Istun siin meie all tsurkade internetiputkas. Üllatavalt normaalne on! MSN on olemas, klaver on suht okei ja üldse täitsa inimese tunne. Pätt olen aga sellepärast, et lisasin language barile eesti keele ja saan nüüd isegi normaalse inimese kombel kirjutada.
Lahke naabri wifi nimelt ei ilmutanud endast täna mingeid elumärke, aga netti oli vaja.
Esiteks tähtis teadaanne: eile Orkutisse kirja pandud aadress oli vale! Värdjas kinnisvarafirma andis meile vale postikoodi, aga siinmaal on postikood jube oluline asjapulk, milleta ei pruugi kiri kohalegi jõuda, sest ühenimelisi tänavaid on palju. Tegelikult ma juba kontrollisin, seda tänavat on ainult üks terve Londoni peale… Ühesõnaga õige postikood on nüüd Orkutis kirjas. Ühtlasi tekkis küsimus, kas maja numbri lõpus ikka on a või mitte, sest ükski andmebaas seda ei tunnista… Võimalik, et seda a-d lihtsalt pole lõpus. Aga kui ka pole, peaks korrespondents ikkagi meie majja toodama. Uhh, milline segadus.
Muudest uudistest nii palju, et mu kallis ülemus teatas mulle täna hommikul, et aprillist alates meil enam hommikusöögipause pole ning et oma ninarõngast ma homsest alates enam ka kanda ei või. Mingu p*rse, tegelikult ka.
AGA! Mul on homme varahommikul töövestlus selles ägedas kohas, mida teile eelmises postituses mainisin ning ma päriselt ka kavatsen selle saada. Sest mul on lõplikult kõrini praegusest.
Mh, okei, praegu polegi vist rohkem miskit kirjutada, tegin teile eile paar pilti mu uue toa sinisest diivanist ja ägedast uuest lambikuplist, aga neid siit arvutist ju lisada ei saa, peate kannatama.
Tubade vaheseinad on meil muide papist, kui kõrvaltoas räägitakse, siis on täiesti selgelt kosta. Grr. Ilmselt kolime sama agentuuri kaudu kolme kuu pärast lihtsalt teise kohta. Nii on seaduslik.
Kuulmiseni!
oehh, preili pätt, ma pean hakkama teiega vist korrespondentsi pidama, sest msn-is me ei kohtu ja no ma olen ju nii tagasihoidlik inimene, et neist asjust, mis minu südant vaevavad ma bloogi kirjutada ei tihka…