Author name: Tikker

Näe, juuni jäi täitsa blogimata… Sorteerimata piltide hulk muudkui kasvab, kohutav 😀 AGA mul on juuli lõpus kaks nädalat puhkust, siis vast jõuan blogimisega ka jälle järjele.

Seniks aga – raamatud 🙂 Neist peab ikka kirjutama 🙂

51. Emily Henry “Beach Read” 4/5 (293lk, 31. mai – 10. juuni) – see jäi silma kellegi Goodreadsi lugemiste hulgas ja impulsiivselt võtsin ette. Ei olnud üldse halb raamat, aga miskipärast väga ei köitnud ka. Kümme päeva lugesin 😀 Võib-olla oli ka lihtsalt küllastumus mai lugemisest, samuti vaatasime juuni alguses palju Luciferi, mis lugemise aega vähemaks võttis.

52. Fredrik Backman “Ärevil inimesed” 5/5 (286lk, 10.-15. juuni) – Backman oma tuntud headuses. Palju kentsakaid (kohati ärritavaid) inimesi, kes raamatu jooksul avanevad ning üsna nunnuks muutuvad. Jabur teemaarendus ja südantsoojendav lõpplahendus. Ove jääb vist endiselt lemmikuks, aga meeldis ehk isegi suts rohkem, kui vanaema ja Britt-Marie…

53. Epp Petrone “Kas süda on ümmargune 3: Jumala juurde” 4/5 (216lk, 15.-16. juuni) – no Epu raamatud mulle väga meeldivad, polnud see mingi erand. Tema elust ja seiklustest on alati tore lugeda. Ilmselt on ühtviisi oluline nii see, et Epp lihtsalt oskab hästi kirjutada, kui ka see, et me maailmavaated paljuski kattuvad. Usu teema on mulle samuti südamelähedane – ma ei ole ise küll nii aktiivne ega otsiv ning ei tunne vajadust üheski pühamus käia, aga kõrgemat jõudu ma usun ja leian, et pole üldse oluline, mis nimega erinevad usundid seda kutsuvad… Erinevatest pühakirjadest näpuga järje ajamine paneb küll kohati sügavalt ohkama, sest tundub, et teatud kontingent ei üritagi maailma laiemalt vaadata ja elab seetõttu väga kitsarinnaliselt. Mina usun elamisse nii, et endal oleks hea ja teistel ka 🙂

54. Loone Ots “Minu Odessa” 3/5 (296lk, 16.-18. juuni) – see oli nüüd üks mitte minu maitsele Minu-sarja raamat. Mina tahan õppida tundma riike läbi autori isikliku igapäevaelu ja emotsioonide – kultuuri ja ajalugu pigem näpuotsaga sisse segatuna. Kuna autor elaski koha peal ainult paar kuud, siis ega selle ajaga ei saagi ju rohkemat… Ja olen kindel, et on küllalt neid, kellele kogu see ajaloovärk väga meeldib. Aga mind pani haigutama 😀 Kultuur on nii lai mõiste, sinna sisse mahub küllaga ka mulle huvipakkuvat… Minu ja raamatu autori kultuurieelistused lihtsalt ei kattu.

55. Jørn Lier Horst “Talveks suletud” 4/5 (256lk, 18.-21. juuni) – minu teine lugemine William Wistingu raamatutest. Oli täitsa hea, ehkki meeldis pisut vähem, kui esimene. Mulle hakkavad need narkoteemad kergelt koppa ette viskama, tahaks vahelduseks mingit muud süžeeliini ka.

56. Anders de la Motte “Sügisroim” 5/5 (424lk, 21.-23. juuni) – jaa, see oli tunduvalt põnevam kui sarja esimene osa. Mõnus krimi, kus arvamist jagus lõpuni välja ja päris lõpplahendus oli ikka veel täitsa üllatav.

57. Ruth Ware “The Turn of the Key” 4/5 (352lk, 24.-28. juuni) – raamatukogu raamatud said selleks korraks läbi, nii et võtsin jälle lugeri ette. Sellele raamatule olid mul kõrged ootused, sest mitu sõpra olid hinnanud maksimumpunktidega. Oli põnev ja lõpplahendus minu jaoks täiesti ootamatu, aga üldjoontes oli mul seda raamatut miskipärast raske lugeda. Ilmselt osalt sellepärast, et tegelasteks olid ka lapsed ja ma teadsin, et üks neist saab surma. Ehk ka sellepärast, et kogu raamatut läbiv ärevus oli minu jaoks liig, olen pehmeke? 😀 Igatahes seda autorit ma rohkem vist ei loe, sest ta eelmine raamat, mis oli samuti põnev, ei olnud ka päris minu maitse. Mis seal ikka.

58. Pam Jenoff “The Lost Girls of Paris” 4/5 (400lk, 28.-30. juuni) – Minna vist hindas seda maksimumpunktidega ja sellepärast mu lugemislisti sattus, aga ma nüüd olen targem ja tean, et kui on sõjaraamatud, siis lihtsalt ei ole minu teema. Jällegi – väga põnev, mu meelest täitsa hästi kirjutatud ja käsi ei tõuse kunagi sellisel puhul alla 4 hindama… AGA jah, sõjakirjeldused, mis siis, et selles raamatus polnud rangelt võttes miskit hullu, on minu jaoks liig. Ei saa parata, ma naudin rohkem pisut teist laadi põnevust.

Mulle tundus, et ma lugesin juunis jube vähe, aga tegelikult on kaheksa raamatut täitsa keskmine tulemus. Pool aastat on läbi – aasta eesmärgiks oli 100 raamatut ja 30000lk, Goodreadsi sõnul on mul läbi 58 raamatut ja 17362lk. Tegelikkuses paarsada lehekülge rohkemgi, sest Epu südame-raamatul pole Goodreadsis lehekülgede arvu märgitud (otsisin siia postitusse raamatukogu andmebaasist :D) ja see pole seega sinna sisse arvutatud.

Kuna juulis on puhkus, siis on loota ka ohtralt lugemiselamusi. Loodetavasti köitvamaid kui juunis.

Kas ma peaks südame kõvaks tegema ja raamatuid karmimalt hindama hakkama? 😀 Sest juuni raamatutest rangelt võttes oleks võinud viis lugemata jätta ja mu elu poleks sellest kuigivõrd vaesemaks jäänud. Hindan üsna üheülbaliselt, ma tean 😀 Peaks rohkem 3 panema vist. Aga ma ju ei raatsi, kui tunnen, et tegelikult täitsa kobe raamat, lihtsalt mitte minu maitse. Ja Minu-sarja jällegi hindan väga subjektiivselt just siis 3 punktiga, kui pole minu maitse, mis siis, et võib olla hästi kirjutatud 😀 Võta siis kinni.

Praegu on mul pooleli see langusti-raamat, mida kõik kangesti kiidavad ja mille Goodreadsi skoor on muljetavaldav 4,48. Ma olen alles üsna alguses, 13% läbi loetud, siiani jätab üsna külmaks. Aga loodan, et ehk läheb sarnaselt Backmaniga, kellelt esimesena loetud Ove-raamat oli ka alguses minu jaoks täiesti “meh”. Langusti-raamatut oleks ehk eesti keeles isegi lihtsam lugeda, soise looduse kirjeldused jõuaks näiteks paremini kohale. Ega ma muidugi ei viitsi seda laenutama minna, loen ikka inglise keeles lõpuni. Vaatame, kas mu arvamus läheb siis lõpuks üldsusega kokku 😀

Ohh… Mõnuga tegin tagasi kaks eelmist kuud 🙂 Sel kuul väga suures osas eestikeelne lugemine – õige mitu Eesti autorit ja eesti keelde tõlgitud Skandinaavia krimi. Krimi oli põhiline ka žanrina, ehkki muud sattus ka sekka, vaheldust peab ju olema.

33. Annela Laaneots “Minu Setomaa” 4/5 (248lk, 1. mai) – üldiselt tore lugemine, autori kirjutatust õhkus armastust ja see teeb Minu-sarja raamatud alati nauditavaks. Minu jaoks jäi pisut väheks isiklikku elu, aga üldiselt oli ikkagi tore. “Minu Virumaa” jätsin aga pärast ca 50lk lugemist katki, sest üldse ei kõnetanud…

34. Katrin Pauts “Politseiniku tütar. Saaremaa põnevik” 5/5 (312lk, 2.-3. mai) – oh, mulle nii meeldis! Nii põnev oli ja muudkui keris põnevust kuni lõpuni välja, kõik tundus piisavalt usutav, paha suhtes olid teatud libisevad kahtlused, aga ei midagi kindlat… Ühesõnaga tänuväärne Eesti krimi.

35. Jørn Lier Horst “Salauks” 4/5 (294lk, 4.-6. mai) – selle noppisin üles Minna lugemistest. Kartsin Goodreadsi põhjal, et äkki on see liiga detailne politseitöö kirjeldus mulle igav, aga vastupidi – väga huvitav oli. Karakterid ka meeldisid ja peategelane oli piisavalt sümpaatne, et teised Willaim Wistingu raamatud ette võtta. Neid on üle kümne, kahjuks kõiki eesti keelde tõlgitud pole, aga eks siis loen needki, mis on.

36. Cecilia Ekbäck “Hunditalv” 4/5 (365lk, 6.-10. mai) – see oli Tallinna Liisi suur lemmik, nii et otsustasin mõningase kõhklusega ette võtta. Oli selline… Teistsugune. Huvitav. Mitte päris minu maitse, nii et selles stiilis raamatuid mulle soovitada ei tasu, aga silmapildi avardamise mõttes igatahes tore lugemine. Aga mulle ikka meeldivad tänapäevasemad raamatud, kus pole nii palju viletsust ja nõidade põletamisi 🙂

37. Samuel Bjørk “Poiss pimedusest” 4/5 (317lk, 10.-11. mai) – selle korjasin teise soovitusena Minna lugemistest, Skandinaavia krimile olen alati avatud. Oli täitsa huvitav, aga tegelased nii väga ei paelunud, et oleks tundnud soovi samade tegelastega veel teisi raamatuid lugeda.

38. Katrin Pauts “Tulekandja. Muhumaa põnevik” 5/5 (264lk, 11.-12. mai) – mõned kirjutasid, et natuke liiga uskumatu… No pisut, jah, aga mu meelest see oli omal kohal 😀

39. Katrin Pauts “Hull hobune. Hiiumaa põnevik” 5/5 (232lk, 12.-13. mai) – meeldis sama palju kui eelmised, õnneks paha ma täie kindlusega lõpuni ära ei aimanud ja väga põnev lugemine oli jällegi. Kõigi Pautsi saarte põnevike puhul ma ehk hindaks puhtalt raamatut pisut alla 5, aga kindlasti üle 4… Ja panin hea meelega ikkagi kõigile 5 põhjusel, millest kirjutasin eelmises postituses.

40. Epp Petrone “Elust kirju” 4/5 (320lk, 13.-15. mai) – ma olen üsna kindel, et ma olen seda raamatut kunagi lugenud… Aga mõtlesin, et võtaks uuesti, nagunii eriti ei mäleta. Epu raamatud tema elust mulle kõik väga meeldivad, nii et polnud sugugi üllatav, et raamatut (taas) nautisin.

41. Epp Petrone “Lastekirju” 4/5 (232lk, 15.-16. mai) – seda raamatut tahtsin tegelikult lugeda ja sellega koos võtsingi eelmise ka 🙂 Ja seda tahtsin lugeda, sest oli kuidagi vahele jäänud ja Epp emadepäeval FB-s kirjutas midagi… Hästi tore lugemine taas. Epp on nii rohelises maailmapildis kui ka lastekasvatuses mind väga palju mõjutanud, tema raamatud sattusid mulle lihtsalt õigel ajal kätte.

42. Barbi Pilvre “Minu Vormsi” 3/5 (248lk, 16.-19. mai) – esimesed pool raamatut oli minu jaoks igav. Liiga kuiv ajalugu. Sellest ka kolm punkti. Teine pool oli aga päriselu, täpselt sellisel tasandil, nagu seda suvitajana võimalik kirjeldada oli. Kõige huvitavam osa minu jaoks oli muidugi eraelu, aga teiste inimeste kirjeldused ka. Ehk et – esimesest poolest lehitsesin suuremat lugemata läbi, teise poole lugesin korralikult läbi.

43. Katrin Pauts “Öömees” 4/5 (264lk, 19.-21. mai) – sellest raamatust ka juba eelmises postituses kirjutasin. Et oli täitsa ok, aga häiris vaheldumisi mina-vormis ja kolmandas isikus kirjutamine.

44. Katrin Pauts “Marduse tänav” 3/5 (255lk, 21.-24. mai) – ja sellest raamatust kirjutasin praktiliselt kogu eelmise postituse, nii et pikemat kommentaari ei vaja 😀

45. Anders de la Motte “Suve lõpp” 4/5 (318lk, 24.-25. mai) – märkasin, et Minna hindas üht selle autori raamatut 5/5, vaatasin, et see on sarja teine osa ja võtsin esimese alustuseks. No see oli ok… Vaimustav polnud, aga täitsa põnev. Mul nüüd järgmine, Minna poolt loetu, kodus ootamas… Vaatame 🙂

46. Nora Robers “Come Sundown” 4/5 (480lk, 25.-29. mai) – oh, ma pole ammu Robertsit lugenud, ehkki ta mulle väga meeldib. Kuna raamatukogu raamatud olid just läbi saanud, siis valisin lugerist üsna suvalt vahelduseks tema raamatu. Ei pidanud pettuma, ikka meeldis. Kaks tegevusliini, minevik ja olevik, mis lõpuks kokku jooksevad. Tugevad (nais)karakterid, pereettevõtlus, pereväärtused, Roberts oma tuntud headuses ühesõnaga.

47. Eia Uus “Tüdrukune” 4/5 (271lk, 29.-30. mai) – algus oli tõsiselt super ja mõtlesin, et tuleb 5 punkti raamat… Kahjuks vajus lõpupoole ära. Ootused olid suuremad kui reaalsus 🙂 Sellegipoolest väga huvitav lugemine. Lõpp jäi minu jaoks kuidagi imelikuks ja lahtiseks, ise lootsin midagi muud. Poliitikakirjeldusi oli mul huvitav lugeda, meediavõhikuna ma neid päriseluga kokku ei viinud 😀  Seksi oli vähe 😀 Feminismi osas ma ei oska hinnata – mõtlesin ka ehmatusega, et kas tõesti ongi nii halb? Ma olen siis väga õnnelik, ma ei suuda oma elust ühtki #metoo momenti meenutada, aga ma usun, et ma olen ka üsna muretu ja paksu nahaga, nii et paljud möödaminnes ütlemised või katsumised on mul koheselt ununenud. See, mis seal raamatus kirjeldati, 13-aastase ajast, oli väga väga jõhker ja ma tahaks ainult loota, et päriselus nii ei ole. St, et kindlasti on kahjuks, mõnel inimesel, aga see ei ole ju ometi nö tavaline reaalsus? Ei saa olla. Ei usu. Kas ma olen naiivne? Palgalõhe teema, usun, on reaalne. Naisena poliitikas läbi löömine ka. Aga see, et naisena “meeste alal” töötades peab väga rangelt riietuma? No kas on nii? Arvustustes nii mõnigi vaidles vastu, ise ei tea, sest ei tööta nii fancyl ja kõrgel kohal 😛

48. Erich Kästner “Veel üks Lotte” 3/5 (112lk, 31. mai) – taganesin täna hommikul ärgates pisut pahuralt allkorruselt üles tagasi, kuna lapsed mängisid lärmakalt arvutis ja Kaaslane vaatas telekat, mina tahtsin rahu ja vaikust. Kuna mu raamatud jäid alla, otsisin Plika riiulist lugemist. Vaatasime just ükspäev lastega mu kunagist lemmikfilmi “The Parent Trap”, mis oli ka nende meelest tore ja naljakas. Tekkis soov lugeda üle raamat, mille põhjal film algselt tehtud sai ja mis mulle lapsena mu mäletamist mööda vägagi meeldis. No praegu enam ei meeldinud eriti 😀 Kirjutatud ikkagi 1957, mis ei pruugi ilmtingimata halb olla, sest on selle ajastu raamatuid, mis on väga meeldinud… Aga see oli kuidagi väga imelikult kirjutatud. Ei tea. Film (millel pole raamatuga pistmist rohkem, kui kõige põhilisemad punktid – sünnil lahutatud kaksikute kohtumine suvelaagris, salaja koha vahetamine, isal uus naine – muu oli kaasajastatud) meeldis ikka palju rohkem 😀

49. Riin Tuttelberg “Tom õpib rahamängu” 5/5 (91lk, 31. mai) – kuna Lotte-raamat sai kähku läbi ja alla minna ikka ei viitsinud, siis mõtlesin, et võtaks ette ka need rahatarkust õpetavad raamatud, mis mõni aeg tagasi Roosaare lehelt lastele tellisin. Plika oli selle raamatu juba läbi lugenud – ta ütles, et talle väga meeldis, aga oleks võinud pikem olla. Nojah, see raamat on pigem… Eelkooliealistele või esimestele klassidele, 11-aastasele neljandikule pisut titekas. Mina olen lihtsalt rõõmus, et lastele selliseid raamatuid kirjutatakse, seega panin südamest viis punkti.

50. Mihkel Truman, Jaak Roosaare “Kuidas saada rahatargaks. Rikkaks saamise õpik koolinoortele” 5/5 (156lk, 31. mai) – selle raamatu kohta jällegi Plika ütles, et talle pisut keeruline veel. Eks ta olegi, pigem päris teismelistele, mis need tegelased seal olid, 14? Ehk paari aasta pärast läheb paremini peale, oodaku seni oma aega. Minu meelest igati asjalik raamat, kus lihtsasti lahti seletatud nii noortele kui miks mitte ka täiskasvanutele, kuidas siis rikkaks saadakse 🙂 Kindlasti oleks saanud seda raamatut kirjutada veel paremini, noortepärasemalt, mis iganes, AGA taaskord juba selle eest, et keegi üldse eesti keeles on midagi sellist noortele kirjutanud, maksimumpunktid. Loodan, et sellist kirjandust tuleb veelgi. Koolis vist sellistest asjadest ikka ei räägita, tuleb see töö kodus ise ära teha… Äkki teevad lapsed sellevõrra pisut arukamaid otsuseid. Ma loodan 🙂

Nii et 15 raamatut + täna veel kolm õhemat sorti lasteraamatut, kokku 18. Mis teeb selle aasta numbriks ilusa 50 – loetud lehekülgi 15 057. Seega maikuu lõpuks on poole aasta raamatud loetud. Eks ta nii ongi, et mõnikord rohkem ja mõnikord vähem.

Tahaks lugeda rohkem Eesti autoreid ja tänapäeva elust. Soovitage!