Author name: Tikker

Geek Event ja muud loomad

/ igapäevaelu, rõõm, seltsielu / 2 Comments

Kolmapäeval ma enne hilisõhtut voodist välja ei saanudki. Muuhulgas sai ära vaadatud ka kurikuulus Klass. Muljed on masendavad, nagu arvata oligi. Põhimõtteliselt ma ei tahagi sellest rohkem rääkida. Pidin lihtsalt ära mainima, et mul nüüd ka nähtud.

Jõudsin koju kell pool kaks öösel ja viiest oli vaja tõusta, et tööle minna. Kuna pool päevast sai nagunii maha magatud, ei olnud sellest eriti midagi. Tööl oli eile miskipärast eriti lahe päev, tükk aega oli harilikust vaiksem, nalja sai ja… Noh, lõppkokkuvõttes oli asi eelkõige vist siiski selles, et mul oli kolmetunnisele unele vaatamata äärmiselt hea tuju.

Iiris tuli tagasi! Ma üldse ei teadnud, et see aeg juba käes on – mõtlesin, et millalgi nädala lõpupoole. Aga kui eile Kaylt küsisin, millal täpsemalt, sain vastuseks, et ta peaks juba kohal olema. Kümne minuti pärast oli ka. Mul on äärmiselt hea meel.

Ja siis me käisime eile õhtul E-ga mingil Skype’i korraldatud üritusel, kus oli peale meie isegi veel üks eestlane (võib-olla oli rohkemgi, aga ei õnnestunud lihtsalt kohata…?). Ma pole siiani päris täpselt kindel, mis puhul see korraldati, enamik inimesi olid seal oma töötajad või mingid arendajad või kurat teab kes. Igatahes suutsid kaks poolikut klaasi veini minus sellise joobeastme tekitada, et mul oli päris lõbus, nii ma siis sotsialiseerusin ja üritasin inimestele seletada, mida Swammi firma täpselt teeb. Muhahaa.

Peen värk ühesõnaga.

Enne peole minemist olin lubanud Iirisel lahkesti Muraka viimasest külaskäigust üle jäänud veini ära lahjendada, sest neiul oli väike reisiväsimus ja -masendus ja ta jäi minust täitsa üksi koju, sest Kay läks ka tööle ja kuskile edasi pärast.

Kui me koju jõudsime, oli vein Iirisele juba päris hästi mõjunud. Andsime siis omalt poolt parima, et veel rohkem mõjuks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et päris lõbus õhtu oli. Kohe nii lõbus, et ma ei mäleta, kuidas me ära vajusime.

Täna pean kolmeks tööle minema, aga oi, kuidas ei viitsi! Tahan puhata ja mängida ja süüdimatult lõbutseda. Kogu aeg 😛

Ahhaa, ja ma lubasin, et ma kirjutan oma tööl olemise ajad jälle blogisse, siis on alati võimalus vaadata, millal ma saadaval olen. Homme siis 10-19, pühapäeval 7.45-15.45, esmaspäeval 15.15-sulgemiseni, teisipäev on vaba, kolmapäeval 7.15-15.15, neljapäeval 15.15-sulgemiseni, reedel 15.15-sulgemiseni, laupäeval 7.45-15.45.

Laupäeval tuleb õeke ka külla, küsisin selleks ajaks nii palju vabaks, kui võimalik, pühapäev ja esmaspäev lubati anda ka. Rohkem kahjuks ei saanud, nii et võtsin halvast olukorrast parima ehk võimalikult varase vahetuse laupäeval ning õhtuse vahetuse teisipäeval.

Niimoodi siis. Ma nüüd lõpetan lobisemise ja lähen parki mängima, kuniks tööni veel aega on.

Vaba päev

/ igapäevaelu, rõõm / 1 Comment

Olin eile sulgemiseni tööl ja pärast seda seitsmeni hommikul üleval. Magasin viis tundi ja olen siiani niisama chillinud ja veini joonud.

Mulle vabad päevad meeldivad. Päriselt.

Oi oi

/ london/UK, seltsielu / 1 Comment

Hakkasin millalgi eile õhtul jooma ja lõpetasin sujuvalt alles täna õhtul, kui ennast üheksa paiku Ronni juurest koju tulema asutasin. Okei, öösel sai vahepeal ikka natuke magatud ka.

(Tegelikult pidime täna parki minema, aga ilm oli selline, et ei olnud kohe üldse tahtmist seda päriselt teha)

Aga nüüd mul on küll natukeseks ajaks igasugusest alkoholist kõrini.

särkRonn muidugi ütles, et näeme homme. see kõlab peaaegu et kurjakuulutavalt. Ja kuna ma saan juba neljast vabaks ning pean esmaspäeval alles kolmeks tööl olema, siis on tal ilmselt õigus. Ja siis läheb asi raudselt jälle käest ära. Kole lugu.

Siinkohal jagaksin teiega imelist vaadet, mis avaneb Ronni köögi aknast (Rein tegi eile akna peal suitsu, avastas kuskilt selle särgi ja riputas üles – Ronnil on nüüd oma isiklik hernehirmutis köögiaknal, muhahaa).

Ning lõpuks ka lubatud pilt naabrivalve sildist, äärmiselt nunnu mu meelest.

Ahjaa. Õeke, millal sa täpselt Londonis oledki? Ma muud ei tea, kui et mai teine pool… Graafikuga on nii, et tuleb hiljemalt käimasoleva nädala teisipäevaks oma eelistused ära öelda ja siis on neid järgmisel nädalal võimalik rakendada. Aga jah, mul oleks täpseid kuupäevi vaja (MSNi chat logis ÄKKI on kuskil, aga äkki pole ka, sest ma võisin vabalt tööl olla, kui sellest rääkisime ja enivei ma ei viitsi otsida :P)

You’re not new girl any more…

/ seltsielu, töö / 3 Comments

…you’re old girl now, you have closed.

Nii ütles mulle Fergal, kui õhtul pärast sulgemist koos bussi ootasime.

Ehk siis täna oli minu esimene õhtune vahetus.

Tegelikult, jäägem kronoloogiliseks, eks. Kõigepealt räägime eilsest.

Saime E-ga Trafalgar Square’il kokku, ronisime sinna monumendi juurde ja jõime veini. Natukese aja pärast tuli politseinik ja ütles, et seal ei või juua. Aga soovitas lahkesti, et näe – minge sinna muru peale istuma, seal võib. Milline viisakus! Eestis selliseid mente just eriti ei kohta.

Otsisime siis hoopis mingi pargi (St James oli vist) ja jõime seal edasi. Hiljem läksime Ronnile külla (kes suutis muideks pühapäeval pargis oma jala ära murda, õnneks ainult mõra küll, aga ilmselgelt haiguslehel ja passib kodus), aga selleks ajaks olin ma juba nii läbi, et vajusin suhteliselt ruttu ära magama.

Muidu oli hästi tore õhtu – pärast seda, kui olin nädal aega tööl käinud ja mängimiseks üldse aega polnud, tundus õhtune väljas joomine ja inimestega suhtlemine eriti magus.

Lõuna paiku vedasin ennast Ronni juurest koju ja sealt tööle. Hommikul kell pool kümme tõmmatud paar mahvi andsid ennast kell kolm vist ikka veel tunda (ehkki oleks pidanud ammu välja magatud olema), igatahes oli tööl alguses võrdlemisi uimane olemine, mitte millelegi pihta ei saanud. Ei tohi ikka tööpäevadel nii, tarkus edaspidiseks. Läks suht ruttu üle õnneks.

Õhtune vahetus oli… Raskem. Seal tuli teha igasuguseid asju, mida hommikuti ei pidanud ja see kõik oli minu jaoks uus, nii et mind jälle õpetati ja jube palju tuli meeles pidada kõike. Aga noh, sain hakkama.

Õhtuse vahetuse ajal on ainult üks paus (hommikuse ajal kaks). Aga ongi hea – sest päris õhtul jäi nagunii üle paar tükki kooki ja üks smoothie, nii et sain enne sulgemist veel head-paremat süüa töö kõrvalt, ainult ei pidanud sellele pool tundi mitte makstavat aega raiskama.

Lõppkokkuvõttes sain supervisorit kiita, ma olevat suht hästi hakkama saanud.

Kui Fergaliga koos bussi ootasin, pühendas ta mind meie töötajate seksuaaleelistustesse. Ma ei teagi, kuidas jutt sellele läks, tema algatusel igatahes, aga tore – ma ju mõtlesingi, paljud neist homod on 😀 Paar tükki ikka on. Mingi hetk olevat neli olnud, aga üks läks ära ja teine, üks Poola poiss loetamatu nimega, kellega ma väga hästi läbi saan, temal on laupäeval viimane päev. Nüüd on siis see John, kellest ma seda nagunii teadsin ja siis see pandav supervisor, kellest ma paar sissekannet tagasi rääkisin. Fergal ise ilmselt ei ole 😀 Või ma ei tea, ei näe vähemalt sedamoodi välja.

Naised on vist kõik heterod. Ah, teate, ausalt öeldes on mul täiesti ükskõik. Aga noh, hea ikka informeeritud olla, eks.

Sain täna oma esimese payslipi ehk palgalehe. Palk ise peaks homme hommikuks Kay pangaarvele laekuma. Olin täitsa õigesti arvutanud – maksti kuni eelmise laupäevani (kaasa arvatud) ja töötunde sai kokku 29, nagu mul endalgi kirjas oli. Summaks siis £155, millest ca £13 läheb maksudele ja kätte saan £142.

Ma juba ootan, et selle raha reaalselt sulas enda näppude vahele saaks 😀 Aga nädala bussipileti pean homme hommikul veel ikka krediitkaardiga ostma, sest Kayd ma enne õhtut ei näe… Krt, saaks juba oma pangaarve!

Kuna laupäev on mul vaba, siis olen pühapäeval hommikuses vahetuses – täpselt nii, nagu ma kartsingi. Loe: uus graafik pandi täna üles. Järgmisel nädalal töötan kuus päeva. Või noh, kui pühapäeva vabaks saan, seda ei tea, graafik on ju pühapäevast laupäevani ja nende seitsme päeva hulgas oli igatahes ainult üks vaba. Aga nüüd oli hommikusi-päevaseid-õhtusi vahetusi suht võrdselt. Täpselt ei tea, mul polnud aega üles kirjutada, eks ma teen seda homme.

—

Aga ma tundsin ennast eile õhtul ikka tõesti võrreldamatult hästi. See vaikne rahulik kindlustunne, et töö on olemas, et sa oled kõvasti rüganud ja võid nüüd oma vaba päeva rahus täiega nautida. Sellest on muidugi kahju, et neid päevi nii väheseks jääb, aga parem ikka, kui töötuna istuda.

Ideaalis tahaks siiski leida töökoha, kus oleks pikemad päevad ja rohkem vabu päevi, nagu ma Eestiski töötasin. Minu jaoks pole erilist vahet, kas ma jõuan õhtul koju kuuest või kaheksast, molutan selle õhtu niikuinii maha. Seega töötaksin 8 tunni asemel päevas pigem 10-11 ja saaksin selle arvelt rohkem neid “päris” vabu päevi. Ei istu mulle see kontoriinimese töögraafik. Või noh, ega me ju kontorist ei saa rääkida (ainult kaheksast tunnist päevas), sest ikka varahommikul või hilisõhtuni ja riigipühadel ka tööl.

No eks näis. Üritaks ikka sinna Ronni hotelli saada varsti. Aga ma *veel* ei viitsi sellega tegeleda, tuksun natuke vaikselt ja rahulikult praeguses kohas.

Mh, kell ongi juba palju, ega’s muud, kui magama, et homme jõuaks 12-20 töötada ja pärast seda väljas mängida.

Tegelikult olen ma tahtnud mitu päeva meie tänava alguses asuvat naabrivalve silti pildistada, sest see näeb nii äge välja, aga ükskord oli kiire ja täna õhtul mul polnud fotokat ja… Ma üritan ikka meeles pidada.

Scroll to Top