Author name: Tikker

Noh, võta nüüd!

/ igapäevaelu, plika / 7 Comments

Pildikommentaar postituse pealkirjas on päikese kohta. Tea, kas oleks võinud Plikale D-vitamiini andmata jätta? 😉

Käisime eile pikalt jalutamas – jõe mõlemal kaldal ja suure ringiga koju tagasi. Teele jäi muuseas selline silt. Selgusetuks jäi jõuluvana seos ülejäänud tekstiga.

Ostsime jõulukalendrid 😛

Pisi-Maiden käisid külas.

Muti blogi lõpetasin ära.

Magama sain kah normaalsel ajal.

Täna olen selle eest tapetud kana. Tõusin jälle kümne paiku, aga pole terve päeva miskit asjalikku teinud. Väsinud olen, pea tuikab natuke ja lihased on nõrgad – noh, umbes sellised, nagu paar minutit pärast ärkamist, aga mul on terve päeva.

Suhteliselt tüütu, arvestades fakti, et Plikal on kombeks nutta nii kaua, kuni ma temaga kuskil istun, ma pean teda mööda tuba ringi kandma, SIIS on laps rahul ja jääb ehk magama… Ja minu käed on pärast täitsa läbi omadega.

Mhmh, ma tean, ta on veel VÄIKE. Ta läheb ainult raskemaks.

Üldiselt mulle tundub, et peaks hakkama lapsega midagi… Arendavat tegema. Noh, mängima või nii. Aga ma ütlen ausalt, ma ei oska nii pisikesega miskit ette võtta. Olen halb ema või?

Mobiilimakse enda kontole teise panka?

/ igapäevaelu / 1 Comment

Pangateemadel jätkates – kas ma saan üldse kuidagi oma Hansa kontolt SEB kontole raha kanda? Mõlemas pangas on mobiilimakse lepinguga seotud sama telefoninumber (sest noh, muid mul ju pole).

Ühesõnaga ma üritasin raha kanda (1214*raha saaja mobiili nr*kroonid*sendid) ja tulemus oli see, et Hansa võttis mu arvelt raha maha ja kandis samale arvele tagasi.

Mina olen nõutu.

Panka küsima minna ka ometi ei viitsi. Hansapangale ülekande eest kuut krooni ka maksta ei kavatse. Aga SEB arvele oleks raha vaja, odavalt ja ilma kodust lahkumata. Tahaks ju pildikaarti tellida. Irw.

Kuidas ma vanaduseks valmistun

/ virin/urin / 3 Comments

Lasin endale 2007 jaanuaris kolmanda samba pähe määrida. Tädi jutt tundus ilus ja nagu te juba teate, olen ma lihtsalt viisakas inimene.

Maksin kolme kuuga sisse 3×300 krooni, täpsemalt kokku 899.20. Siis kolisin Londonisse ja lasin maksete tegemise peatada.

Aga hooldustasu võetakse ju ikka edasi, see on 10 krooni kuus… Veebruarist 2007 kuni novembrini 2008, kokku 220 krooni.

Ehk siis minu kulutused kolmandale sambale on siiani 1199.20.

Noh, ma märkasin täna netipangas surfates, et kogu selle jama VÄÄRTUS kokku on hetkel 452.31.

…

Ma nagu mäletan, et kui ma maksete tegemist peatada tahtsin ja selleks netipangas soovi avaldasin, helistati mulle ja seletati tükk aega… Ja mul oleks nagu meeles, et kogu selle jama täiesti ära lõpetamine on ilgelt keeruline.

Ma siiralt loodan, et mäletan valesti. Peaks panka minema ja ütlema, et nad võivad selle kolmanda samba omale *** (äh, ma olen liiga viisakas).

Ja selle 452 krooni tahaks siiski tagasi saada.

Masendav.

Sellest moraal, et ei tasu olla viisakas, kui just täiesti tasuta asja ei pakuta. SIIS ehk veel võib.

—

Ja see on ka hea, et SEB mulle kunagi oma teise samba Hansa asemele pähe määris. Nii palju, kui ma nende osakute hindu vaadanud olen, on SEBi oma ALATI parem olnud. Hetkel siis nt 11.79/11.53. Mitte et seal reaalselt suurt vahet oleks, aga siiski – põhimõtteline rahulolu.

Poleks ma seda kuradi teist sammast tegema pidanud, poleks teinud ka. Mis teha, nooruse võlud.

—

Aga üldiselt mulle tundub, et ainsad kindlad viisid vanaduseks valmistuda oleks kinnisvarasse või kullakangidesse investeerida. Üürikortereid läheb ikka vaja ja kulla väärtus ei langevat.

Noh, mul on veel natuke aega muretseda selle vanaduse üle.

Tegin kooki

/ kööginurk / 2 Comments

Mutt õpetas maailma kõige lihtsamat õunakooki tegema. Kuna meil ootas kotitäis õunu juba nädal aega aknalaual koogiks saamist, otsustasin ära proovida.

Nii kesk- kui ülikooli ajal olin ju kõva küpsetaja, aga viimased kolm aastat pole miskit teinud. Õnneks kolisin Pärnust siia ka igivana “Saiad, pirukad, koogid” retseptiraamatu (see on nii ribadeks, et kaaned on ümber, ei viitsi pealkirja järele kontrollida, aga oli vist selline), mis sisaldab muuhulgas kasulikku tabelit erinevate küpsetamiseks vajalike ainete kaalu kohta (mitu grammi kaerahelbeid/jahu/õli on ühes klaasis/supilusikas/teelusikas jne) – ühtki mõõtekannu ega kaalu mul siin ju pole, aga supilusikaid ja tavalises suuruses tasse (nii 250 ml) ikka majapidamises leidub.

Tainast sai meie ahjuplaadi jaoks muidugi liiga vähe, aga mul on siin ainult üks imepisike koogivorm, nii et polnud valikut.

Kook on igatahes aus. Tegemine võttis kokku kõigest pool tundi – kümme minutit taigna segamist, 20 minutit ahjus. No ma panin tainast jube õhukeselt ka, et ikka rohkem plaati kaetud saaks, sellepärast nii kiiresti läks.

Kokkuvõtlikult oli hirmtore üle pika aja jälle küpsetamissoonele sattuda. Näpud kohe sügelevad, tahaks muid asju ka katsetada. Vaatame 😛

Esimene faas edukalt läbitud

/ igapäevaelu, rõõm / Leave a Comment

Plika oli viisakas ja ootas näljanutujoruga kella kaheksani. Torkasin ta tissi otsa ja tukastasin kümneni.

Siis vahetas Mees mu välja (noh, et Plikal voodis ikka seltsim oleks, üksi ju külm magada) ja mina läksin kohvi tegema.

Ja küünlad juba põlesid ja isegi aroomilambile oli tuli alla tehtud – kaks aastat tagasi ostetud piibelehelõhnaline vaha meeldib mulle õnneks endiselt täitsa hästi.

Ilus on. Kui nüüd veel päeva ka üle elaks ilma magama jäämiseta.

Aga ma nüüd kohvile.

Scroll to Top