Hetkeseis ilmateates:
täna 27 ja väike vihm
homme 28 ja kohati pilves
pühapäeval 25 ja kohati pilves
esmaspäeval 24 ja kohati pilves
Päikest vähemaks, pilvi rohkemaks, temperatuur kõrgemaks? Huvitav… Igatahes suvi!
Ma nüüd lippan tööle 😛
EDIT 17:44
Praegune hetkeseis:
täna 25 ja päike
homme 28 ja kohati pilves
pühapäeval 25 ja kohati pilves
esmaspäeval 24 ja päike
teisipäeval 23 ja päike
Ja vihma täna ei sadanudki 😛
Tegelikult tuli mul täna lihtsalt meelde pühapäeval pargis tehtud pildid partidest ja võililledest arvutisse tõmmata. Tuli välja, et need olid mõttetud, seega läksid prügikasti, mitte blogisse. Aga siis mõtlesin usin olla ning lõpuks desktopilt vanad pildikaustad ära likvideerida – mul on ju see süsteem, et ma ei tõsta fotokaustu kunagi enne desktopilt ära, kui olen ükskord viitsinud pildid blogisse riputada (seda muidugi eeldusel, et seal midagi riputamisväärset on, eks).
Igatahes – oli jaanuari lõpp, mina olin just uue töö saanud, elasime veel Brixtonis ning Maris tuli nädalavahetuseks külla. Õigemini TULI ta juba kolmapäeval, aga nädalavahetuseni pidi ta ennast ise erinevates muuseumites lõbustama.
Ega ma nii pika aja peale enam asju väga detailselt ei mäleta, pealegi kirjutas Maris ise päris põhjalikult siin (ja näitab pilte siin). Ma siis nüüd lisan omalt poolt ka mõned pildid.
(Huvitav, kui kaua Bloggeris juba viit pilti korraga lisada saab – mul on kahtlane tunne, et juba pikka aega ning ma pole lihtsalt varem tähele pannud. Umbes neli korda kiiremini läheb nüüd selliste pildilohepostide puhul, juhhuu!)
Reede õhtul käisime Reinu pubis:
…
Tänane päev möödus suisa lilleliselt – oskasin juba oma aruga rohkem asju teha ja tuju oli hää. Veetsin terve hommikupooliku nõusid pestes. Khm, jah. Kui vanas kohas oli ainult üks suur saal ning selle kõrval üks köök, kus kitchen porterid nõusid pesid, siis praeguses kohas on köök ja porterid restorani poolel ning meie kohvik-deli poolel peame endaga ise hakkama saama. Seega on kõigil nädalas 2-3 hommikust või siis pärastlõunast pesuvahetust. Õnneks palju nõusid pole, lihtsalt deli määritud võileivamaterjali kausid jms – vähemalt kliendid ei määri, nemad ostavad kaasa.
Igatahes oli tegemist küllalt ja tuju hea. Ning sellel ainsal CD-l, mida terve päeva käiati, oli muuhulgas ka Mika “Happy Ending”, mis on Eesti lahkumispeo ajast üks mu lemmikuid (Daki on süüdi, tema mulle selle albumi tookord tõi!).
Nüüd välja ilusat ilma nautima 😛
Kuna ma ei suutnud välja mõelda, kuidas Orkutis kõiki sõpru korraga spämmida saaks (kui ma kirja edasi saata üritasin, lubas ta korraga vaid ühe sõbra või sõprade grupi valida, mitte kõiki, ja ausalt öelda ei viitsinud eriti juurelda, mis teisiti teha saaks), aga aidata ju iseenesest tahaks (seda enam, et küsitlus mulle kui blogisõltlasele täitsa meeldis), siis otsustasin levitamist ootava kirja hoopis blogisse kopeerida:
Tere hommikust, sõber 🙂
Kirjutan Sulle, et pisut abi paluda.
Nimelt on plaanis lähiajal ülikool lõpetada ja selleks koostasin ühe küsimustiku, mille täitmine võtaks Sult 10 hommikust minutit.
Teemaks on interneti sotsiaalvõrgud ja blogid – hullult huvitav teema 🙂
Aga vaata parem KOHE ise, mis küsimused ma suutsin Orkuti ja blogide kohta välja mõelda!
http://www.eformular.com/tonishiiesalu/minuvirtuaalelu.html
Tegelikult on veel üks palve… kes julgeb võiks selle küsimustiku ka oma Orkuti sõpradele edasi saada. Ma teen sel juhul jäätise välja ja vb midagi veel 😀
Päikest!
Tõnis
Niisiis kõik ruttu küsimustikku täitma! On huvitav, teemakohane (noh, minu jaoks vähemalt oli) ja võtab vähe aega. Ja Tõnis on ka rõõmus.
Huvitav, kas ma saan nüüd ka jäätist? 😛 Mu blogil on päevas pea sama palju lugejaid, kui mul Orkutis sõpru 😉
PS. Minul võttis küsitluse täitmine kolm õhtust minutit.
Mul on uue koha (ei saa öelda töökoha, sest firma on sama, eks, ja töö põhimõtteliselt ka) suhtes vastakad tunded.
Esimese asjana avastasin, et seal on kogu kremplil teistsugune ülesehitus – kui vanas kohas oli kogu söögivärk (kuumad toidud ja võileibade tegemine) ühel pool ja kohvik, kus müüdi tõesti ainult kohvi-kooki ja külmi jooke, teisel pool, siis praeguses kohas on sooja toidu osa täiesti eraldi, aga see avatakse vist alles lõunaks, mis tähendab, et hommikusöök on kohvik-deli osas. Mis tähendab, et meie peame toiduga ka tegelema. URR!
Hommikul olin ausalt öelda suhteliselt suures masenduses. Ma pole juba kuu-kaks üldse toidupoolel olnud ja kuna ma tõepoolest vihkan toiduga töötamist, siis oli šokk suur. Mis siis, et esimesel päeval olin üldse terve aja kassas (seal ongi ainult üks kassa, kust müüakse nii kohvi kui hommikusööki) ja jälgisin teiste tegutsemist.
Aga siis tuli lõuna ja ma sõin imehead sealihaeskaloppi imemaitsvate sibulaga maitsestatud kartulitega. Ja pärast lõunat mind ei pandudki delisse võileibu vorpima, nagu kartsin, vaid olin kuni kella neljani kohvikus. Ja seal on pärastlõunad kohvikus ikka tõeliselt vaiksed – mitte nagu vanas kohas, kus kolmest viieni vooris meeletult inimesi.
Ühesõnaga ma lihtsalt chillisin seal leti taga ja ei teinud suurt miskit – esimese päeva asi, ei tea veel ise tegevust otsida (mis siis, et töö sama, igal kohal ikkagi omad reeglid ja süsteemid).
Uus koht on jube suur ja sopiline – nagu labürint. Huvitav, kaua läheb, enne kui ma seal korralikult orienteeruma hakkan… Täna käisin ilmselt pool aega ringiga.
Samas, sisekujunduselt on seal tunduvalt mõnusam – hubasem ja vaiksem.
Et jah. Hommik ja pärastlõuna olid täiesti vastandlikud. Kuna töölt lahkusin ma siiski imehea tujuga, sest sain üle pika aja juba kell neli vabaks, siis ma ütleks, et potentsiaali on. Küllap ma harjun selle väikse toidujamaga ka ära uuesti.
Ja see koht ongi lahti ainult 7.30-16.00, nii et need hakkavadki olema minu töötunnid. Igati peen!
—
Suvi on lõpuks ka Londonisse jõudnud. Ta on juba paar nädalat hiilimisi käinud, vihmaga võidu… Aga eelmise nädala lõpus viimaks tuli ja jäi. Eelmise nädala algusest on mul saanud täielikuks hasardiks kontrollida mitu korda päevas netist BBC ilmateadet (sest prognoosid muutuvad iga päev, mitu korda päevas), et näha, mis ilma nädalavahetuseks oodata on. Viimane nädalavahetus oli ju kolmepäevane ja ma nii lootsin ilusat ilma, mida ka sain. Kuigi viimse hetkeni lubas vihma, jäi see tulemata. Päikest küll eriti palju polnud, aga vähemalt oli SOE.
Selle nädalavahetuse ilm on mulle veelgi olulisem – me ju kolime laupäeval. Oma AIAGA korterisse. Niisiis sain just jälle siiralt rõõmustada, sest iga päevaga järjest paremaks läinud prognoos lubab hetkel laupäevaks 25 kraadi puhta päikesega ning pühapäevaks 24 kraadi kohatise pilvisusega. Vihmast pole terve nädala haisugi ning temperatuurid püsivad kogu aeg üle 20 kraadi.
On huvitav seda ilmajuttu lugeda, ah? 😛 Ma lihtsalt olin juba meeleheitel pikaksveninud talve pärast (sest no paar-kolm nädalat tagasi oli veel täitsa talve lõpu laadne ilm, normaalset kevadet pole sel aastal mu meelest olnudki) ja naudin nüüd täiel rinnal soojust ning varbavaheplätusid.
Elu on üpris ilus.