Mmmmm…
See ei ole mingi väike kauss, eks. Selline 25 cm läbimõõduga ikka ja päris kõrge ka. Ja KUHI on peal 😛
Maasikas* on näljane
Tahaks:
- Ema tehtud hapupiimapannkooki vanaema vaarikamoosiga. Või maasikamoosiga. Või õunamoosiga. Peaasi, et oleks vanaema moos! (minu enda vanaema on juba pikki aastaid parematel jahimaadel, niisiis peab tulevane vanaema hakkama vist ise moosi keetma).
- Kartuliputru, tomatisalatit hapukoorega ja rasvarosinaid (hästi krõbedaks praetud peekonikuubikuid või midagi sellist)
- Hakkliha-juustu täidisega pannkooki. Sellist, mida saab Eedenist ja Lõunakeskusest
- Viinamarju ja maasikaid. Ja tegelikult meeldiksid ka mustikad, virsikud, banaanid, pirnid… Ja muud puuviljad. Aga loomulikult vaid siis, kui need mõnusad ja magusad on. Ja kohati pehmed (sest noh, pehme viinamari poleks ikka suurem asi, ma arvan).
Muidu on nii, et nädal on üheksas, tähtaeg on 29. oktoober, meie oleme šokist juba üle saanud ja isegi nimed on olemas. Ülehomme lähen uuesti perearsti juurde, kes suunab mind edasi naistearsti juurde – siis hakkan avastama kohaliku tervishoiusüsteemi võlusid, õppima põnevaid ingliskeelseid meditsiinitermineid ja saan teile rohkem ametlikku infot anda.
Silmaopist võin mõnda aega unistama jäädagi. Ostan siis uue läpaka (hea, et mingidki plaanid olemas on, eks).
—
Ei, mulle pole see ikka veel päriselt kohale jõudnud. Inimesed ümberringi paistavad see-eest asjaga suht rahul olevat. Mul on juba mitu lapsehoidjat soolas. Ja oi kui palju tädisid.
[11:13:33] piia: noh. mul pole kahtlustki et sa beebist korralikku last ja siis inimest kasvatada ei suudaks
[15:15:32] Nataša: aga jah. siis tal on tädi nadja ja tädi piia
[15:15:43] Nataša: kelle peale saab näpuga näidata ja öelda, et nii ei tohi
[15:15:45] Nataša: 😀
Ma kirjutan pikemalt ka, jaa. kunagi hiljem. Õhtul näiteks. Või mõnel muul päeval.
Aga ikkagi. JABUR.
PS. Mees teeb pannkooki. Hakklihaga 😛
* Lugesin kuskilt, et loode on hetkel umbes maasikasuurune ja see nimi jäi külge. Eks näis, kas muutub edaspidi apelsiniks (ja siis arbuusiks) või ongi kuni sündimiseni Maasikas.
Kiire update
Tööd ei saanud. KRT!
See aadress, mis meile algul anti, oli ikka täitsa vale – peale postikoodi lõpu ka maja number, mille lõpus pole mingit tähte ning korteritel, nagu täna välja tuli, pole mitte numbrid vaid tähed… Hea uudis on aga see, et kõige esimese ja kõige valema aadressi peale saadetud kaart jõudis täiesti kohale. Aitäh Kaidile 😀 Sest noh, kuna vastava tähega maja pole olemas, tulevad kõik kirjad nagunii sama numbriga majale ning kogu post visatakse välisukse pilust sisse, kus kõigi korteri elanikud siis seda ise sorteerima peavad.
Omanik pidi täna kolmandat õhtut järjest läbi tulema, aga siiani pole tast mingit haisu. Pesumasin ei tööta, dušš mööndustega. Mul on homsest alates neli vaba päeva, raha pole üldse, netti korteris pole ja… Ahjaa, sünnipäev ju ka veel. Ja muud asjad. Tore, kas pole.
Ma täna rohkem ei kirjutagi…
Oi, ma olen ikka pätt
Istun siin meie all tsurkade internetiputkas. Üllatavalt normaalne on! MSN on olemas, klaver on suht okei ja üldse täitsa inimese tunne. Pätt olen aga sellepärast, et lisasin language barile eesti keele ja saan nüüd isegi normaalse inimese kombel kirjutada.
Lahke naabri wifi nimelt ei ilmutanud endast täna mingeid elumärke, aga netti oli vaja.
Esiteks tähtis teadaanne: eile Orkutisse kirja pandud aadress oli vale! Värdjas kinnisvarafirma andis meile vale postikoodi, aga siinmaal on postikood jube oluline asjapulk, milleta ei pruugi kiri kohalegi jõuda, sest ühenimelisi tänavaid on palju. Tegelikult ma juba kontrollisin, seda tänavat on ainult üks terve Londoni peale… Ühesõnaga õige postikood on nüüd Orkutis kirjas. Ühtlasi tekkis küsimus, kas maja numbri lõpus ikka on a või mitte, sest ükski andmebaas seda ei tunnista… Võimalik, et seda a-d lihtsalt pole lõpus. Aga kui ka pole, peaks korrespondents ikkagi meie majja toodama. Uhh, milline segadus.
Muudest uudistest nii palju, et mu kallis ülemus teatas mulle täna hommikul, et aprillist alates meil enam hommikusöögipause pole ning et oma ninarõngast ma homsest alates enam ka kanda ei või. Mingu p*rse, tegelikult ka.
AGA! Mul on homme varahommikul töövestlus selles ägedas kohas, mida teile eelmises postituses mainisin ning ma päriselt ka kavatsen selle saada. Sest mul on lõplikult kõrini praegusest.
Mh, okei, praegu polegi vist rohkem miskit kirjutada, tegin teile eile paar pilti mu uue toa sinisest diivanist ja ägedast uuest lambikuplist, aga neid siit arvutist ju lisada ei saa, peate kannatama.
Tubade vaheseinad on meil muide papist, kui kõrvaltoas räägitakse, siis on täiesti selgelt kosta. Grr. Ilmselt kolime sama agentuuri kaudu kolme kuu pärast lihtsalt teise kohta. Nii on seaduslik.
Kui lahke naabri wifi igaveseks kadunud on, tulen ilmselt igal õhtul tunnikeseks siia tsurkade putkasse istuma, sest ma ju võin kulutada naela netis istumiseks, kui ma saan normaalses MSNis olla, eesti tähtedega kirjutada ja muud lõbusat. Ja see koht on sõna otseses mõttes meil üle ukse astuda.
Kuulmiseni!