Hoolimata kassi sabotaažist suutsin enne keskööd ära lõpetada 😛 Puudu ongi ainult üks tükk. Tea, kas peaks minema seda Uuskasutuskeskusest küsima? 😀
Tavaliselt teen hilisõhtul lõpetades foto valmis puslest hommikul päevavalguses, aga seekord oli vaja postitus ENNE KESKÖÖD üles saada 😀
Ma jäin eile mõttesse, et huvitav, kas KEDAGI ÜLDSE huvitavad need (poolikute) puslede pildid? 😀 Mitte et seal mingit vahet oleks, ma blogin ikka täpselt samamoodi edasi, sest minu jaoks on see rõõm ja killukesed igapäevaelust, mida on kunagi hiljem mõnus meenutada. Aga teiste jaoks vist üsna rändom…
Noh, reeglina on pusled vaheldumisi kassiga ja KASSID meeldivad ju ometi kõigile 😛
500tk pusled on tõesti paari tunni meelelahutus. Mul pole nende vastu tegelikult midagi, saab nokitseda piisavalt, nii et ostan teinekordki, kui mõni ilus pilt teise ringi poes ette satub. Toda Ravensburgeri oma panin kokku konkreetselt alla kahe tunni, no oli ka eriti lihtne. Pool kuus alustasin, veerand kaheksa oli valmis.
Kohe, kui see sai valmis, alustasin koomiksipildiga. Seda tuli isegi Soomlane panema, nii et nokitsesime kahekesi. Kuna vahepeal oli meil paar tundi külaline, jäi pusle veidikeseks ootele, aga enne magama minekut panime ikka lõpuni.
Mul on väga hea meel, et ma selle ikka ära osta otsustasin – olin kõhkleval seisukohal, määravaks sai hind. Aga nagu öeldud, sellised pildid on mõnusad selgete piirjoontega ja see pilt ise on ka igati pull. Nii tore, kui vahel lihtsalt satuvad head pusled ette. Teise ringi poodides on see ju alati õnnemäng…
Anu kommenteeris varasema postituse all, et ta on näinud teise ringi poodides palju ilusaid puslesid, aga pole julgenud osta, sest ei tea, kas kõik tükid on olemas. Mina seda tõesti ei karda. Ühe korra võin ju kokku panna ja kui tuleb tõesti välja, et midagi on puudu, siis annan lihtsalt ära. Need on ju nii odavad! Ja kokku panemise rõõm jääb ikka, isegi kui tuleb lõpuks välja, et mõned tükid puudu.
Õnneks on mul väga head kogemused – ei tule meelde rohkem puuduvate tükkidega puslesid kui üks Norra ajast (mäletan täpselt, et tolles teise ringi poes olid osad tükid lahtiselt riiulis ja lootsin, et saan tagasi minna ja äkki leian üles, aga me ei läinudki sinna rohkem) ning nüüd üks, mille Soomlane ostis – hiljem avastasin, et puslekarbi kaanele oli kahe puuduva tüki kohale isegi ristid tõmmatud. Kuna see polnud ka kuigi hea pilt, siis annan rahuliku südamega ära.
Norrast sai õige palju teise ringi puslesid ostetud ja ega ma enam ei mäleta, milline neist see puuduva tükiga oli (ehkki arvan, et blogis on sellest tõenäoliselt pilt olemas) – plaanis on kõigile kodustele pusledele “ring peale teha” ja otsustada, kas soovin need alles jätta või ei. Mul on juba päris mitu puslet ära andmise kuhja rännanud. Kui mõni tükk puudu on või kokku panemist erinevatel põhjustel piisavalt ei naudi, siis las minna, et uued ja paremad saaksid tulla 🙂
Oeh, tänane aktus oli jälle niiii tore. Lühike ja mõnus. Nii ilusad laulud olid. Ja seekord oli koori saateks (vist) lapsevanematest bänd, mis tegi kõik seaded kuidagi eriti mõnusaks. Mulle tundub, et need koolipeod lähevad muudkui paremaks 🙂
Kes tahab meeleolumuusikat, siis mu kaks suurimat lemmikut olid Tulgu tuuled ja Iga ilmaga – valisin mõlemad Youtube’ist ka laste esituses, et võimalikult sarnast tunnet edasi anda.
Nagu ma olen ka varem maininud, kasvasin mina selle kooliga kokku just viimasel õppeaastal. Kui Plika kooli läks, oli mu elus parasjagu nii palju muud teoksil, et kogu energia kulus sinna. Kooli juhataja oli toona teine, minu jaoks kaugem inimene. Ja Plika on rahulik ning rõõmus musterlaps, kellega koolis kunagi muret pole, seega polnud mul ei soovi, jaksu ega vajadust koolieluga väga lähedast tutvust teha.
Aga siis tuli uus õppeaasta uue juhatajaga ning kooliteed alustas ülielav Poiss, kelle puhul ma olin küll mures, kas ta ikka on kooliküps ja kuidas ta oma elava iseloomuga kollektiivis hakkama saab – koolielu on ju siiski tunduvalt enam struktureeritud kui lasteaed. Waldorfkool arvestab isegi maksimaalselt laste vajadustega, et nad saaksid ennast piisavalt liigutada jne, aga ikkagi on koolis rohkem vaikselt olemist ja laua taga istumist 🙂
Poisi õpetaja, ma ei väsi kiitmast, on lihtsalt fantastiline. Ta jõuab jälgida, ta oskab ja tahab aru saada – milline on iga laps, mis paneb teda nii käituma, kuidas saab teda kõige paremini tööle panna. Tema jaoks ei ole Poisi elav loomus probleem, vaid osa temast, mis tulebki klassiga kokku sobitada ja kollektiivis tööle panna. See on lihtsalt nii imeline, ma ei saa aru, KUIDAS ta jõuab kõiki neid lapsi tundma õppida, nendega individuaalselt tegeleda, vanematele tagasisidet anda. Teate, kui mitu korda ta on mulle mõnel õhtul helistanud, et jagada vahvat seika päevast, mingit Poisi mõnusat ütlemist? Ja kui on mõni suurem mure, siis ka sellest kuulen, et saaksin kodus Poisiga ise rääkida. No lihtsalt super.
Nii et Poisi jaoks on waldorfkool nii õige valik, kui üldse olla saab. Ta saab seal olla tema ise ja areneda vastavalt oma võimetele.
Plikale on waldorfkool samuti suurepärane valik, tema iseloomust tulenevalt aga hoopis teise nurga alt. Olles vaikne ja korralik, võiks ta jääda suuremas klassikollektiivis lihtsalt tähelepanuta. Ta on aga samas kohati ka veidi ebakindel, seega on talle suureks abiks õpetaja poolne märkamine ja julgustamine, positiivne tagasiside – ja tundub, et seda saab ta küllaga. Mis siis, et ka nende klassis läheb peamine aur üliaktiivsete poiste peale 🙂
Igatahes, olles täna jälle emotsionaalselt nii kooli lainel, nii vaimustunud waldorfkoolist ja nii tänulik selle eest, et mu lapsed saavad seal käia ja NII ÄGEDALT õppida – otsustasin, et pildistan üles laste koolitöid ja vihikuid, mille kohta tean, et Alice ammu ootab…
Alguse sai kõik üldse sellest, et ma vaimustusin aasta lõpu tunnistustest, mis on ühes eelmises postituses parooli all – soovitan kõigil, kel vähegi huvi, mismoodi waldorfkoolis asju tehakse, seda lugeda. Sealt hakkasin edasi mõtlema, et mul on ju nii palju kraami veel, mida tahaks jagada…
Ühesõnaga… Mul ootab üles panemist ligi sada pilti laste kahe peale kokku kolme aasta koolimaterjalist. Kõik pildid on tehtud, aga pole jõudnud neid veel mõõtu lõigata ja ega täna ei jaksa ka, nädalavahetusel ilmselt. Teen kolm postitust – iga aasta kohta ühe ehk siis Poisi esimese ning Plika esimese ja teise klassi materjal.
Selle postituse lõpetuseks panen aga mõned üldised pildid.
Iga õppeaasta lõpus saavad lapsevanemad pika kirjeldava tunnistuse, lapsed tunnistussalmi. Plika esimese klassi oma jäi üles pildistamata, siin on selle aasta omad. Poisi luuletus on mu meelest eriti naelapea pihta, läheb tema iseloomuga väga hästi kokku 😛
Waldorflapsukeste pinalid pärast kooliaasta lõppu. Esimeses klassis on spetsiaalne riidest pinal pulk- ja klotskriitide jaoks (ainult nendega esimesel aastal tööd tehaksegi, maalimise tarbed muidugi lisaks), mis tuleb kas ise õmmelda või, kui õnne on, on mõni usin vanaema neid rohkem müügiks õmmelnud. Ma olin pisarateni tänulik, et pääsesin €5 väljaminekuga ja ei pidanud ise jaurama hakkama 😛 Teises klassis tulid lisaks pliiatsid ja võis tavalise pinali kasutusse võtta:
Waldorfkooli lapsukeste käsitöötunnis tehtud tööd. Vasakul Poisi kootud flöödikott, pall ja… Pael 😛 Keskel Plika teises klassis heegeldatud kott ja näpunukk. Paremal Plika esimeses klassis kootud flöödikott, kass, part ja pall. Ja alles hiljem tuli meelde, et emadepäeva kingituseks sain Poisilt vilditud prossi, Plikalt heegeldatud käevõru… Need võite mõtteliselt siia lisada 😛
Esimeses klassis päevikut polnudki, teises klassis juba on… Aga muidugi mitte traditsiooniline. Kõik ise 🙂 Lapsevanematele tehti ülesanne leida A5 valgete lehtedega kaustik ja edasine oli juba laste enda teha.
Lõpetuseks üks waldorfkass 😛 Aitas kah kooliasju sorteerida.
Loodus tühja kohta ei salli ehk kui puslelaud pühapäeval ajutiselt tühi oli 😛
Pühapäevast teisipäevani panin seda puslet:
Millest, tuli välja, oli puudu 31 tükki. Appi, kui ärritav! Aga noh, see pole minu oma, nii et pole vahet 🙂
Ja kolmapäeva ning neljapäeva õhtud veetsin selle pusle seltsis. Multikapilte on hea lihtne kokku panna, selged piirjooned ja nii edasi. Ma pole küll suurem asi Disney fänn, aga taas kord, laenatud pusle, üheks korraks sobis küll. Panoraam oli lahe 🙂
Täna on üle pika aja selline eriline päev, kus ühtki puslet pooleli pole ja alustada ka ei kavatse. Aga homme, kardan, läheb asi jälle käest ära 😀
