Ehh. Nagu eilsetest väljaminekutest poleks piisanud 😀
Pidasin lastega täna hommikul aru – kas on ikka mõtet osta noid kohvreid Legode jaoks, teised vanemad väidavad, et lapsed ei viitsi nagunii sorteerida. Lapsed kinnitasid, et nad ikka tahavad ja lubasid ise sorteerida ka. Eks ole näha, kuidas nad seda lubadust pidada suudavad, aga kohvrid igal juhul ostetud said. Kaks sellist, nagu eelmise postituse pildil.
Siis käitusime enestele absoluutselt tavapäratult ja läksime Maximasse, kus täna olid kõik tööstuskaubad -40%. Ega me poleks sellest teadnudki, aga Abikaasa nägi eile Maximas Annikat, kes oli tulnud oma poisile tolle sünnipäevakingiks saadud raha eest Legosid ostma ning jättis ostmata, sest päev hiljem oli soodusmüük. Nii me siis läksime ka.
Kujutage ette, läksime poodi ja ütlesime lastele, et valige mõlemad endale üks Lego. Sellist asja ei juhtu MITTE KUNAGI 😀 Muidu ikka ainult sünnipäeva- ja jõulukingid. Peale raamatute ja mõne üksiku mullitaja või kaardimängu pole me suht kunagi lastele midagi niisama ostnud. Ma ei teagi, on see nüüd kurb või mitte. Mu meelest lihtsalt praktiline – mänguasju niigi küllalt ja raha kulub mujalegi.
Aga jah… Täna nad said valida. Plika avastas uue Frozeni Lego ja polnud vaja midagi mõelda. Poisi suunasin õige hinnaklassi juurde ja ta valis endale veel ühe politsei Lego – veidi suurema kui selle, mis päkapikk sussi sisse tõi. Päkapikk kaalus tõsiselt seda ka 😉
Kuna olime lubanud Abikaasa vanaemale külla minna, siis otsustasime, et käime vahepeal seal ära ja läheme hiljem uuesti poodi, soovitavalt ilma lasteta, et saaks rahulikult ringi vaadata ja mõelda, kas on veel miskit vaja.
Vanaema juures oli lill. Lapsed panid oma Legosid kokku, õnnis rahu ja vaikus. Meie mängisime ühist lemmikut täringumängu – vanaema nimetab seda Jospeliks, aga reeglid on vist suht samad mis Yatzyl. Jõudsime suisa kaks mängu mängida ja siis veel süüa, Plika jõudis oma Lego kokku panna, Poisil jäi pooleli.
Hiljem viisime lapsed ema juurde, et kahekesi poodi minna. Teel poodi avastas Abikaasa, et ega ta tegelikult ei viitsigi tulla, nii et viis minu ära ja läks ise koju 😀 Eks ta tark oligi, mul läheb noil puhkudel alati parajalt aega ja tal oleks kannatus katkenud. Kuna ta pidi mulle nagunii hiljem järele tulema, leppisime kokku, et kui talle miskit leian, saab siis proovida.
Mina läksin kergelt hulluks. Endale ei ostnud kusjuures midagi peale kinnaste, need jäid silma viimasel minutil ja olid täielik emotsiooniost, aga täiesti perfektsed. Maksid allahindlusega €3.99 – materjaliks 70% vill, 20% angoora, 10% nailon. Imeilusad, täpselt parajad ja sobivad ideaalselt mu mitu aastat tagasi Montonist ostetud mütsiga. Viimane paar tundus ka olevat, nii et täielik vedamine.
Lastele ostsin hunniku joonistamise ja meisterdamise materjali. €19 eest viis joonistusplokki, pliiatsid, vildikad, mille teises otsas olid templid, rasvakriidid, guašid, ühed tavalised käärid, kolmese komplekti kujundikääre (siksak jms) ja ühe PVA liimi. Eks meil oli kodus varemgi kõike taolist, aga joonistuspaber peamiselt õhuke, pliiatsid-vildikad-kriidid mitte enam esimeses värskuses, kääre kahe peale üks paar, mille pärast aeg-ajalt kakeldakse ja pulgaliimid, aga mõnikord on pisikesi asju parem kleepida just sellise tuubiliimiga. Ja need ägedad kujundikäärid, selliseid meil varem polnud üldse 🙂 Joonistusplokkidest oli üks A3, 2 A4 (kõik paksemad paberid, mis sobivad ka guaššidele) ja kaks tükki õhukese paberiga, mille ostsin puhtalt sellepärast, et kaanel oli ühel Frozen, teisel ämblikmees, sees lisaks tühjadele lehtedele veel kleepekad, paar pilti värvimiseks ja joonlaud.
Lapsed olid muidugi sillas. Ma ise ka. Nii väikese raha eest palju head kraami 🙂
Abikaasale leidsin kingad. Ise ka imestasin, käisin jalatseid vaatamas vaid moe pärast – olin kindel, et nagunii on mingi jubeda välimusega ja kunstmaterjalist jama müügil. Enamik olidki, aga mõned olid nahast ka – leidsin mitmed täitsa Abikaasa stiilis, number 45 küll polnud ühtki, aga 44 oli paras ja nii ära ostetud sai. Näis, kuidas vastu peavad… Maksid soodusega miskit €19. Lisaks leidis ta endale neli paari sokke.
Tuli meelde, et Abikaasa on terve igaviku soovinud uut ja suuremat ahjuvormi. Ta üsna tihti kirub, et meie praegune vorm on nii väike, sinna ei mahtuvat midagi ära. Noh, vana vorm oli 2,5l, uus täpselt poole suurem. Maksis alega kõigest €12 ja mahub TÄPSELT meie Pioneer pliidi imepisikesse ahju. Ma olin enne üsna veendunud, et me lükkame selle vormi ostu nii kaua edasi, kuni remont tehtud, siis tuleb uus pliit loodetavasti suurema ahjuga ja on kergem midagi mahukamat leida. Aga tänane leid oli ideaalne:
Suvel ostsime Maximast mingi sooduka ajal kolm imeodavat erinevas suuruses roostevabast terasest kaussi. Kuna need olid jälle (ikka veel?) soodukas ning on osutunud väga praktiliseks (kui tahta midagi kerget ja mittepurunevat, aga plastikut ei soovi, siis nagu väga valikut polegi), siis võtsime neli kaussi veel. Nüüd on meil kolme suurust kaks tükki ja siis veel üks. Nelja kausi eest maksime vist ca €3.
Raamatutele allahindlus ei laienenud, selgus kassas. Kahju, jätsin ostmata. Samuti ei olnud soodusega elektrihambaharjad, mis mind sügavalt hämmastas, sest no kust otsast see siis tööstuskaup pole, ülejäänud tehnika oli küll ales… Aga ostsime ära ikkagi, sest plaan oli juba ammu. Võtsime Oral B omad, kaks lastekat 😀 Sest need maksid €18 tk, täiskasvanute omad olid €28 ja no mina mingit vahet ei näinud – värvilisem ja veidi lühema käepidemega, aga muu ju kõik sama, pea on igaühel oma… Kahtlemata oleks ühest ka piisanud, aga ennetamaks kaklemist, võtsime kaks. Saavad koos pesta ja saame meie Abikaasaga ka koos pesta. Ja laste hari annab 2 minuti pärast märku, et aeg täis, täiskasvanute omal seda küll polnud, vähemalt mitte meie eelmisel, mis katki kukkus. Kahju küll, et pidime täishinna maksma, loodan, et kuskilt poleks odavamalt saanud – aga Maximas on üldiselt üsna head hinnad, nii et vast väga vastu pükse ei saanud.
Laste uued Legod ja kohvrid pildistasin ka üles. Jõudsime küll nii hilja koju, et juppide kohvrisse paigutamiseni täna ei jõudnudki 😀
Selline kulukas päev siis. Aga äärmiselt rahuldustpakkuv. Nüüd on küll krediitkaart jälle peaaegu tühi, aga tühja kah, kõike oli vaja 🙂 Nojah, lastele mõeldud kraami rangelt võttes küll polnud NII VÄGA vaja, aga üks kord ju võib osta neile ka lihtsalt sellepärast, et tahtsime 🙂
