AGA. Kuna teravilja- ja piimatoodete täielik väljajätmine meie menüüst oleks kas kurnav (kui neid lihtsalt enam ei tarbiks) või kallis (kui üritaks leida kõigile harjumuspärastele toiduainetele sarnased alternatiivid, tervisepoodides müüakse neid ju küllaga), siis leian, et esialgu pole ka sel mõtet.
Ma väga usun sellesse, et tuleks kuulata keha, aga ma pean tunnistama, et ma ei oska seda väga hästi teha ja mul pole hetkel siiski püsivust, et jätta näiteks menüüst mõneks ajaks välja kõik gluteeni sisaldavad tooted või kõik piimatooted ning üritada analüüsida, kas enesetunne läheb paremaks. Vahel ma (vabandage väljendust) peeretan, vahel on kõht veidi kinni, aga mingit põhjapanevat ebamugavust või tervisehäda ma ühegi toiduga seoses ei tunneta. Tegelikult mõtlen, et oleks siiski põnev ajutiselt katsetada, äkki läheks enesetunne tõesti paremaks, aga kunagi mingil muul ajal, praegu ei viitsi.
Iseasi, kui mingite uuringute põhjal pandaks paika, et konkreetselt MINULE ei sobi need ja need ained. Mu ema on praegu sellepärast gluteeni- ja kaseiinivabal dieedil, sellest ma saan täiesti aru. Aga jah, kuni meid endid uuritud pole, seni ma ei hakka midagi välja jätma. Lihtsalt lähtun sellest, et katsume süüa võimalikult tervislikku ja täisväärtuslikku toitu. Ehk siis katsun osta võimalikult palju täis(tera)- ja võimalikult vähe rafineeritud tooteid: riis, jahud, suhkur, pasta jne.
Kuna Norras töötlemata mahepiima kaks korda nädalas koju ei tooda ja poepiimagi hind on kirves, katsun nüüd oma piimasõltuvust otsustavalt vähendada. Samuti olen kuidagi poolkogemata kohvi joomise praktiliselt maha jätnud – no lihtsalt ei olnud enam isu ja kohv asendus sujuvalt teega 😀 Vahel ikka joon, nii paar korda kuus. Sõltuvust pole mul ju kunagi olnud, lihtsalt maitse ja emotsioon olid olulised.
Sooja toidu kõrvale joon nüüd enamasti vett ja võileibade kõrvale teed – või nojah, minu tee on teatavasti sidrun, mesi ja kuum vesi 🙂 Piim on meil nüüd külalistele kohvi peale panemiseks ja kui kooki küpsetame, siis selle juurde ikka ka. Sõltuvus pole veel kuskile kadunud ja ma tunnetan iga toidu puhul, kuidas mulle meeldiks palju rohkem selle kõrvale piima juua, aga vähemalt ma enamasti suudan üle olla 😀 Lapsed oleme ju ka vee peale ümber harjutanud, seega oleks imelik õhtusöögilauas ise piima kaanida ja neilt vee joomist nõuda… Seega annan head eeskuju. Aga jah, kui vahel šokolaadikooki või pannkooki küpsetame, siis selle kõrvale joome kõik piima. Ja siis muidugi kõik need õhtud, kui lapsed magavad ja mina midagi magusat näksin – siis joon ikka piima ka, aga katsun selle eest vähesega piirduda, vanasti jõin ikka PALJU.
Üleüldises plaanis liiguvad meie toitumisharjumused hästi tasakesi, aga kindlalt – ikka paremuse suunas. Ideaalini on veel parasjagu, ma pole muidugi ka kindel, mis see ideaal üldse on – no äkki hetkel see, et kõik toit oleks mahe (praegu on ehk pool) ja tervislik (st kõigist rafineeritud/valgetest toodetest tuleks loobuda, aga me pole siit head täisterapastat leidnud ja valge jahu läheb vahel küpsetistesse ikka… ja igasugused valmismaiustused muidugi, mis kõik valget suhkrut sisaldavad – mis siis, et me ise neid praktiliselt ei osta).
Mõõdukus on mu meelest kõige olulisem. Hulluks ei tasu minna ja endale kõige keelamine ei lõppe kunagi hästi. Mida rohkem ma loen ja uurin, seda enam ja seda sügavamalt tekivad/muutuvad igasugused tõekspidamised minu mõtlemises, nii toimuvadki tasapisi tervislikud muudatused ka meie menüüs – ja kuni need on hästi läbi mõeldud ning vaimsel tasandil on valmisolek olemas, tunduvad need mõne aja pärast juba iseenesest-mõistetavad.
Puuvilju sööme siin igatahes rohkem kui Eestis. Igasugu juurvilju ja rohelist kraami ka järjest rohkem. Nüüd veel isetehtud majonees ja otsus loobuda rafineeritud õlist. Ühesõnaga ma olen üsna rahul. Edasi tervislikuma söögilaua suunas! 😀
Oleks põnev, kui saaks ennast ka tarkadel masinatel uurida lasta – siis teaks paremini, mis toiduaineid oleks mõtet vältida. Selle võiks täitsa plaani võtta.
Majoneesi teemal jätkates
Ostsime täna saumikseri. Kuna Külli perele oli vaja nende oma tagasi viia ja nägime Europrisi sooduslehes norm hinnaga, siis polnud pikemat mõtlemist. Maksis 100 NOK/€13.57 – kohalikku hinnataset arvestades odav 🙂 Eriti rõõmus olen selle üle, et kaasas on 700 ml kann, millele märgitud mahud alates 50 ml – mu senine mõõtekann oli kulunud, nii et esimene loetav mõõt oli 150 ml ja tihti oli vaja vähem. Nii et igati äge kann on, kummist kaas ka – saab kannus kokku mikserdatud kraami vajadusel seal sees pikemalt külmkapis säilitada.
Rafineerimata rapsiõli ostsime ka ja katsusime jälle majoneesi teha. Miks mõnedel paksuks ei lähe, ei oska öelda – meil on mõlemal korral VÄGA paks tulnud. Tegin seekord valmimise protsessist pilte kah:
Õliga läksime paraku alt. Äkki mõni külmpressi rapsiõli on ka mahedama maitsega, aga selle oma oli igatahes liiga tuntav. Ma usun, et saame selle majoneesi veel päästetud – teeme teise samasuguse laari tavalise rafineeritud õliga, segame kõik kokku ja kasutame küüslaugujuustu tegemiseks. Küüslauk, juust ja “normaalne” majonees peidavad loodetavasti õli maitse kenasti ära.
Aga ikkagi – nii palju, kui ma olen uurinud, ei ole ükski rafineeritud õli tervisele kasulik 😀 Ja majonees koosneb peamiselt õlist. Üks asi oli osta seda valmiskujul poest ja lihtsalt mitte mõelda, teine asi on teha ise ning tunnetada teravalt, et peamine komponent on õli… Mis ei ole kasulik. Oleks väga kasulik, kui oleks rafineerimata, aga need on jälle liiga tugeva maitsega.
PEAB ju olema mõni külmpressiõli, mis on majoneesi tegemiseks piisavalt neutraalne!!! Kust ma sellise leian?
Või kas üks rafineeritud (rapsi)õli saab olla kasulikum kui teine? Ja kuidas ma siis teadma peaks, kumb neist? Kuidas võrrelda rafineeritud õlide kasulikkust (või siis ehk pigem hoopis seda, milline neist on vähem kahjulik)? Ma olen ennast hulluks googeldanud, aga väga palju targemaks pole ikka saanud.
No näiteks viinamarjaseemne õli pidavat väga neutraalse maitsega olema, see on rafineeritud. Kõlab igatahes kasulikumalt, kui suvaline odav poest ostetud liitrises plastpudelis päevalille- või rapsiõli. Hinnas on muidugi ka kindlasti võrdväärne pigem külmpressiõlidega 😛 Hind on ju oluline tegur, majoneesi sisse läheb õli ikka korralikult.
Igasugune hea nõu on teretulnud. Äkki mu lugejate hulgas on mõni õliekspert 😛 Kunagi soovitas keegi kommentaarides vist majoneesi jaoks riisiõli, pidavat olema hea neutraalse maitsega – aga huvitav, oli mõeldud rafineerimata või rafineeritud varianti?
Tasapisi
Saime täna laste õiged D-numbrid kätte, juhhei. Panin nad just netis lasteaiajärjekorda 😛 Nüüd on vaja minna helsestasjoni, kust saab kinnituse, et lapsed ei oska norra keelt ja peavad integreeruma, sellega peaks saama eelisjärjekorda. Ehkki ma ei saanud eelisjärjekorra tingimusi lugedes päris täpselt aru, kas ainult sellest piisab või peavad vanemad lisaks olema ka mitte inglise keele oskajad 😀 No loodame, et ehk piisab sellestki, kui üks tingimus on täidetud. Need reeglid on muidugi riiklike lasteaedade omad ja eralasteaiad ei pruugi neid nii palju arvestada… Paraku on kolm lähimat lasteaeda kõik erakad.
Esmaspäeval Abikaasa muidugi töötab ja teisipäeval magab, aga noh, nädala alguses saab aja kinni panna ja ehk kolmapäeval kohale minna. Ja siis juba ühe soojaga lasterahasid taotlema kah – Eesti arvele see kuu enam midagi ei tulnud, success.
Mm, kui nüüd hästi järele mõelda, siis karta on, et helsestasjon peab siiski ootama – meil on nimelt auto tuksis ja Abikaasa rendikas on kaheistmeline. Lasterahasid taotlema saame minna, kui lapsed niikauaks Külli hoida viime (täna käisime niiviisi nädala toitu ostmas), aga helsestasjoni tuleb nad ju kaasa võtta 😛 Meil on auto viimane remont jaanuari lõpust siiani maksmata, esmaspäeval peaks veidi raha laekuma, siis saab ära maksta, pärast mida saab paluda neil auto üle vaadata ja teada, mis siis nüüd viga on. Aga selle vea parandamiseks (ja hoidke te nüüd kõik pöidlaid ja varbaid, et oleks parandatav ja maksaks võimalikult vähe :D) pole kindlalt raha enne, kui Abikaasa kuu teises pooles oma põhipalga saab… Mis tähendab, et pooleteiseks kuni kaheks nädalaks jääb see helsestasjoni käik vist ootele. Kui just töökoda pole nõus jälle remondi ära tegema ja maksmisega tiba ootama… No äkki sebib nad ära.
Va keeleõpe ei taha edeneda. Õhtuti on niiii raske ennast asjalikuks sundida, ainult logeleda tahaks. Praegu mõtlen, et KUI õnnestuks lastele kiirelt lasteaiakohad saada, siis annaks see võimaluse päeva esimeses pooles värske peaga segamatult keelt õppida. Samas jälle oleks rohkem lootust saada lapsed ühte rühma, kui nad läheksid lasteaeda alles augustis pärast Poisi kolmandat sünnipäeva, nad oleks siis kolm kuud aastase vanusevahega. Turvatunde mõttes oleks ühes rühmas mõnus. Noh, ma usun, et paljuski on see suhtlemise küsimus, kui ma lasteaias mõne normaalse inimese peale satun ja ta ära veenan, siis ehk ikka saab ühte rühma. No ja pole üldse kindel, kas enne augustit kohti saabki, sest praegu pole üheski meie valitud lasteaias vabu kohti, ametlikult peab panema järjekorda 1. märtsiks, et saada koht augustis ja me väga tahaks saada just kodulähedasse, kuhu saab jalutada, mitte 3,6 või 4 km kaugusele…
Ah, läheb täpselt nii, nagu minema peab. Vähemalt asjad liiguvad natuke, see on hea.
Jõulurõõm veebruaris
Viimased jõulud olid mäletatavasti üllatusterohked – oli mitmeid ootamatuid jõulupäkapikke, kelle kingid läksid väga täppi.
Detsembri alguses vahetasin kirju ühe Kanadas elava blogilugejaga, kes küsis, kas võib saata lastele jõulukingiks Melissa&Dougi mängutoitu. No mis mul saab selle vastu olla, eks 🙂 Arvasin ka ise, et Kanadast paki saatmine võib nii pikale minna, et jõuludeks ei jõua, siis tuli aga uus aasta ja unustasin kogu värgi vahepeal hoopis ära… Kuni Abikaasa tõi mulle täna postkastist pakiteate. Oh seda üllatust ja rõõmu!
Pakist leidsin kaks ägedat komplekti mängutoitu, lisaks kaks pudelit vahtrasiirupit ja hügieenilise huulepulga, mõlemad puhas ökuvärk. No ausõna, ei osanud üldse oodatagi!
Lapsed on muidugi pöördes. Terve päeva on meil käinud kõva pizzatamine ja võileibade pakkumine.
Meie ei suutnud muudmoodi, kui pidime lõunaks pannkooke tegema, et saaks siirupit maitsta. No maitsesime me tegelikult juba enne ja oli nii hea, et tahtsime veel. Aga paljalt ei kõlba ju väärtuslikku kraami süüa! Niisiis pannkoogid.
Meie UK lemmik maple&pecan saiake tuli meelde, peaks proovima ise küpsetada, need olid imeliselt head 😛
Ja see huulepulk on ka nii naelapea pihta, kui üldse olla saab. Ma olen kusjuures VÄGA valiv nii kehahooldustoodete kui nende lõhnade osas ja huulepulga puhul on äärmiselt oluline selle pehmus (need ökokad, mida seni proovinud olen, on olnud liiga kõvad). Kasutasime senini sheavõid, mis on aga suures klaaspurgis ja pole siiani leidnud sobivat pisikest anumat, millega Abikaasa seda öösiti kaasa võtta saaks. Samuti on seda laste huultele tiba ebamugav purgist võttes määrida – kui ema oli siin, siis oli tema huulepulk hitt, lapsed nõudsid igal hommikul ja õhtul. Talvine periood ju, kõigil on huuled tõepoolest katki ja krobelised, nii et iga päev on vaja midagi peale panna.
See huulepulk lõhnab umbes nagu linnupiima komm, mida ma jumaldan. Iga kord, kui lahti teen, tahaks ära süüa 😀 Ja täpselt parasjagu pehme – hea määrida, aga pole liiga lögane (seda on ka kunagi ette tulnud). Nii et ideaalne.
Maailmasuurimad tänud Dagnele vinge kingituse eest. Nii äge on veebruaris ootamatu jõulukink saada 😀