Author name: Tikker

Ma olen täitsa elus

Kuna kahe erineva allika kaudu jõudis minuni Perekooli mure, et ma pole ammu bloginud, siis tunnen sotsiaalset kohustust elumärk maha jätta 😀

Alguses oli blogivaikuse peapõhjus ilmselt see, et Kaaslane on jälle kodus ja oli muudki teha, kui arvutis istuda.

Poole mai pealt läks töökoormus nii metsikuks, et arvutasin välja – olen 1,5 kuud järjest töötanud päevas 8h asemel keskmiselt 10,5h. Mõni päev vähem, mõni päev rohkem, aga see siis keskmine. Ei ole normaalne, ei ole. Sellega seoses on mul VÄGA segamini kodu, ei mingit menüüd ja söögi tegemisega tegelevad Kaaslane ja Plika… Mina lihtsalt katsun ellu jääda.

Jaaninädalal sain viis päeva puhata, siis oleks PEAAEGU blogimiseni jõudnud, aga no ei viitsinud 😀

Kui juuli teises pooles kaks nädalat puhkust on, siis võib loota, et ummistan raamatu-, kassi- ja aiapiltidega blogi ära. Seniks aga… Nautige suve!

Üks pildike tänasest õhtust ka. Lugemist pole ma jätnud, see vast teine põhjus, miks blogi kannatab. Aprillis 11, mais 8, juunis 10 raamatut. Kokkuvõtted tulevad kunagi ka, ma luban 😛

Naomi Novik “Välja juuritud”

LV13. Tuntud muinasjutu uusversioon.

Naomi Novik “Välja juuritud” (Tänapäev 2016, 458lk)

Fantaasia ei ole reeglina üldse minu teetassike ja vabatahtlikult ma ühtki selle žanri raamatut kätte ei võta 😛 Antud juhul aga soovitas seda mulle üksteisest sõltumatult mitu sõpra ning lisaks sobis väljakutse teema alla – seega tundus täitsa kohane teha erand.

Ja ma olen meeldivalt üllatunud – see lugu tõesti köitis mind! Mitte et see oleks mu nüüd fantasy-usku pööranud, seda mitte – ei tunne kihku haarata järgmise sama žanri või kirjaniku raamatu järele, aga eraldiseisva lugemiselamusena igati nauditav.

Ma ei osanud mitte midagi oodata, aga üsna algusest peale läks väga põnevaks – ja nii tore oli jälgida peategelaste arengut. Põnevust ja kaasaelamist jagus küllaga kuni raamatu lõpuni – lõpp ise oli nunnu ja jättis sisse hea tunde.

Tõlge ja toimetamine tundusid ka üle prahi. Ma pole küll kaugeltki ekspert, pigem lihtsalt alateadlik keelepede. Mitte midagi ei häirinud, see on minu suust juba suurim kiitus 😃

Jana Maasik “Enne lõppu”

LV19. Eesti autori noorsooromaan, mis ilmus 2020-2021.

Jana Maasik “Enne lõppu” (Tänapäev 2020, 256lk)

Ohh… Mul olid sellele raamatule kõrged ootused 🙂 Mulle üldiselt väga meeldivad noortekad, nii kergemad kui raskemad, ma kaotan ennast nende sisse kergesti ära. No ja kõik arvustused, mida ma olin lugenud, nii Goodreadsis kui siin grupis, olid samuti kiitvad.

Aga ma ei tea, kas polnud siis õige kuu seis või mis, aga… Esimest korda hakkasin lugema märtsi keskel, olin tol õhtul väsinud ja ei suutnud tegelastel järge pidada – liiga palju nimesid korraga. Midagi põnevat ei toimunud, et oleks kiskunud edasi lugema. Nii jäigi ootele ja ligi kuu hiljem üritasin uuesti, seekord lõpetasin edukalt kahe päevaga ära.

Esimene pool raamatust oli minu jaoks pigem meh. Tegelasi oli palju, meelde jätta keeruline, tegevust see-eest kuidagi vähe, vahel lehekülgede kaupa filosofeerimist, millega ma ei suhestunud.

Teine pool läks põnevamaks. Ju olid tegelased lõpuks meelde jäänud ja iseloomud nii palju lahti kirjutatud, et oskasin neist midagi arvata. No ja tegevusliin arenes ka suti hoogsamalt.

Lõppkokkuvõttes ikkagi pettusin. Just nimelt sellepärast, et ootused olid liiga kõrged 😃 Aga kuna kõik muidu kiidavad, siis ärge mind kuulake, lugege ikka ise 😃 Ei olnud halb raamat, mulle meeldis küll. Aga ei saa öelda, et VÄGA meeldis. Nii ma siis paningi GR 3 kõigi nende viite kõrvale…

Jørn Lier Horst “Jahipenid”

Lugemise väljakutse grupi postitus 11. aprillist.

Ma olen Wistingu raamatuid lugenud paar tükki enne ka. Esimene oli “Salauks” – meeldis piisavalt, et otsida netist sarja järjekord ja avastada, et eesti keeles neid kõiki polegi. Seega võtsin ette kronoloogiliselt esimese, mis olemas – “Talveks suletud”. Too raamat mind ülearu ei kõnetanud, sest olin parasjagu järjest lugenud õige mitu krimkat, kus kõigis oli läbiv narkoäri ja sellest teemast oli kerge kopp ees.

Seejärel jäi pikem paus ja nüüd mõtlesin, et võtaks veel mõne Wistingu. “Jahipenid” oligi äkki eesti keeles ilmunutest järgmine? Ma ei tea, mul on kõik sassis 😀

Aga pean tunnistama, et see raamat minus ka ülearu suurt vaimustust ei tekitanud. Kuidagi igavavõitu oli alguses, ei saanud tükk aega vedama. Lõpupoole läks küll põnevamaks, aga miskipärast mul lugemine ei edenenud, pidevalt panin raamatut käest, et vahepeale midagi muud teha… Siis haarasin uuesti, sest oli ju ikka põnev ka ja tahtsin läbi saada.

Lõppkokkuvõttes ma ei saagi aru, kas ma peaksin Wistinguga jätkama või mitte. Ühest küljest nagu tahaks, teisest küljest – kui kaks raamatut kolmest olid pigem “meh” – kas siis on mõtet jätkata? Kas ülejäänud raamatud on põnevamad? Mul on ikka see kinnisidee, et kui sari, tuleb lugeda kronoloogiliselt (ehkki olen selle vastu juba eksinud ja nagunii neid kõiki eesti keeles polegi).

Eks ma nüüd istun natuke selle mõtte otsas. Karta on, et toon ikka millalgi raamatukogust veel mõne koju… Sest sari on ju pooleli 😀

Selle nädala menüü

Eelmise nädala teine pool läks pisut lappama, sest üks õhtu pakkus Plika ennast pannkooki tegema, nädalavahetusel jagus sööki kauemaks, kui eeldasin, sest lapsed olid laupäeval Eksabikaasa juures. Ühesõnaga osad asjad jäid tegemata ja lõplik menüü sai selline:

E 05.apr lasanje
T 06.apr kala-kartulivorm
K 07.apr seljanka
N 08.apr pannkoogid singi ja juustuga
R 09.apr pad thai
L 10.apr
P 11.apr kapsapirukas

Kuna enamik neist on vanad äraproovitud lemmikud, siis ei vaja uuesti kommenteerimist. Pannkoogid ei vaja vist ka eraldi kommenteerimist 😀 Küll aga kommenteeriks ainsat uut retsepti – kapsapirukat. NII HEA!!! Meil olid külalised, viiekesi sõime ära peaaegu kogu suure plaaditäie. Mõned tükid jäid mulle õnneks tänaseks lõunaks ikka ka 😛 Tegin kodujuustuga ja täpselt retsepti järgi, ainult till jäi ära, sest ma pole suurem asi tillisõber. Ja teen raudselt veel. Ja KAPSAS, ma armastan kapsast! Peab rohkem kapsatoite välja mõtlema. Odav ja maitsev.

Selle nädala esialgne plaan:

E 12.apr praetud koha sinepikastmega
T 13.apr maisikotletid
K 14.apr pasta carbonara
N 15.apr tomatine kikerhernesupp
R 16.apr idamaised riisinuudlid
L 17.apr ahjukana
P 18.apr chili con carne

Ei välista, et siin ka miskit muutub, aga eks elu näita. Koha sinepikastmega maitses mulle ja Kaaslasele väga, lapsed ei arvanud kastmest miskit, nii et kordamisele ilmselt ei lähe 🙂

Nädalavahetusel olen pikad päevad kodust ära, nii et panin sellised toidud, mida Kaaslane on varem teinud, kokkab siis ise. Ma muidu küll üritan juurutada traditsiooni, et igal nädalavahetusel üks (uus) soolane pirukas, aga seekord jääb siis vahele… Ma tegelikult pole lõpuni välistanud, ehk teen reede õhtul piruka, retsept on juba välja valitud 😀 Vaatan õunte pealt. Kui jaksu ja viitsimist on 🙂

Scroll to Top