Author name: Tikker

Väike ime

/ plika, rõõm / 2 Comments

Ma olen üldiselt emaks olemisega suht ära harjunud – teatud rutiin on välja kujunenud, kõik lapsega seotud tegevused on harjumuspärased. Nii me siis vaikselt elame.

Aga vahel ma lihtsalt jään teda vaatama – neid suuri silmi, nöbinina, siidpehmeid põski, pisikest roosinuppsuud ja lohukesega lõuga… Ja mõtlen: kuidas on võimalik, et on olemas nii väike ja täiuslik olend.

Et see ongi MINU laps. Puhas, rikkumata lõuend. Meie Mehega peame ta üles kasvatama, meil on püha kohustus kujundada ta nii täiuslikuks, kui oskame.

Täiuslikuks heas mõttes, eks – ma ei pea silmas, et me hakkame talt täiuslikkust nõudma. Lihtsalt katsume temast kujundada võimalikult hea, targa ja vastutustundliku inimese. Umbes niiviisi.

See on nii suur vastutus. Samas – mulle on ju alati meeldinud teha midagi päris algusest peale ja päris ise – et kõik saaks täpselt nii, nagu mina tahan.

Lapsega muidugi nii lihtsalt ei lähe, et ma saangi ta täpselt oma tahtmise järgi kujundada. Aga meie oleme need, kes teda suunavad. Ma loodan, et me suudame seda õigesti teha 🙂

Huvitav

/ plika / Leave a Comment

Maris just mainis, et tema ema meelest olevat ma muutunud – palju rahulikum, kui enne. Nojah, ma näengi tema ema tavaliselt kord-paar aastas, kui rohkem mitte, siis sünnipäeval ikka – nii pika aja tagant on hea järeldusi teha, erinevused torkavad selgemini silma.

Ma muidugi oleks teada tahtnud, milles see täpselt väljendub, aga normaalsed inimesed ju sellisel ajal magavad, ainult meiesugused hullud istuvad poole ööni MSNis.

Igal juhul oli seda tore kuulda – ma ise ei saa oma iseloomu muutumistes nii väga kindel olla, paljugi mis mulle endale tunduda võib… Aga ma olen ju nüüd ema, peangi rahulikum olema 🙂

Ilus avastus

/ plika / Leave a Comment

Ma kirjutasin juba üle aasta tagasi, et Kaja on äge. Hakkasin hiljuti tema blogi üle lugema, ehkki olen seda kord juba teinud – lihtsalt niisama, tuli tuju.

Mõnda osa sellest lugesin ma nüüd hoopis teise pilgu ja mõttega – nimelt laste sünde meenutavaid postitusi. Sellistest asjadest lihtsalt ei saa enne aru, kui endal sama kogemus selja taga.

Aga ma just avastasin, et Plikal on Kajaga ühel päeval sünnipäev. Ja see on minu arust nii äge – hea enne. Loodetavasti kasvab temast sama äge inimene.

Kui ma ükskord suureks saan, siis hakkan ka sama ägedaks, nagu Kaja 😛

Jõul-jõul

/ jõulud, plika, rõõm, seltsielu / 1 Comment

Jõululaupäeva hommikul Katsi ja Ivoga Pärnusse sõites lõbustas meid nende kass, kes üritas käppa läbi puurivarbade toppida:

Õhtul oli imeilus päikeseloojang, pildile seda küll täies hiilguses ei saanud, aga midagi ikka 🙂

Muidu tegime piparkooke ja sõime seapraadi… Magu ikka. Ning käisime õhtul pimedas rannas jalutamas.

Täna hommikul käis Iiris külas, nii tore oli teda üle mitme kuu näha. Sõime jõuluhommikust ja ajasime juttu. Plika käitus väga viisakalt ning magas kogu söögiaja linas – sain rahus seltskonda nautida.

Ja siis oli Marise sünnipäev – nagu igal aastal alates viiendast klassist. Okei, ma päris iga aasta pole jõudnud, aga 80-90% ajast ikka. Edaspidi, ma arvan, 100%.

Plika näitas ennast jällegi parimast küljest – magas kella kahest poole seitsmeni ning lasi mul rahulikult süüa, juttu rääkida ja Aliast mängida. Teise ringi ajal oli tissi otsas, mis mängu kuidagi ei takistanud, hiljem veetis rõõmsasti Marise süles aega ning jäi siis jälle magama. Hämmastav!

Marise kass leidis, et Plika turvatoolis on mõnus magada:

…

Jõul-jõulRead More »

Scroll to Top