Oh imede imet
Enne, kui ma unustan – pilt vorstivõileibadest siis lõpuks 😉 Vene poes oli tõepoolest suitsuvorsti! Ja Mehe ema pakk peaks ka varsti kohale jõudma, siis saab Eesti leiba… Ja Eesti vorsti 😛
Naabri wifi otsustas siis lõpuks tagasi tulla. Ei oska küll ennustada, kas pikemaks ajaks või lihtsalt mingi ajutine tuju. Eks ole näha…
Rahvasuu räägib, et raseduse esimese trimestri ajal pidavat hommikuti süda paha olema, aga minul on hommikud ainus aeg, kus mul EI OLE süda paha. Noh, nädala sees ma olen tööl ja seal pole eriti aega mõelda oma seisundile, pole ka eriti viga. Aga niipea, kui koju jõuan, hakkab sees keerama.
Nädalavahetuse hommikud on päeva kõige parem aeg – saab rahus kaisus välja magada ja nautida siis paari tundi, kus pole vaja midagi teha ja kus veel sees ei keera. Mida rohkem päeva poole, seda rohkem keerama hakkab. Ja nii kuni magama minekuni. Tüütu! Igasuguse teotahte võtab ära, lösutan lihtsalt voodis ja vahin arvutis või loen. Või unelen.
Kümnes nädal jookseb, kaheteistkümnendaks pidavat üle minema. Parem oleks! Mul juba täitsa kõrini…
Ma mõtlen, kas on mingi võimalus, et mu iiveldus on hoopis selles näruses korteris elamise süü – siin ikka hallitab mitmes kohas. Magada ka korralikult ei saa, ärkan öö jooksul stabiilselt vähemalt kaks korda üles – tavaliselt kolme ja kuue paiku. No muidugi WC-s käimise vajadus on ka suurenenud, äkki sellest. Aga ma näen veel suuremal hulgal jaburaid unenägusid. Ja olen igal hommikul nii väsinud, ehkki kaheksa tundi saab tavaliselt täis. Võib-olla on voodi vales kohas. Teaks kedagi, kes tuleks ja pendeldaks…
Oeh. Mis WC-s käimisesse puutub, siis kas keegi seletaks teaduslikult ära, mis kurat nii palju pissi tekitab? Mul pole ju veel suurt kõhtu ega midagi, mis pidevalt põiele suruks… Aga täna öösel käisin suisa neli korda, vahepeal ei joonud ega midagi. Ja tuli nii mis lahises.
Okei, ma muutun juba rõvedaks, parem lõpetan. Lihtsalt arusaamatu on see asi mu jaoks…
PS. Mees keedab pool päeva seljankat. Ma täitsa huviga ootan, mis sellest välja tuleb 😛
