teise ringi mood

Ainult riided panevad mind kirjutama

Ilmad on ilusad ja kirjutamise soolikas põhjalikult umbes. Mis mind aga kirjutama paneb – ikka edevus 😀

Üldiselt meeldib mulle Humanas käia pigem siis, kui hinnad on juba hästi all – ei pea mõtlema ja valima, kõik meeldiva võib ära osta. Aga jah, ega sealt siis eriti midagi ei leia ka. Uue kauba ajal on hinnad ikka vastikult kallid kaltsuka kohta, sellisel ajal ma väga tihti ei käinud. Või noh, paar korda käisin – valik ei tundunud oluliselt parem, lihtsalt hinnad olid krõbedamad.

Nüüd siis sai käidud soovituste kohaselt kohe uue kauba päeva hommikul. Kaks tundi pärast avamist jõudsin Papiniidu keskuse poodi, tuulasin ja tuulasin, esmapilgul ikka mitte midagi ei leidnud. Kuna oli vaja aega parajaks teha, võtsin paar meeldivamat asja ikka proovimiseks. Sõelale jäid beežid põlvpüksid ja üks lilla top. Kui esimeste tagumikult mustuse avastasime, jätsin rahulikult ostmata, €9.90 tundus sutsu krõbe hind ka. Topi ostsin ikka ära, ehkki €6.50 tundus sellegi kohta liiga kallis.

Aga siis läksime me Ülejõe humanasse ja oh imet – sealt leidsin proovimiseks asju esimese kümne minutiga kohe hea sületäie. Üle poole neist ei sobinud, aga kokku sain tervelt kuus asja. Oleks ilmselt rohkemgi saanud, aga Abikaasa ei saanud kauem lapsi hoida, nii et pidin koju tagasi kihutama.

Kõige kummalisem oli see, et hinnad tundusid Ülejõel palju soodsamad. Kui Papiniidus olid kõik heledad põlvpüksid €10-15 vahel, siis Ülejõe omast sain kaks paari €3.30 ja €4.90 eest – no täpselt ühes stiilis kõik. Ja kui Papiniidu omas olid õlapaeltega topid enamasti alates €5.50 ja tavalised alates €6-7 (vähemalt kõigil neil, mis mulle silma jäid), siis Ülejõel leidis palju ka alates €3. Ühesõnaga parem valik ja soodsamad hinnad. Kummaline, üks kett ju ikkagi.

Tahaks kangesti Ülejõe poodi tagasi minna, nad ju panevad kogu aeg uut kaupa välja ja mul polnud aega korralikult kõike läbi vaadata. Loodetavasti jõuan sel nädalal veel millalgi käidud. Aga juba praegu on rahulolu ilmatuma suur – jah, kaltsuka kohta on hinnad võrdlemisi kirved, aga ma sain palju ilusaid ja korralikke riideid, mis tavapoes oleks kindlasti rohkem maksnud. Pluss rahulolu keskkonnasäästlikkuse mõttes.

Aga saagist lähemalt.

Heledad põlvini vabaajapükse läksin ma kohe konkreetselt otsima – suvel on need ühed mu lemmikud, aga seni ainus püksipaar oli mulle liiga lai ja miski häda oli veel, ühesõnaga sai ära antavate riiete kotti tõstetud. Leidsin kaks paari, mis mõlemad parajad olid, ei suutnud tükk aega valida, kumba võtta. Ühed tundusid vähem kortsuvat, teised tundusid välimuselt natuke kenamad, proovisin mõlemaid mitu korda jalga ja olin nagu kits kahe heinakuhja vahel. Siis märkasin hindu vaadata ja oh seda üllatust, kui kaks paari pükse kokku vähem maksis, kui Papiniidu poes üks paar. No ja kui Tage siis veel ka ütles, et pole ju ühesugused, ühed on sportlikumad ja teised viisakamad… Siis otsustasin, et muidugi – võtan mõlemad. Heledad püksid kipuvad ruttu määrduma ka – siis on hea, kui teine paar kohe võtta. Vasakpoolsed maksid €3.30, parempoolsed €4.90.

CIMG3590

Topid ja pluusid olid teine asi, mida otsima läksin, neid on kaltsukas ju palju. Ma ei salli viimasel ajal üldse igavaid pluuse, lisaks ilusale värvile ja heale lõikele peab midagi erilist ja ilusat olema, mõni huvitav detail, muster vms. Sain kohe viis pluusi, kõik vastasid ideaalselt mu nõudmistele.

Punane €6.90, sinine €4.90. Punasel on pitsi peal väikesed punased kivikesed ka, pildilt pole vist näha. Ja sinine on puuvill väikese elastaaniga, selline veidi paksem mittekortsuv riie, mis kohe kindlasti kuskilt välja ei veni… Ja silmnähtavalt kvaliteetne, hästi korralikult õmmeldud.

CIMG3596

Õlapaeltega toppide hinnasiltidel nägin ma €4.90, aga kassas tuli välja, et hoopis €2.90, hinnapüstoli tint oli halvasti näha. Suur rõõm muidugi 😀 Tõeliselt ilusad – täpselt minu lemmikvärvid, lemmiklõige, ilus pits ja kõige ägedam on see, et neil on sees rindade koha peal selline kahekordne riie, mis on alt veniv, ühesõnaga nagu sisseehitatud rinnahoidja. Hoiab suurepäraselt paigal, ma olen vaimustuses. Õlapaeltega pluuside puhul on palju mõnusam ja ilusam, kui rinnahoidjat all pole.

Lilla maksis €6.50, mis, nagu ülalpool mainisin, oli minu meelest veidi kallis, aga noh, pluus meeldis mulle piisavalt 😛

CIMG3600

€32.30 eest seitse riideeset – pole paha! Oleks mul meeles olnud ENNE maksmist Tagelt kliendikaarti küsida, oleks veel paar eurot alla saanud (10% vist, kui ma ei eksi). No igatahes oli tal neid kaarte mitu tükki, sain ühe täitsa endale. Saaks nüüd ainult uuesti poodi minna!

Käisin täna uute riietega väljas ja rõõmustasin. Hea on ennast ilusana tunda, mul oli kohe hädasti värskendust vaja.

Ainult riided panevad mind kirjutama Read More »

Väike plaanimatu osturetk

Jajaa, ma ju olen siin viimased paar postitust kirjutanud, kuidas kõige pealt meeletult kokku hoida üritan, selle valguses tundub praegune jutt eriti… Võlts 😛 Aga läks nii, et emal jäi klient tulemata ja mul oli vaja üks pakk saata ja läksime pärast seda poodi, kus kõrval oli Humana, kus oli uus kaup, kust ma tahtsin Plikale pluuse vaadata (sest neid on tal reaalselt VAJA).

Mis ma siis ostsin? Endale kampsuni ja Poisile kombe 😛

Kampsun on punane ja väga sarnane sellele, mis mul poes juba seljas oli. Too sai ostetud Primarkist sügisel 2008, et mahutada paisuvat kõhtu – oli odav (£6/110 kr) ja nägi algul väga hea välja, oligi mõeldud nö ajutiseks kasutamiseks. Kuna aga midagi paremat ei olnud, käib nüüdseks juba kolmandat aastat, on üpris väsinud ja topiline (100% akrüül, mis sest tahta). Lisaks oleks võinud käised pikemad olla ja kõrge kaelus oli küll ilus lai, aga vajus kogu aeg ära.

CIMG1934Uus kampsun on H&M, maksis 149 krooni – kaltsuka kohta kallis. Aga ainult 61% akrüül, 16% mohäär, 10% vill, 12% polüamiid, 1% elastaan. Mõnusalt pehme ja paras, täpselt õige pikkusega käised ning mis kõige ägedam – kah selline suur mõnus kaelus, nagu mulle meeldib, aga see on kahekordne ja toekas – esimene, mis tõesti ka hästi istub ja kuskile ei vaju. Natuke soonikut ja ilusad nööbid kah… Superluks. Pildi peal ei paista pooltki nii kena, kui tegelikult seljas on. Mul polnudki ühtki esinduslikuma välimusega sooja kampsunit 😛

Poisile kombet ostes kahtlesin, kas mul seda ikka reaalselt vaja on – teadsin, et umbes samas suuruses on üks juba kodus olemas, aga see meeldis mulle lihtsalt nii väga, et ei suutnud ostmata jätta. Otsustasin, et kuna teine on nagunii tasuta saadud, võin selle 69-kroonise väljamineku ju teha, hiljem poleks mingi probleem sama raha eest maha müüa.

Kodus avastasin aga kombesid võrreldes suure rõõmuga, et liiast pole miskit. Meil on hetkel kasutuses kaks kombet – Kratilt saadud numpsik kollane Lenne kottkombe, väidetavalt 0-6 kuud, ning mu enda Rootsist ostetud käpajälgedega fliiskombe (SEK78/125 kr), väidetavalt 62 suurus (tegelikult esimesel suurust see kirjas pole ja teisel oli maha kulunud ning kaltsuka poolt käsitsi peale kirjutatud). Esimene on soojem, seda kasutame kärus, teist autosõitudel, sest kottkombe rihmaaugust meie turvahälli rihmad läbi ei mahu ja üleüldse oleks tal nii paksu kombega autos palav.

CIMG1930

Kratilt saime veel õhema fliiskombe, millel jällegi suurust sees polnud, aga olevat umbes 74. Too Kapp Ahli kombe, mille nüüd Humanast ostsin, oli kah 74 suurus. Kodus võrreldes leidsin aga, et minu ostetu on esiteks siiski suurem ja teiseks tunduvalt soojem (ma ei ole küll kindel, kas kevad-sügis või talvekombe, ma ikka ei tee sel vahet). Lisaks avastasin hoolikamal uurimisel, et see kollane kottkombe meid vist küll päris pool aastat ei teeni – see oleks võimalik sellises vankris, kus on korv ja turvarihmu pole, aga meil on ainult käru, kus rihmad kogu aeg kinni – rihma augu järgi otsustades on see kombe pigem 62 suurus ehk kuni kolm kuud, hiljem ei saa enam hästi läbi.

Nii et mul on nüüd ees ootamas nii suurem autosõidu- kui kärukombe. Super! Minu meelest on lapse talvekombega turvahälli toppimine täielik kuritegu, kui pole just plaanis hiljem pikalt väljas olla – autoga sõidame meie aga ainult siis, kui on vaja kiirelt ja mugavalt kuskile kohale jõuda, sel puhul meil käru kaasas polegi ning lapsel on palju inimlikum olla, kui seljas õhem kombe, millele vähestel õues läbitud meetritel saab teki peale visata. No ja meie mitte just kõige kinnisema käru puhul tuleb nagunii isegi soojale kombele vastavalt ilmale igasugu lisakihte ja tekke ja kotte lisaks, jalakott ja vihmakile aitavad kah vajadusel sooja hoida.

CIMG1931Huvitav on muidugi see, et Poiss on praegu 64 cm pikk ja see väidetavalt 62 suuruses fliiskombe on talle hetkel isegi natuke suur, kasvuruumi jätkub. Samas kollane kott-kombe, mis on eelmisega võrreldes suht sama mõõtu, on juba viimase piiri peal, ega kaua enam ei kasuta. Et ei teagi… Eks nad vast mõlemad suuremat sorti 62 ole, hall fliiskombe vast näiteks 68 ja no see pruun on igatahes 74, selles pole kahtlust. Ja eks erinevate firmade suurused ongi erinevad, see on paratamatus.

Igal juhul on mul hirmus hea meel. Nüüd oleme küll igakülgselt kevadeni varustatud.

Kui nüüd veel Plikale mõned pikkade käistega pikemat sorti pluusid leiaks, mis iga väiksema liigutuse peale püksist välja ei tuleks… Ja talveks oleks vist ka ikka midagi juurde vaja… Või ma ka ei tea, iseenesest on tal Lenne soojad traksipüksid ja mingisugune mitte kõige õhem jope, lisaks saime Kratilt villase aluskombe, mille võiks külmemate ilmadega neile alla panna… Äkki saame niisama hakkama. Kui muidugi jälle püsiv -20 ei tule 😛 Kellelgi pole 92/98 suuruses talvekombet üle, mida mulle kinkida või müüa tahaks?

Väike plaanimatu osturetk Read More »

Öine vahekokkuvõte

Vahepeal on jälle nii palju juhtunud… Und mul miskipärast pole, ehkki sügav öö on käes (peale kella üheksat õhtul joodud väike tass kohvi on äkki süüdlane, no me jõudsime alles veerand ühest koju nagunii), üritan siis nüüd kõik tagantjärgi kirja panna.

Kõigepealt kolmapäevased sündmused.

Käisime perearsti juures – Poiss kaalus kahenädalaselt 4380 g ehk on veidi üle poole kilo juurde võtnud. Näljas see laps just pole 🙂

Siis läksime korraks Marisele külla, et talle mõned asjad viia, mida õekesel Rootsis vaja on. Sai ühtlasi ka aega raisatud, kohvi ja keeksiga mõnuletud ning kassi üle irvitatud.

CIMG1379

Seejärel sattusin üle mitme aasta Humanasse ja tuli meelde, kui väga kaltsukad mind vaimustavad. Kahetsusväärselt oli seal uue kauba aeg ja seega võrdlemisi kallid hinnad, mistõttu ma ennast oluliselt tagasi hoidsin ja vaid kolm asja soetasin (body 29, punane seelik 59, must seelik 79). Eks lähen tagasi, kui 10 krooni päev on. No hea küll, 25 krooni päev kõlbab ka 😛

CIMG1390

Pärnus pole kaltsukatega mu meelest kuigi head lood, aga ma kavatsen neid nüüd igatahes avastama hakata. Kui keegi oskab häid kohti soovitada, andke teada.

Lõpuks läksime Kaubamajakasse erinevateks üritusteks kinke ja kaarte otsima. Sealt välja minnes jäime rõveda paduka alla. Vandusin terve tee, kui oma õhukeste riietega parkimisplatsil jooksin, autos sai hüsteeriliselt naerda.

CIMG1380

Õhtul tegi Plika tsirkust – tiris omale Poisi mütsi pähe ja toppis luti suhu. Väga ebapedagoogiline minust seda lubada, ise samal ajal naerdes ja pilti tehes… Enam ei tee, ausõna 😛

CIMG1385

Täna käisime pulmas. Sellele eelnes muidugi tavapärane jant. Alustagem tüüpilisest naiste hädast ehk mitte midagi pole selga panna. No mul on siin Pärnus ju ülimalt piiratud garderoob – üle poole riietest on Tartus kastides, pidulikumate riiete koha pealt oli seis eriti kehv. Üks must seelik mul oli ja Londonist ostetud lilla pluus ka. Aga pluus miskipärast ei meeldinud, ema kapist polnud ka ükski asi päris see. Päeva päästis Abikaasa, kes oma ülikonda otsides ühe ema riidekapis rippuva koti seest minu hiina stiilis kleidi ja pluusi välja kaevas, ma olin nende olemasolu täiesti unustanud. Ostsin need kunagi Londonist, Camdenist, kui Plikat ootasin. Pole kumbagi kordagi kandnud, nüüd oli pluus ideaalne. Kleit oli kitsas, kõhult pole veel päris kõik rasedususpolster maha läinud (ehkki ega seal eriti midagi enam alles ka pole), pluus oli õnneks veidi laiem ja käis külje pealt täiesti lahti – all lukk, üleval trukid, tissitamine oli seega ka üsna lihtne.

Oma kostüümiga jäin niisiis rahule. Täna hakkasin aga Plikale kleiti otsima ja otse loomulikult tekkis järgmine ikaldus – üks kleit oli liiga lühike, kaks tükki liiga laiad ja luitunud värvi, ühesõnaga ükski ei meeldinud. Lõpuks panin hoopis püksid, ehkki endal süda tilkus verd – nii harva, kui on tõeliselt põhjust kleiti kanda ja siis ka pole. Oleks ma veidi varem sellele mõelnud, oleks võinud kaltsukast miskit vahvat osta, aga kõik tuleb ikka viimasele minutile jätta, eks. Vähemalt Plikal endal oli pükstega mugavam 😉

Päeva esimene pool oli täna ülimalt pingeline. Ema läks juba hommikul ära, nii et pidin üksinda lapsi kantseldama ja nende kõrvalt kõik muu vajaliku tehtud saama. Ema küll aitas hommikul enne äraminekut ja vanaisa mängis ka hiljem natuke Plikaga, nii et natuke abi ikka oli. Aga mul endal polnud Plika jaoks üldse aega, oli vaja ju sättida ja pakkida ja… Vaene Plika, käis ja tegi ainult pätti, et mingitki tähelepanu saada, mille peale mina muidugi kannatamatult karjuma pistsin. Pahasti käitusime mõlemad, aga tema on ju väike ja mina suur, mina peaksin paremini teadma ja targem olema. Oeh. Raske on see elu kahe lapsega sellistel puhkudel.

Tallinnasse jõudsime plaanipäraselt, kiirustama ei pidanud, hiljaks ei jäänud. Olin eeldanud, et Plika magab autos terve tee, see oli just tema lõunaune aeg, aga otse loomulikult passis ta peaaegu kogu aja üleval, sellest omakorda pool aega virises. 40 minutit vast sai lõpuks magada.

Kuna eeldasin süüdimatult, et peokohta läheme pulmarongis, ei vaevunud ma selle nimegi meelde jätma, rääkimata sellest, et kaardilt vaadata, kus see täpselt asuda võiks. Tegelikkus oli veidike teistsugune – Tallinna tipptunniliikluses on väga raske ühtset rongi moodustada, meie jäime teistest kohe maha. Kokkusaamise koht oli muidugi kokku lepitud, pärast linnapiiri, seal saime teised kätte. Aga siis oli meil bensiin peaaegu otsas, nii et sõitsime kärmelt 5 km edasi lähimasse tanklasse – lootuses, et jõuame enne ära tankida, kui rong meist jälle mööda sõidab. Saime eduliselt hakkama, pidime teisi veel veidi ootamagi. Nii et kõik läks hästi. Omal käel oleks peokoha leidmine igatahes meie olematu ettevalmistusega pea võimatu olnud 😛

Täitsa lõpp, kui lahe koht oli! Vaatasin nüüd kutse pealt järele, Männiaru puhkemaja nimeks. Niiii ilus! Sihuke maaelamise tüüpi, palgid ja värgid… Kõik hullult ära sätitud, suur õu ja erinevad majutusvõimalused (suure maja teine korrus, omaette väikesed armsad majakesed jne), pimedas pandi maja küljes elektriküünlad põlema, laternad ja päris küünlad ka ja… Oo, võrratu. Ma arvan, see on üks kõige ilusamaid taolisi kohti, mida ma üldse näinud olen.

Toidud olid neil ka väga head. Ja see jättis hästi sümpaatse mulje, et töötajad olid vormiriietuses – ettekandjad üleni mustas, kokal valge pluus ja must põll ja… No kohe sihuke hea tunne tekkis 😀 Sõbralikud ja muidu toredad olid nad otse loomulikult ka.

Peost endast ma küll väga palju osa võtta ei jõudnud – Poiss otsustas ka “osa võtta” ehk oli terve aja üleval ning väga rahulolematu. Mis tähendas, et mina veetsin palju aega teisel korrusel tissitades ja kussutades, Abikaasa vahetas mind aeg-ajalt välja, kui mul väga kopa ette viskas. Gaasirohtu polnud ma ka miskipärast kaasa võtnud, õnneks meie vastas istus üks paarike ühekuuse lapsega, nad laenasid – see vist lõpuks meid päästiski. Igatahes üheksa paiku jäi Poiss lõpuks magama, nii et ilutulestikku ja torti saime rahulikult nautida.

See oli Plika esimene ilutulestik. Vaatas hoolega ja meeldis väga, paugud ei häirinud kõige vähematki. Kui otsa lõppes, näitas muudkui näpuga taevasse ja vigises, tahtis veel. Nüüd teame, et aastavahetusel teda enam tuppa jätma ei pea 😛

Tort maitses ka imehästi, saime seda veel kaasagi – hommikusöögi kõrvale on mul maius olemas, mmm.

Ühesõnaga jah. tagantjärele olukorda analüüsides võiks ju öelda, et rangelt võttes oleks olnud targem minemata jätta, kahe lapsega oli ikka hirmus palju jantimist ja pidu nautida polnud väga aega. Aga mul on ikka hirmus hea meel, et käisime – ei oleks tahtnud mitte mingil juhul ilma jääda. Ja no eks sai ikka peost rõõmu tunda ka. Lihtsalt ei jõua ära oodata seda aega, mil Poiss on ka juba nii suur, et võiks mõlemad lapsed vanavanemate hooleks jätta, ainult kahekesi pulma minna ja seal ka vabalt alkoholi tarbida. No järgmine suvi peaks põhimõtteliselt juba saama, kui ainult abiellujaid jätkuks.

Aga ei, ma olen rahul. Hea, et üldse oli võimalus minna 🙂

Lõpetuseks aga hoopis paar pilti juuli lõpu mustlaspulmast, mis Fady tegi ja lahkelt vaatamiseks välja panna lubas:

_IGP2072a

_IGP2039_85

_IGP2199

Öine vahekokkuvõte Read More »