Täiesti lootusetu
Ma ausõna ei tea, kas mu blogimisest enam elulooma saab… Vähemalt mitte lähiaastatel.
Ma kujutan ette, et ma võiksin aktiivsemalt blogida kunagi siis, kui lapsed on pesast välja lennanud ja ma mingi drastilisema elumuutuse ette võtan… Või kui ei võta, siis on mul lihtsalt palju rohkem aega 😀 Aga see juhtub alles kuue aasta pärast. Kui sedagi 😀 Me ikka naljatame, et kui 12. klassi lõpuaktuselt koju tulek, siis ootavad kohvrid ukse juures 😀 Tegelikkus on see, et Plika unistab juba praegu omaette elamisest ja tema puhul ma olen kindel, et kuhu iganes, aga KUHUGI ta üsna kiirelt pärast kooli lõpetamist kolib… Seevastu Poisi ainus huvi on siiamaani arvutimängud ja kindlasti mitte iseseisev elu… Nii et tema puhul vbla tuleb seda kohvrite värki rakendada sunniviisiliselt 😀 Aga noh, ta alles 12, on lootust, et mingid huvid tekivad 😀
IGATAHES. Menüüd ma teen endiselt, aga kuna toidud korduvad, siis ma ei viitsi seda blogisse riputada. Trennis ma käin endiselt, ehkki vahepeal suutsin tobedalt jalale viga teha, nii et paar jõusaali korda jäid mul vahele, aga nüüdseks on see jälle korras.
Lugesin veebruaris… Issand, ma ei mäleta, palju, äkki 13 raamatut… Märtsis… Ühe 😀 Leidsin nimelt ühe köitva Youtube’i kanali ja olen mitu nädalat seda vahtinud, lugemise asemel.
Arvestatava aja jaanuari ja veebruari õhtutest kulutasin selle peale, et tegin statistikat möödunud aastate toidust. Ma ju panen kõik ostud kirja, detailselt. Kui väljaminekute üle arvepidamiseks piisaks edukalt, kui panna kirja toidupood ja summa, siis mina panen iga asja eraldi, lisaks hinnale ka kaalu ja 2022 hakkasin kirja panema ka soodustusi… Ma olen friik, ma tean 😀 Statistikafriik 😀 Ja no idee oli tegelikult blogis ka jagada seda kõike, aga olen ma siis sinnani jõudnud? Statistika on tehtud, alates aastast 2021 😀 Aga blogida ei viitsi.
Mul on siinsamas kuskil riiuli peal paber kõigi teemadega, millest ma tahaks blogida, tegin selle kunagi aasta alguses, aga siis läks hoog üle. Blogimine on minu jaoks alati olnud asi, mida ma teen puhtalt tunde pealt, mitte kohustuse pärast. Ja noh… Peas ma võin neid postitusi vahel kirjutada, aga arvuti taha lihtsalt ei jõua.
Enamik elust on ikkagi rutiin. Rutiinist tahaks ka blogida, kusjuures, pikemalt… Mulle rutiin ka meeldib 😀 Rutiinsed kodused toimetused, töö, lapsed, nii see aeg kulubki. Ja õhtul tahaks lihtsalt mõnusalt lebotada… Kunagi läks blogimine ka sinna alla, siis oli vahepeal liiga kiire ja nüüd…
Ühesõnaga ma olen kogu aeg kahevahel. Ma maksan selle blogi oma serveris hoidmise eest ligi 100€ aastas. Arvestades mu blogimise passiivsust, see ei ole ammu enam õigustatud väljaminek, ma olen lihtsalt liiga laisk, et hakata seda jälle kuskile eksportima…
Peaks ilmselt ikkagi üritama kirjutada mõnel neist teemadest, mis seal paberil kirjas. Äkki mõni teine päev 😀
