Plika oli viisakas ja ootas näljanutujoruga kella kaheksani. Torkasin ta tissi otsa ja tukastasin kümneni.
Siis vahetas Mees mu välja (noh, et Plikal voodis ikka seltsim oleks, üksi ju külm magada) ja mina läksin kohvi tegema.
Ja küünlad juba põlesid ja isegi aroomilambile oli tuli alla tehtud – kaks aastat tagasi ostetud piibelehelõhnaline vaha meeldib mulle õnneks endiselt täitsa hästi.
Ilus on. Kui nüüd veel päeva ka üle elaks ilma magama jäämiseta.
Aga ma nüüd kohvile.