Author name: Tikker

Prime Orchestra

Kusagil juuli lĂ”pus tuli Nele minu ja Kristeli juurde jutuga, et lĂ€heme kontserdile… Nii saidki piletid ostetud. Ma vĂ€ga isegi ei sĂŒvenenud, mis vĂ”i kes – rock orkestri esitluses kĂ”las tĂ€pselt minu teemana.

Ehk siis Prime Orchestra.

Kui kontserdi aeg kÀtte jÔudis, juhtus hoopis nii, et Nele ei saanudki tulla ja Kaaslane tuli tema asemel.

Vahetult enne kontserti hakkasime arutama, et kuulge, kust esitajad ĂŒldse pĂ€rit on, keegi ei teadnud. Googeldasin – Ukraina. Veel vĂ€gevam!

Ma ei oska muusikaarvustusi kirjutada, ĂŒldse ei oska. See show oli lihtsalt nii sĂ”nulkirjeldamatult ÄGE! KĂ”ik tuntud lood, aga eriti vĂ”imsa orkestri esituses – Rammsteinist ja Prodigyst Queeni, Imagine Dragonsi ja Barbie Girlini 😀 Dirigent oli tĂ”eline artist, tĂ”mbas tĂ€iega rahva kĂ€ima – juba tema jĂ€lgimine oli puhas nauding. Mu teised lemmikud olid kaks tĆĄellisti, ma ju vana tĆĄellofĂ€nn.

Kontserdi lĂ”pus terve saal seisis, plaksutas ja tantsis. No lihtsalt ĂŒlim.

Loodan vÀga, et Prime Orchestra varsti jÀrgmise tuuriga jÀlle Eestisse jÔuab, et saaks neid uuesti nÀha. Ja et siis saaks Nele ometi ka head kraami nautida.

Muuhulgas tuli hiljem kodus vĂ€lja, et Plika oli emaga eelmisel aastal nende jĂ”ulukontserdil kĂ€inud. Ema kĂ€ib tihti kontserditel, vahel on tal mĂ”ni pilet pakkuda, kui sĂ”branna tulla ei saa – siis ta tavaliselt pakub neid mulle, ma ei viitsi, jĂ€rgmisena pakub Plikale. No nĂŒĂŒd ma tean, millest olen ilma jÀÀnud 😀

Otsisin teile Youtube’ist mĂ”nda videot, mis nende olemusest aimu annaks… No nii kohutavalt lahjaks jÀÀvad kĂ”ik, koha peal on ikka 200% Ă€gedam. Aga panen teile siia ikkagi ĂŒhe ĂŒlevaatliku video lingi (ĂŒritasin otse postitusse panna, aga ĂŒtles unavailable, watch on Youtube – ma ei tea, mis vĂ€rk, vanasti sai kĂŒll…).

Uhh. ÜliĂ€ge oli, tĂ”esti!

15 aastat tagasi

…sain ma emaks.

Ja nĂŒĂŒd on mul Plika puhul juba mitu aastat tunne, et tema “kasvatamise” aeg on lĂ€bi – pigem olen lihtsalt sĂ”bra rollis. Kuulan ja toetan, annan vajadusel nĂ”u, aga ta toimetab nii iseseisvalt, et mul pole suurt rohkem midagi teha.

Minu arust kujundavad lapse olemuse vĂ”rdsetes osades kasvatus, keskkond, iseloom ja puhas juhus 😀 Kui kahte esimest saan mĂ”jutada, siis viimaseid mitte. Plikal on lihtsalt vedanud – ta on iseloomult rahulik, positiivne ja kohusetundlik. Need omadused on aidanud tal ilma suurema pingutuseta kasvada tĂ€pselt nii Ă€gedaks, kui ta praegu on.

Just viimase aasta jooksul on mu meelest toimunud suur areng.

Eelmisel sĂŒgisel avaldas ta soovi minna Ă”ppima trumme ja Black&Brownie tantsukooli. MĂ”lemad meeldivad talle vĂ€ga ja ta jĂ€tkab samamoodi ka sel Ă”ppeaastal. Tantsimine on talle suurepĂ€raselt mĂ”junud, ta on nii palju julgem ja avatum ja tunnetab ka ise seda, kui palju ta on arenenud. Palju aitas kaasa ka tantsukooli suvelaager, kus oli korralik tempo peal – see oli tema jaoks paras eneseĂŒletus, aga ta meenutab seda vaimustusega ja tahab jĂ€rgmisel suvel kindlasti uuesti minna.

Kaks aastat tagasi ĂŒhines ta Ă”pilasesindusega, kus nad on saanud igasuguseid ĂŒritusi korraldada.

Meie koolil oli Erasmuse sĂ”prusprojekt ĂŒhe Leedu waldorfkooliga – kevadel kĂ€is Plika Leedus, sĂŒgisel vÔÔrustasime meie leedukaid, tema Leedu sĂ”branna ööbis selle nĂ€dala jooksul meie juures.

Sel suvel kĂ€is ta esimest korda elus tööl – oli suvekohvikus nĂ”udepesija. JĂ€i töökogemusega vĂ€ga rahule, teenis esimese PĂ€ris Oma Raha ja ostis endale selle eest uue telefoni.

Tema tuba on aeg-ajalt segamini nagu teismelistel ikka, aga nĂ€en, kuidas viimase aasta jooksul on olukord hĂŒppeliselt paranenud. Ta tunnetab ise, kui palju mĂ”nusam on elada korras toas ja ĂŒritab seda sellisena ka hoida. Siin olen kĂŒll mina kĂ”rval toetamas ja nĂ”u andmas, et luua sĂŒsteemid, mis sobivad tema olemusega.

Sel sĂŒgisel on ta hakanud tĂ€iesti iseseisvalt ja ilma minupoolse torkimiseta oma elu ja aega paremini planeerima. MĂ”tleb lĂ€bi, kuidas on kĂ”ige efektiivsem, nii et kĂ”ik saaks Ă”igeaegselt tehtud. Millal trenniriided selga panna, millal Ă”ppida. Õpib enamik asju Ă€ra pigem aegsasti, kui viimasel minutil. Isegi telefoni kasutamise suhtes tegi endale vahepeal mingid reeglid – et vaatab ainult neid TikToke, mis sĂ”brad saadavad ja ei scrolli ise lĂ”putult jms. Ma ei ole kĂŒll kindel, kuidas tal nende reeglite jĂ€rgimisega praegu lĂ€heb 😀 aga peamine on see, et ta ise omal algatusel neile asjadele mĂ”tleb. Tema puhul ma pole ekraaniaega juba mitu aastat piiranud, tal on lihtsalt nii palju muid huvisid ja tegemisi, et kĂ”ik on tasakaalus. Raamatuid loeb ta viimasel ajal pigem vĂ€he, aeg kulub mujale Ă€ra… Koolile, trennile, sĂ”pradele, sarjadele. Aga ta on vĂ€hemalt raamatutest endiselt vaimustuses ja muudkui tahaks neid juurde osta. See on see, mis loeb 😀

Koolis lĂ€heb tal vĂ€ga hĂ€sti. Hindeid hakatakse waldorfkoolis alles ĂŒheksandas panema, aga tunnistustel on igal aastal pĂ”hjalik tagasiside. Plika ise naerab vahel seda lugedes, sest saab palju kiita huvi ĂŒles nĂ€itamise eest – ka nende asjade puhul, mis teda tegelikult absoluutselt ei huvitanud ja mis ta lihtsalt sunniviisiliselt endale selgeks tegi 😀

Otsisin Stuudiumist hiljutist tagasisidet, mÔned nÀited, mis sellest Ôppeaastast ette jÀid:

Matemaatika on „sinu bassein, kus ujuda“. Oled alati aktiivne kaasamĂ”tleja. Ülesannete lahendused on sulle lihtsalt mĂ”istetavad. Lahendada hea meelega lisaĂŒlesandeid. Sinu joonestamised on tĂ€psed ja kunstiliselt kaunid. Palun Ă€ra koo tunnis – leian sulle matemaatika teemas tĂ€iendavaid ĂŒlesandeid, mis sĂŒvendavad ja laiendavad sinu teadmisi ja oskusi. Oled suurepĂ€rane meeskonnatöö eestvedaja ja teiste Ă”petamine ja juhendamine tuleb sul hĂ€sti vĂ€lja.

E oli Ă”pirĂ€ndes aktiivne osaleja ning esitas Ă”igeaegselt kaunilt illustreeritud epohhivihiku, kuhu kĂ”ik iseseisvad ĂŒlesanded pĂ”hjalikult sooritatud. ELi konspekt oli vĂ€ga hea ja ĂŒlevaatlik. Inglise keel ĂŒleĂŒldiselt ladus ja loomulik, vĂ€ikeste Ă”igekirjavigadega harvemini esinevates sĂ”nades.

E tegi ettekande kassidest. Ta julges oma kĂ”nes kĂ”ige rohkem eksperimenteerida – ta ĂŒhendas isikliku kogemuse ja huumori faktiliste andmetega. Kontakt publikuga oli vahetu ja sĂŒmpaatne. HÀÀldus hea, hÀÀl tugev ja kĂ”netempo mĂ”istlik. TĂ€nan huvitava ettekande eest!

(Seletuseks siis, kuna tal olid matemaatika tunnis kĂ”ik ĂŒlesanded valmis ja igav, vĂ”ttis ta kĂ€sile poolelioleva heegeldustöö 😀 Kaks viimast lĂ”iku on inglise keele kohta – esimene epohhi kokkuvĂ”te, teine tagasiside lĂŒhikese kĂ”ne kohta vabalt valitud teemal. Plika harjutas oma ettekannet kodus meie peal, tĂ”esti oli hea ja naljakas. RÀÀkis pisut fakte kassidest, muuhulgas seda, et nad on stressialandajad, seejĂ€rel rÀÀkis sellest, kuidas me saime hiljuti kassipoja, kes rĂŒndab ja varitseb… Ma ei oska seda siin edasi rÀÀkida, aga vĂ€ga naljakas oli :D)

Mis on minu jaoks veel ĂŒlioluline ja ĂŒliĂ€ge – ta rÀÀgib minuga kogu aeg, kĂ”igest. See on NII TORE! Talle meeldib jagada oma igapĂ€evaelus toimuvat ja saame vabalt arutleda kĂ”igil teemadel. Ta teab, et tal pole pĂ”hjust midagi minu eest varjata. Ma ei saa pahaseks ega mĂ”ista hukka. Mulle hullult meeldib, et ta usaldab mind ja jagab ka selliseid asju, millest paljud teismelised oma vanematega rÀÀkida ei julge.

PĂ€rast pĂ”hikooli lĂ”ppu tahaks ta minna aastaks vahetusĂ”pilaseks USAsse, siis SĂŒtevakasse, hiljem Inglismaale ĂŒlikooli. Ambitsioonikas 🙂 Kuna tasuline vahetusaasta jÀÀb minu eelarvest vĂ€lja, siis on tal plaanis kandideerida mingisse programmi, mille nime ma ei mĂ€leta… 😀 Kunagi googeldasin nende kohta. No eks nĂ€is, konkurents on seal tugev. Aga vĂ”imalus on. SĂŒtevakasse peaks ta minu arust kĂŒll hĂ€sti sobima. Aga jĂ€llegi, eks elu nĂ€itab. Ja igaks juhuks mainin Ă€ra, et MINA ei ole talle ette kirjutanud seda SĂŒtevaka asja – ma olen ĂŒlientusiastlik vilistlane, aga soov on ikkagi tĂ€ielikult tema enda oma. Mis puutub ĂŒlikooliplaanidesse, siis eks ole nĂ€ha, mis lĂ”puks saab. Sarnaselt vahetusaastale minu eelarvesse tasuline variant ei mahu, aga igasugu stipendiumid on ju olemas… KĂ”ik teed on valla.

Tal on kadestamisvÀÀrne oskus asjadest huvituda ja vaimustuda. Ta valdab seda palju paremini kui ma ise 😀 Ta kogeb ja proovib hea meelega kĂ”ike uut.

ÜhesĂ”naga… Mul on lihtsalt vedanud 🙂

Soengud on tal viimased kaks aastat olnud erinevas astmes lĂŒhikesed. VĂ€rv varieerub blondist tumepruunini, vahele on jÀÀnud mitu punast, roosa, sinine ja… Kindlasti veel midagi. Hetkel on pleekinud punane – pool pead ĂŒhes ja pool pisut teises toonis.

Rutiinist

Myers-Briggs isiksusetesti pĂ”hjal olen ESFJ-A – konsul. Konsulid on vĂ€ga hoolivad, sotsiaalsed ja kogukonnast hoolivad inimesed, kes on alati valmis aitama.

Olen seda testi paar korda varemgi teinud, tulemus alati sama, vaid protsendid kÔiguvad siia-sinna. Hetkel siis sellised:

  • 56% ekstravert (vs 44% introvert) – ekstravertsed inimesed naudivad rĂŒhmategevusi ja vÀÀrtustavad sotsiaalset suhtlust. Nad on enamasti entusiastlikud ja vĂ€ljendavad oma elevust.
  • 62% realistlik (vs 38% visionÀÀr) – tĂ€helepanelikud inimesed on pragmaatilised ja realistliku mĂ”tlemisega. Neil kipub olema tugev fookus sellele, mis hetkel toimub vĂ”i tĂ”enĂ€oliselt toimuma hakkab.
  • 51% empaatiline (vs 49% loogiline) – tundelised inimesed vÀÀrtustavad emotsionaalset vĂ€ljendusvĂ”imet ja tundlikkust. Nad omistavad suurt tĂ€htsust empaatiale, sotsiaalsele harmooniale ja koostööle.
  • 65% planeeriv (vs 35% otsiv) – hindava loomusega inimesed on otsustavad, pĂ”hjalikud ja vĂ€ga organiseeritud. Nad hindavad selgust, prognoositavust ja asjade lĂ”puni tegemist, eelistades struktuursust ja planeerimist spontaansusele.
  • 61% veenev (vs 39% ettevaatlik) – kindlameelsed inimesed on enesekindlad, hea enesevalitsusega ning vastupidavad stressile. Nad ei muretse liiga palju ja on eesmĂ€rkide poole pĂŒrgides enesekindlad.

Need vÀljendid tunduvad eesti keelde tÔlgituna ingliskeelsetest nii erinevad, aga olgu peale.

Pikemaid testitulemusi ma siia kopeerima ei hakka – kĂ”igega, mis seal kirjas on, ma ka ei nĂ”ustu. Peamiselt vist sellepĂ€rast, et ma olen viimased 10+ aastat teadlikult oma nĂ”rkustega tööd teinud ja seega vĂ”in enamike puhul nentida, et jah, ma ehk olin kunagi selline, aga praeguseks on lood tunduvalt paremad.

Minu tugevused on praktilisus, kohusetundlikkus, lojaalsus, tundlikkus ja soojus ning oskus suhelda – sellega olen nĂ”us 😀

ÜleĂŒldises plaanis pole ĂŒkski tulemus vĂ€ga tugevalt kuskile poole kaldu. Ma olen kĂŒll ekstravert, aga minus on kĂŒllalt ka introvertsust. Mulle meeldib planeerida, aga ma vajan samas ka ĂŒksjagu spontaansust. Ma olen praktiline, aga… JĂ€tka seda loetelu ise 🙂

IgapĂ€evaelus ma hindan rutiini vĂ€ga. Mida rohkem on vaja Ă€ra teha, seda enam. TĂ€iskohaga töö- ja pereelus on tegemisi kuhjaga. Arvestades, et rutiin moodustab hetkel suurema osa mu elust, on ainult hea, et oskan seda nautida 😀

TööpĂ€evadel on hommikune Ă€ratus 6.45. Olen terve elu olnud see, kes Ă€ratust muudkui kinni paneb ja edasi lĂŒkkab, et siis lĂ”puks tunni-paari pĂ€rast tĂ”usta. Õudne, mĂ”tlen praegu 😀 Kaaslase kĂ”rval olen Ă”ppinud Ă€ratuse peale kohe tĂ”usma – enam ei kujuta teisiti ettegi. Hommikurutiin sealt edasi: Ă€ratus -> allkorrusel kassi kastist junnide vĂ€lja korjamine -> hambapesu, lÀÀtsed silma, kiire duĆĄĆĄ -> köögis nĂ”uderesti ja vajadusel nĂ”udepesumasina tĂŒhjendamine, kui eelmisest pĂ€evast jÀÀnud midagi pesemata vĂ”i koristamata, siis selle korrastamine -> hommikusöök (vĂ”ileivad ja kohv) -> riietumine -> tööleminek. Kaaslase hommikurutiini alguses on kassi junnide 😀 asemel pliidi alla tule tegemine, muidu ĂŒldjoontes sama.

Töörutiini moodustavad igapĂ€evased/nĂ€dalased koosolekud ja nii kuskil poole ĂŒhe paiku lĂ”una. Muus osas pole “tĂ€na teen kindlalt seda” plaani – teen seda, mis on vaja teha 😀 Teatud intervallidega need asjad korduvad.

Peale tööd… KolmapĂ€eviti teeb Plika Ă”htusöögi ja meie kĂ€ime pĂ€rast tööd jĂ”usaalis. Muudel pĂ€evadel kĂ€ime vastavalt vajadusele poes (harvemini mĂ”nes muus vajalikus kohas) vĂ”i siis lĂ€heme otse koju. Korra kuus on mul kosmeetik, korra kahe kuu tagant juuksur, vahel mĂ”ni kooli koosolek, ĂŒritus vms, vahel on asja ka mujale kui söögipoodidesse, nt meeldib meile Plikaga Humanas riidejahil kĂ€ia. TeisipĂ€eval ja reedel kĂ€ime lihapoes kassidele sĂŒdant ja neeru ostmas. Koju jĂ”udes tĂŒkeldan selle kĂ”ik Ă€ra – kolm karpi jÀÀb tavakĂŒlma (vĂ€rske kraam kauem vastu ei pea), ĂŒlejÀÀnud lĂ€hevad sĂŒgavkĂŒlma. Kui tavakĂŒlmast viimase vĂ€lja vĂ”tan, tĂ”stan kohe sĂŒgavkĂŒlmast uue selle asemele sulama. Mis iganes on vaja kodus teha, eelistan selle Ă€ra teha kohe pĂ€rast töölt koju jĂ”udmist. Sest kui ma ĂŒkskord maha istun, siis enam hiljem vĂ€ga asjalik olla ei viitsi 😀 KĂ”ik vĂ€ljaminekud ĂŒritan sama pĂ€eva Ă”htul kirja panna – on kĂŒll olnud juhuseid, kus panen nĂ€dala tĆĄekke korraga, aga see on tĂŒĂŒtu, seega pigem ikka igapĂ€evaselt. SĂŒĂŒa muidugi alati kohe tegema hakata ei saa, oleks liiga vara. Aga see ka sĂ”ltub pĂ€evast. EsmaspĂ€eval ja kolmapĂ€eval on Plikal 19.45 trenn, siis sööme poole seitsme paiku. TeisipĂ€eval ja neljapĂ€eval lĂ”ppeb Plika trenn 19.45, nii et koju jĂ”uab ta kaheksa paiku, siis teeme söögi selleks ajaks. Tihti olen töölt koju jĂ”udes juba nii nĂ€ljane, et Ă”htusöögini vastu ei pea, siis nĂ€ksime midagi. Harv pole ka juhus, kui joome Ă”htul koju jĂ”udes klaasikese punast veini. Mitte pĂ€ris iga pĂ€ev, aga noh, mitu korda nĂ€dalas. Olevat ju tervisele kasulik? 😀 SĂŒĂŒa teeme kordamööda, varem paika pandud menĂŒĂŒ jĂ€rgi. See, kes teeb sĂŒĂŒa, ka koristab köögi – tĂ€hendab siis, kogu söögitegemisega kaasnenud lĂ€bu. PĂ€rast sööki on Kaaslane enamasti see, kes ĂŒlejÀÀnud toidu Ă€ra paneb, see on meie jĂ€rgmise pĂ€eva töölĂ”una. Edasine Ă”htu jĂ€tkub diivanil lebotades. Vahel vaatame koos mĂ”nd sarja, vahel mĂ€ngime koos mĂ”nd laua- vĂ”i kaardimĂ€ngu, enamasti siiski oleme niisama telefonis-arvutis-loeme raamatut. Joome teed (ja sööme midagi magusat).

NĂ€dalavahetusel magame nii kaua, kui torust tuleb, aga ega vĂ€ga ei tule 😀 Enamasti tĂ”useme 9-10 paiku. LaupĂ€eva hommikul on mul kiigujooga, pĂ€rast seda kĂ€in raamatukogust lĂ€bi. PĂŒhapĂ€eva hommikul kĂ€ime Kaaslasega kohe pĂ€rast Ă€rkamist, enne söömist, jĂ”usaalis. PĂ€rast seda kiirelt Selverist lĂ€bi ja siis koju sööma. Tavaliselt pesen laupĂ€eval kaks masinatĂ€it pesu ja pĂŒhapĂ€eval ĂŒhe. Vahel tuleb nĂ€dalavahetuse peale ka rohkem kui kolm masinatĂ€it. Pesu peseb masin ja kuivatab kuivati, aga pĂ€rast on vaja ka kĂ”ik kokku voltida ja Ă€ra panna – see on minu töö, mida ma ka Ă”nneks ĂŒsnagi naudin. Tean, et paljude jaoks on pesu Ă€ra panemine kĂ”ige tĂŒĂŒtum kohustus ĂŒldse, aga mina olen korraarmastaja, mulle meeldib asju ilusti kokku panna (ehkki ma ei tee seda nagu Kondo) 😀 Minu jaoks on elementaarne, et pesu lĂ€heb kuivatisse kohe, kui masin lĂ”petab – ja saab kuivatist vĂ€lja vĂ”etud ja kokku lapitud kohe, kui kuivati lĂ”petab. Kui pean vahepeal kodust Ă€ra minema ja on pĂ”hjust arvata, et kuivati lĂ”petab enne mu naasemist, panen sisse reĆŸiimi, mis kuiva pesu jĂ€rgmised kolm tundi ringi keerutab, et see kortsu ei lĂ€heks. NĂ€dalavahetusel panen paika menĂŒĂŒ ja vastavalt sellele kalendrisse meeldetuletused, et jĂ€rgmise pĂ€eva Ă”htusöögiks vajalik kraam eelmisel Ă”htul tavakĂŒlma sulama saaks.

(Koristamise poole pealt ma ei oskagi midagi konkreetset vĂ€lja tuua, sest peamine korrashoid kĂ€ib meil jooksvalt. Poisi koduste kohustuste hulka kuulub 3x nĂ€dalas tolmuimejaga pĂ”randate puhastamine ning nĂ€dalavahetusel vannitoa kraanikausi, riiuli ja poti puhastamine. Kui mul tuju on vĂ”i miski silma riivab, teen nĂ€dalavahetusel erinevates kohtades sĂŒvapuhastust. Palju asju vĂ”iks regulaarsemalt teha, aga ei viitsi ju :D)

No ja kĂ”ik see… Mida ma kirjeldasin… Ongi 90% mu elust 😀 Ja ausalt, ma ĂŒldiselt olen sellega tĂ€iesti rahul. Töö on meeldiv, kolleegid toredad, koormus hetkel vĂ€ga okei – isegi tiba vaikne. Kodu on imeline. Pere on armas. RÔÔm on perega kodus toimetada. Nii et rutiin FTW.

Aga nii kerge on ennast rutiini Ă€ra kaotada. Seega ma ĂŒritan ikka planeerida toredaid tegevusi ka. Ja naudin ĂŒle kĂ”ige spontaanseid toredaid tegevusi, mis tekivad plaanimatult – ma vĂ”in kĂŒll rutiini nautida ja mu elu vĂ”ib olla (olude sunnil) suuremas osas Ă€ra planeeritud, aga ma oskan vajadusel ĂŒsna hĂ€sti kĂ”ike kĂ€igu pealt ĂŒmber planeerida 😛 Vahel on see oskus vĂ€ga kasulik mingi ootamatu p*rse pĂ€rast, mis vajab lahendamist, aga vahel Ă”nneks ka toredate asjade pĂ€rast. Parim nĂ€ide spontaansest toredast on ilmselt aasta algusest, kui sĂ”brad tulid laupĂ€eval PĂ€rnusse kiigujoogasse ja lĂ”petasime Ă”htul neljakesi LĂ€ti spahotellis. Minu enda spontaansed toredad tegemised on kĂŒll pigem tagasihoidlikumas mastaabis ja enamasti ajendab neid mĂ”nus ilm. Kevadest on meeles mitu nĂ€idet – kas sai peale tööd jalutamas kĂ€idud, rannas ja jĂ”e ÀÀres, Ă”htusöögiks Dodo öise söödiku pitsa… VĂ”i nĂ€dalavahetusel jalgrattaga Valgeranda sĂ”idetud. Esimene siis koos perega, teine Kaaslasega kahekesi. No ja ĂŒks vĂ€gagi planeeritud tore tegevus oli kevadise koolivaheaja TĂŒrgi-reis… SĂŒgisel oleme kĂ€inud Nele ja Kristeliga kahel saaretuuril. KĂ”igist mainitud sĂŒndmustest on ohtralt pildimaterjali ja loodan neist tagantjĂ€rele blogida.

TeisipĂ€eval lĂ€heme Nele ja Kristeliga kontserdile, kuu lĂ”pus ema sĂŒnnipĂ€eval koos tema ja Ă”e perega jĂ€rgmine kontsert. Teatrisse olen sel aastal jĂ”udnud vist kaks korda, ehk jĂ”uab veelgi? Kinos sai aasta alguses kĂ€idud vĂ€ga usinalt – pooleteise kuu jooksul sai Ă€ra vaadatud neli filmi – aga siis jĂ€i vĂ€ga pikk paus. Augustis oli Barbie ja… Rohkem polegi kĂ€inud. TĂ€itsa tahaks, aga viimased korrad kinokava vaadates pole ĂŒkski film kĂ”netanud.

Igatahes rutiinist vĂ€lja murdmisel on arenguruumi. Katsun sellega teadlikult tegeleda. Mida rohkem ma rutiinist “Ă€ra kĂ€in”, seda enam oskan ma tagasi tulles seda hinnata ja nautida. Ära kĂ€ia on tore, tagasi tulla veel toredam. Ja kĂ”ige magusam uni on ikka kodus oma voodis.

LÀbirÀÀkimised iseendaga

Ma olen loomu poolest perfektsionist, aga ĂŒritan sellest kĂ”igest vĂ€est ĂŒle olla. Pidevalt pean endale meelde tuletama, et kĂ”ik ei pea olema 100% ideaalses korras, kĂ”ike ettevĂ”etut ei pea ĂŒhekorraga valmis saama, kui ma teen MIDAGIGI Ă€ra, siis see on juba hĂ€sti, sest natuke rohkem on tehtud.

Aga ikka tahaks, et kĂ”ik oleks 100% ideaalses korras, noh. Ma ei saa sinna midagi parata. See on eesmĂ€rk ja selleni vĂ”iks jĂ”uda vĂ”imalikult kiiresti 😀

Kodus ma suudan olulisi asju kenasti hallata. KĂŒmned igapĂ€evased elementaarsed (pisi)asjad saavad kenasti Ă”igeaegselt tehtud. MenĂŒĂŒ on, poes kĂ€ime, sĂŒĂŒa teeme, asju paneme Ă€ra regulaarselt, nii et peale vaadates on kĂ”ik ĂŒsna korras, köögis on kĂ”ik jooksvalt Ă€ra koristatud, pesu on pestud, trennis on kĂ€idud, tööl on kĂ€idud, kasse jĂ”uab silitada ja lastega jutustada… Lebotada jĂ”uab ka. No vĂ€ga hĂ€sti ju?

AGA. Ma tean, et mul on mitmete kapiuste taga segadus. Suvest saadik, kui mul oli vaja kodus kĂ”ik, mis nĂ€ha oli, ĂŒlimasse korda saada – mis tĂ€hendab, et toppisin tavapĂ€rasemast rohkem asju lihtsalt suvaliselt eest Ă€ra. Ja seega on mu kappides suurem segadus kui tavaliselt. Mitmes kohas on asjad, mis ootavad Ă€ra andmist. Arvutis on fotod ja muud failid, mis ootavad sorteerimist. Blogi ootab kirjutamist 😀 Kodus on kĂŒmneid vĂ€ikseid ja suuremaid projekte, mida tahaks kas kohe ellu viia vĂ”i vĂ€hemalt pĂ”hjalikult plaanida, et need ĂŒkskord saaks ellu viidud.

NĂ€dala sees ma ĂŒldiselt lihtsalt ei jaksa selliste asjadega tegeleda. Ok, vahel harva tekib mĂ”nel Ă”htul energiahoog ja saab tehtud miskit kasulikku tavapĂ€rasele olmele lisaks, aga enamasti on tavapĂ€rane töö-(pood)-(trenn)-söögitegemine-jooksev koristamine-perega suhtlemine-lebotamine-kasside silitamine. Ja siis mul on alati plaan, et nĂ€dalavahetusel teen rohkem.

Ainult et… NĂ€dalavahetusel on kĂŒll pisut rohkem aega, aga ikkagi kipub olema nii, et kui olen Ă€ra teinud need asjad, mis kindlalt vaja teha (kolm masinatĂ€it pesu, kassiliiva vahetamine, kiigujooga, jĂ”usaal, poeskĂ€ik, jooksev olme), siis tahaks pigem… Mitte tegeleda nende asjadega, millega nĂ€dala sees ei jĂ”ua tegeleda, vaid ROHKEM lebotada 😀

No ja siis ma pean endaga pidevaid lĂ€birÀÀkimisi. Meelitan ennast: tee natukenegi midagi, siis on ka pĂ€ev korda lĂ€inud. Tee nĂŒĂŒd enne lebotamist see asi Ă€ra. Kui sa ei viitsi seda teha, siis Ă€kki teed teist? Kolmandat? ÜkskĂ”ik mida natukenegi sellest listist, mida nĂ€dala sees ei jaksa?

Vahel on lĂ€birÀÀkimised rahuldavate tulemustega, vahel mitte nii vĂ€ga. Vahel ma olen tĂ€iesti rahul sellega, kui terve pĂ€eva maha lebotan ja seda naudin. Teinekord olen ka ĂŒlimalt toimekas. MĂ”nikord teen kĂŒll ĂŒhte ja teist, aga Ă”htu lĂ”puks on ikka rahulolematus, sest mul on tunne, et midagi ei saanud piisavalt tehtud.

TĂ€na ma… Isegi ei tea, mida ma tegin. Pool pĂ€eva kadus lihtsalt sellega kĂ€est, et ma kĂ€isin trennis ja sĂ”in ja… Siis oli kell juba kolm 😀 Õhtupoole kĂŒll pisut koristasin ja sĂ€ttisin midagi, lisaks tavapĂ€rasele olmele. Ma isegi ei suuda meenutada, mis viis milleni, aga natuke sĂ€ttisin köögis ja organiseerisin toas paar sahtlit vĂ€he paremini Ă€ra. Ja korrastasin tunde oma arvutit. Peamiselt sorteerisin fotosid ja tĂ”stsin faile desktopilt Ă€ra, et oleks peale vaadates puhtam ĂŒldmulje, sinna oli ikka kogunenud igasugust jama kuude jooksul. Ja ma tean, teoreetiliselt, et tegelikult sai pĂ€ris palju tehtud… Lihtsalt… Teha on palju rohkem, kui jĂ”udsin 😀 KĂ”ik need kapid, mida kĂ”ige rohkem koristada tahtsin, on endiselt koristamata. Kuna ma ei viitsinud sellega tegeleda, siis ĂŒtlesingi endale, et ok, sorteeri siis fotosid, see ka vajalik tegevus… Aga see on NII kuradima mahukas ettevĂ”tmine, et ei saa valmis ei pĂ€eva ega kahega. Ma niigi tĂ”stsin need juba kĂ”ik kronoloogiliselt Ă”igesse kohta, Ă”ige mitu kuud kĂ€isin ĂŒle ja harvendasin Ă€ra. Kuna ma aga tegelen 2,5 aasta fotodega, siis tunduvalt rohkem on alles ootel. Ja kui ma olen kĂ”ik ĂŒleliigsed fotod Ă€ra kustutanud, siis ĂŒlejÀÀnusid tahaks kergelt töödelda. Ja siis need kĂ”ik jĂ€rjest blogisse panna. No mitte kĂ”ik, ainult need, mis blogisse sobivad 😀 Ma olen harjunud blogima nii, et jooksvalt kirjutan kĂ”igest, mis toimub – ja siis on alati ka vĂ€rskest pildimaterjalist midagi vĂ”tta. Noh, nĂŒĂŒd ma peaks iga pĂ€ev blogima, aga pildimaterjaliga on pudru ja kapsad. Nokin siit, nokin sealt, lĂ”puks ikka aru ei saa, mida olen juba nĂ€idanud ja mida mitte. SÜSTEEMI pole. Ja see ajab nĂ€rvi. Sest ma olen sĂŒsteemiinimene.

ÜhesĂ”naga jah. Paras vingumine oli see tĂ€nane teine postitus 😀 Antagu mulle andeks 😀 MĂ”tlen siin, kas peaks Ă€kki vĂ”tma puhkust… Selleks, et lihtsalt oleks rohkem aega lebotamiseks, et lebotamisest saaks kĂ”rini ja tahaks rohkem asjalik olla. Aga ma ei ole kindel, kas paari pĂ€eva nĂ€dalavahetusele lisaks vĂ”tmisest piisab – vabalt vĂ”ib olla, et lebotan need kĂ”ik maha 😀 Ja tervet nĂ€dalat nagu ka vĂ”tta ei taha lihtsalt olmeks. Ehk pean siiski jĂ”ulupuhkuseni vastu? Siis saab kaks nĂ€dalat jutti kodus olla, seega on kindel, et mingi hetk saab lebotamisest kĂŒllalt ja tuleb tegutsemistahe ka. Samas ideaalis vĂ”iks detsembriks juba kĂ”ik korras olla, et saaks kuuse tuppa tuua ja jĂ”uluootust nautida. Aga kui ma vĂ”taks novembris paar pĂ€eva puhkust ja selle jooksul ĂŒldse midagi asjalikku ei teeks, siis oleks pĂ€rast vb enda peale veel pahasem 😀

See kappide koristamise ja asjade Ă€ra andmise vĂ€rk ajab mind kusjuures nĂ€rvi peamiselt sellepĂ€rast, et ma TEAN – kui ma lĂ”petaks mitteviitsimise ja hakkaks tegutsema, siis ma suudaks lĂŒhikese ajaga VÄGA palju Ă€ra teha. Lihtsalt motivatsiooni ja tĂ€htaega on vaja. Kuna segaduses elamine teeb mind nĂ€rviliseks, siis igapĂ€evase olmega on lihtsam tegeleda, see tuleb automaatpiloodil. Aga peidetud segadus on… Peidus 😀 Ennast seda likvideerima motiveerida on pisut keerulisem. Kas ma suudaks ennast veenda, et 1. detsember on see tĂ€htaeg, milleks kĂ”ik kapid peavad korras olema ja kĂ”ik asjad Ă€ra antud? Siis oleks ĂŒks linnuke kirjas, kodu korras, jĂ”ulud saaks tulla… Ja siis saaks keskenduda arvuti korrastamisele. Äkki see toimiks?

Äkki ma suudan selle teadmisega kohe homme asjalikuks hakata ja need urrima kapid korda teha?

Ma ĂŒtlen, mulle sobib selline elu, kus KÕIK asjad saavad jooksvalt KOHE tehtud. Kui ma teen asjad Ă€ra esimesel vĂ”imalusel, siis need ei ole kohustused, vaid lihtsalt loomulik osa elust. Kui aga mingid asjad jÀÀvad Ă”igel ajal tegemata, siis muudkui kuhjuvad, kuni vĂ€ikesest lihtsalt hallatavast projektist saab suur. Ja see muudkui tiksub kuklas. Ja ma tean kĂŒll, et tuleb jagada vĂ€iksematest hallatavamateks ampsudeks, ma tean… Aga ikkagi… Siin ma olen ja vingun 😀

Et postitus lÔppeks positiivsemalt noodil, siis vahelduseks kasside asemel hoopis tuvipilte. Kristeli uusimad koduloomad, me Nelega saime ka neid vÀntsutada. Hullult Àgedad!

Ups

Ma olen tihti reede Ă”htul töönĂ€dalast vĂ€sinud – eile ehk seda enam, et kaks viimast ööd pole nii hĂ€sti magada saanud kui tavaliselt. ÜhesĂ”naga mul oli meeles kĂŒll, et peaks blogima, aga kĂ”igepealt ma tahtsin natuke niisama lebotada, siis lĂ€ks jĂ€rsku olemine imelikuks, nii et arvutist video vaatamine tekitas kerge iiveldustunde. Seega panin arvuti kinni ja tukkusin diivanil kuni Ă”htusöögini, mis oli tavalisest hilisem, kuna Plika lĂ€ks vĂ”rkpallivĂ”istlust vaatama ja jĂ”udis koju alles enne ĂŒheksat, ootasime ta Ă€ra. No ja PÄRAST sööki mul ausalt polnud enam meeles, et blogima peab 😀 MĂ”tlesin juba vaikselt magamise suunas – kuna mul oli lugeris just ĂŒks raamat lĂ€bi saanud (vĂ€ga hea raamat, aga lugemine NII venis, et rikkus elamuse Ă€ra – enda viga), siis valisin, mis jĂ€rgmiseks vĂ”tta… Tegelikult mĂ”tlesin pĂ€rast lugeris raamatu vĂ€lja valimist poolelioleva krimkaga jĂ€tkata (see on paberraamat, mida magamistoas lugeda ei saa, sest seal pole valgust), aga lugesin natuke lugeri raamatut ja see haaras mind nii endasse, et sinna ma kogu ĂŒlejÀÀnud Ă”htuks kadusingi… Kolmveerand ĂŒheteistkĂŒmneni lugesin diivanil, siis liikusin edasi voodisse – magama jĂ€in Garmini Ă€pi sĂ”nul kolmveerand ĂŒks (ups, taaskord, minu praeguse elustiili kohta on see VÄGA hilja). Ligi pool raamatut lugesin ĂŒhe Ă”htuga.

No ja kui tĂ€na ĂŒles Ă€rkasin, SIIS jĂ€rsku turgatas, et pagan, eile jĂ€i blogimata. Nii et saate tĂ€na kaks postitust 😛

Ma kĂ€in viiendat aastat kiigujoogas, aga kuna mul on probleem nĂ€dala sees hilisel ajal trennis kĂ€imisega (loe: MA EI VIITSI :D) ja sel aastal on nĂ€dalasisesed valikud 18.45 ja 19, mil ma tahaks juba kodus Ă”htust sĂŒĂŒa vĂ”i vĂ€hemalt seda valmistada 😀 Siis oli mu ainus vĂ”imalus kiigujoogaga jĂ€tkata laupĂ€eva hommikul. VĂ”inoh, 11.30 on pigem lĂ”una kui hommik 😛 Varem oli laupĂ€eval trennis kĂ€imine minu jaoks katsumus, aga vanaks olen jÀÀnud, ei maga enam nagunii kaua… Seega pole Ă”nneks tunnet, et ma ei saa laupĂ€eva hommikul rahulikult ringi loivata – jĂ”uab nii seda kui ka Ă”igeks ajaks trenni.

Kuna kiigujoogas on igasugu tagurpidi asendeid, siis ĂŒritan vahetult enne seda mitte (palju) sĂŒĂŒa, sest noh, vastasel korral vĂ”ib juhtuda, et pea alaspidi rippudes tuletab see söök ennast lihtsalt meelde. Mitte et midagi drastilist juhtuks, kĂ”ik saab tehtud, lihtsalt endal on vĂ€heke ebamugav. Nii et mul on laupĂ€eval alati eesmĂ€rk sĂŒĂŒa vĂ”imalikult vara ja pigem vĂ€he. Ainult et see tihti ei Ă”nnestu 😀 Ilma söömata on ka keeruline, mul lihtsalt tuleb nii kiiresti nĂ€lg, koriseva kĂ”huga pole ka trennis hea.

TĂ€na Ă€rkasin ma tavapĂ€rasest isegi varem. Kella vaatasin voodis 8.36 – no ma pĂ€ris kohe ei tĂ”usnud, ehk kolmveerandist. Hommikuti kĂ€in ma esimese asjana alati pesus – no see on nii sisse harjunud, et muudmoodi ei oska (rutiinipostitus ootab kirjutamist). PĂŒhapĂ€eva hommikul kĂ€ime jĂ”usaalis, enne seda ma kodus duĆĄi all ei kĂ€i, nii et laupĂ€eva hommik on ainus, kus mul on aega duĆĄi all pikemalt asjatada – tĂ€psemalt siis kĂ”iki koorimist vajavaid kehaosi koorida 😀 TĂ€na lobistasin seal nii aeglaselt, et kui ĂŒkskord vĂ€lja sain oli kell… Ma tĂ€pselt ei mĂ€leta, pool kĂŒmme Ă€kki.

Teine hommikurutiini osa on kassi kastist junnide vĂ€lja korjamine – tĂ€na oli aga keegi oma pisikeste kĂ€pakestega s*ta sees tallunud, nii et sain kĂ”igepealt pĂ”randalt ja aknalaudadelt s*taplekke puhastada ja siis lĂ”puks kasti ka koristada… Siis said lĂ”puks kassid ka sĂŒĂŒa… Siis oli vaja nĂ”ud restilt Ă€ra panna ja nĂ”udepesumasin tĂŒhjendada… Nii et hommikukohvi ja vĂ”ikud sain valmis alles kella kĂŒmneks. Mitte just nii vara, kui oleksin soovinud 😀

Leppisime Ă”ekesega ennist telefonis kokku, et kui just ei ladista, lĂ€heme kiigujoogasse jala – tol hetkel oli ilm hall ja mĂ€rg. Aga nĂŒĂŒd, kujutate ette, tuli isegi PÄIKE vĂ€lja! Seda luksust poleks kĂŒll osanud oodata. Saab eriti mĂ”nus jalutuskĂ€ik olema.

Novat, selline lobapostitus laupĂ€eva hommikusse. NĂŒĂŒd ongi aeg vaikselt riidesse panna ja liikuma hakata. Õhtuni!

Scroll to Top