Märkasin täna, et mul on blogis hetkel 1055 postitust ja lugesin huvi pärast tagasi, et näha, milline oli 1000.
See oli mõnes mõttes kõige tähendusrikkam ja tähtsam postitus siin blogis üldse – see, mis andis teada uue ilmakodaniku sünnist.
See läks nüüd küll täppi 🙂
Rääkides sünnipäevatrikkidest, siis Plika oli eile hommikul voodis 90 kraadi vale nurga all ehk mitte pikkupidi, vaid risti. Mees väitis, et ta olevat juba magama pannes natuke viltu jäänud, aga kindlasti mitte nii palju. Koos tekiga oli ennast kuidagi siblinud… Muljetavaldav.
Viimaste päevadega oleme avastanud, et ta jääb paremini magama, kui ta kõhuli panna. Ööseks muidugi ei julge, aga päeval on vahel täitsa hea, kui on vaja, et ta pärast tissi-mähkimist kähku tuttu jääks – sest meil on ometi oma elu ka elada, eks 😛
Kessu tõi meile täna Liisilt rinnapumba. Proovisime kohe ära ka – saime Plika tissitamise ajal ja pärast seda kokku 70 ml piima kõrvale panna. Esimese korra kohta päris hea mu meelest. Läks sügavkülma, neljapäevaõhtuseks varuks – mu emal on reedest esmaspäevani Tartus töö ja ta vist jäi nõusse juba neljapäeva õhtul tulema, sest me tahaks Mehega kangesti välja minna – sünnipäevad ja klubi avamised ja… Nüüd tuleb veel välja mõelda, kuidas Plika piima saama hakkab, kas pudelist, lusikast või süstlast. No seda on veel paar päeva aega kaaluda.
Igatahes on pump üks väärt asi, ma olen täitsa vaimustuses. Suurimad tänud sulle, Liis!
Tänane teine suur tänu läheb Kaderile, kes Plikale gaasirohtu saatis, mis ta enda pisikesel kasutamata jäi – saime selle just täna kätte. Üldiselt on ikka täitsa uskumatu (ja tore!), kui palju nõu ja abi ma olen saanud sõpradelt ja blogisõpradelt ja üldse 🙂
Käisime täna Mehega Konsumis, kus Plika suutis vankris üles ärgata ja nuttis kogu tee koju. Päris pikk maa oli ka veel. Uus kogemus, seni on ta väljas olles alati maganud. Nii raske on kuulata, kui ta nutab ja midagi teha ka ei saa… Tegime sellist kiirkõndi läbi linna, et läheb täitsa trenni eest kirja.
Ja siis mulle tundus, et ta ei saanud kõhtu täis, sest olin paar tundi varem ju mõlemad rinnad võrdlemisi korralikult tühjaks pumbanud. Imes ühte ja teist, jauras ikka… Andsin siis jälle esimest ja lõpuks paistis rahule jäävat… Praegu igatahes magab.
Sellised väikesed tähelepanekud siis täna. Ise ka irvitan, kuidas peale titejutu enam miskit muud rääkida pole 😉
Latte kohta ikka liiga vahune ja korraliku latte arti kohta liiga mulline, aga… Muidu pole hullu. Mehele meeldis ka.
Jõudsin õigustatud küsimuseni, kas kedagi mu katsetused huvitama ka peaksid. Ja lõpuks selleni, et minu blogi ikkagi, seega ise tean, mis siia panen.
Muidu tuli hiljuti veel mõte, et peaks lõpuks hakkama sissekandeid sildistama, noh, teate küll. Ma pole seda siiani teha viitsinud, aga äkki peaks. Kujutate ette seda läbu oma RSS-lugejates, kui ma tagantjärele kõik postid üle käin?
Ma veel mõtlen selle üle.
Mees küpsetas hommikul imemaitsvaid kohupiimapannkooke.
Külli käis oma perega külas. Plika sai VEEL ühe kotitäie riideid!
Käisime kõik raekoja platsil küünla süütamisel ning jõime hiljem Kaubamaja kolmandal korrusel kakaod. Või siis õlut… Mida keegi 😉 Huvitav tähelepanek oli see, et Dedis polnud vist ühtki lasteta laudkonda – ja inimesi ikka oli.
Ahjaa… Raekoja platsil olid ELUSAD lambad 😀 (mhmh, mu lambafetiš pole kuskile kadunud)
Plika on viimased päevad suhteliselt närviline olnud, aga õhtul jäi ta lõpuks Mehe rinnale nii magusasti magama, et magas kogu oma tavalise jauramisaja mõnuga maha. Äratasime ta nüüd korra üles, aga pärast tissitamist jäi kohe magama – midagi lõplikku ei oska öelda, sest ta võib veel voodis jaurama hakata, aga tundub rahulik.
Perekondlikud momendid – lösutasime terve õhtu kolmekesi diivanil, Plika magas ja meie vaatasime Dexterit.
PS. Mina ei tea, miks väidetakse, et lapse kõrvalt seksiks aega/tahtmist ei jää. Loll jutt! No ok, meil on sellevõrra kergem, et hetkel mõlemad kodused, aga ikkagi. Alati saab, kui tahta.
On talvehommik, aeg on kohvitassi taga uueks sündida.
Kraamisin Ultramelanhooli üle pika aja välja. Sobib tänasesse hommikusse nagu rusikas silmaauku.