Talveöö
Ja juba ongi kuu täis
Plika sai täna ühekuuseks. Et päev ikka meeldejääv oleks, on ta võimalikult palju jauranud – praktiliselt terve päeva üleval olnud, maganud vaid pärast söögiaegu põsk vastu tissi… Ja õues vankris oli muidugi ka ülihea uni.
Ühtlasi ei tekkinud terve päeva jooksul sellist momenti, et oleks saanud teda ärkvel olles ja mitte nutuhoos pildile püüda… Aga ühel harvadest unemomentidest küll.
Haide käis hommikul külas. Plika sai jälle kingitusi – pisikese nunnu jõulutähe ja krabiseva raamatu, mis peaks teda õige varsti lõbustama hakkama. Pilti pole, sest päeval ei teinud ja nüüd on toas pimedus ja vaikus, et teda magama uinutada.
Ja kolme šokolaadi kook viib keele alla, ausalt. Njämm!
Hakkab looma
Kuna Mees segas just enne piima valamist kohvi sisse kaneeli, jäi lõpptulemus kole mullitav, aga lill on iseenesest parem kui eelmised.
Ja LUND sajab jälle, kohe päris tugevalt. Loodetavasti jääb talv seekord pikemalt pidama (ilmateadet ei viitsi ausõna vaadata).
EDIT: Eelmine pilt oli tehtud kell 13:24. 14:18 on olukord selline. Fotol vist polegi suurt vahet, aga silmaga vaadates on väljas küll ikka hulka valgem kui eelmise pildistamise ajal. No vaadake seda puud… Ja autot. On valgem 🙂 Ja lumi muudkui sajab edasi!
Noh, võta nüüd!
Pildikommentaar postituse pealkirjas on päikese kohta. Tea, kas oleks võinud Plikale D-vitamiini andmata jätta? 😉
Käisime eile pikalt jalutamas – jõe mõlemal kaldal ja suure ringiga koju tagasi. Teele jäi muuseas selline silt. Selgusetuks jäi jõuluvana seos ülejäänud tekstiga.
Ostsime jõulukalendrid 😛
Pisi-Maiden käisid külas.
Muti blogi lõpetasin ära.
Magama sain kah normaalsel ajal.
Täna olen selle eest tapetud kana. Tõusin jälle kümne paiku, aga pole terve päeva miskit asjalikku teinud. Väsinud olen, pea tuikab natuke ja lihased on nõrgad – noh, umbes sellised, nagu paar minutit pärast ärkamist, aga mul on terve päeva.
Suhteliselt tüütu, arvestades fakti, et Plikal on kombeks nutta nii kaua, kuni ma temaga kuskil istun, ma pean teda mööda tuba ringi kandma, SIIS on laps rahul ja jääb ehk magama… Ja minu käed on pärast täitsa läbi omadega.
Mhmh, ma tean, ta on veel VÄIKE. Ta läheb ainult raskemaks.
Üldiselt mulle tundub, et peaks hakkama lapsega midagi… Arendavat tegema. Noh, mängima või nii. Aga ma ütlen ausalt, ma ei oska nii pisikesega miskit ette võtta. Olen halb ema või?