Leidsin mõni aeg tagasi FB feedist, lugesin ja irvitasin, salvestasin endale ka. Seisis nädal aega desktopil, täna õhtul jäi ette, tahtsin lastele lugeda. Tulutult – naersin nii kõvasti ja nii pikalt, et Abikaasa tuli ka lõpuks ise lugema. Et mis seal siis nii naljakat on 😀
Esimene salm on lastel igal juhul peas. Mul on peaaegu teine ka 😀
Murakas rääkis küll millalgi, et ta saatis kaardi, aga see läks vist kaduma, sest üks tema õdedest ka ei saanud, samas kui teine sai suht kohe kätte. Ma mõtlesin, et eks ootame ja vaatame… Aga kandsin selle mõtte ka varsti maha.
Täna jõudis kauaoodatud kaart postkasti. Ma kohe spetsiaalselt vaatasin, mis kuupäevad templitel on. No ja mis ma oskan öelda – elagu Briti post ja Omniva 😀 Võta üks ja viska teist 😀 Ma saan aru küll, et jõuluperioodil tuleb tavapärasest kannatlikum olla, aga see on pehmelt öeldes liig. Samas noh, ma eelkõige rõõmustan siiski selle üle, et kaardi üldse kätte sain 😀
Iirise jõulukaardi sain ka tegelikult jaanuari alguses ja Marise Mehhikost saadetud kaart jõudis äkki nii umbes nädalake tagasi… Nüüd võib ametlikult jõuludele joone alla tõmmata 🙂
Kaardid seisavad nüüd ilmselt elutoa riiulil kuni mu sünnipäevani märtsikuus. Meil on lihtsalt (laiskusest) nii välja kujunenud, et ühele riiulile me kõiki kaarte kogume ja ära saab üks laar pandud alles siis, kui järgmine peale tuleb. Aga miks mitte!
…miks sa kõik okkad maha viskasid?
Selline roots jäi järele, kui olin ehted ja elektriküünlad kuuse küljest kätte saanud 😀 Järgmisel aastal peab ikka ise metsast tooma…
Ja selle postitusega saabki eelmise aasta piltidega ühele poole, juhhei!
Novembri lõpus käisime ema sünnipäeval:
Detsembri alguses oli ühel ööl torm ja järgmisel päeval polnud enam eriti aeda 😛
Lapsed mängisid keemikuid:
…
Möödas on kolm jõulust ja kiiret päeva, täis erinevaid kokkusaamiseid.
Jõululaupäeval tähistasime Abikaasa perekonnaga jõule tema vanema õe pool. Eile käisime Marise sünnipäeval. Täna oli jõuluõhtusöök meie juures, minu perekonnaga.
Meil on õnnestunud senise viie siin elatud aasta jooksul vaid ühe korra kodus jõulupidu pidada – see oli kaks aastat tagasi (paroolipostitus), Abikaasa perega. Toonagi vaid põhjusel, et eelmise päeva õhtul oli surnud Abikaasa vanaisa ja vanaema juures pidu pidada oleks seega olnud üsna kohatu.
Me oleme muidu nii mugavad, et eelistame külas käia, vähem toimetamist 😛 Aga kuna õeke oli sel aastal ka perega Rootsist kohal, oleks ema juures kitsaks läinud, sestap soostusime, et on igati loogilisem kokkusaamine meie juures teha.
Ühe laua taha me muidugi taas ära ei mahtunud ja ma ise laste lauast pilti ei teinudki… Eks emalt millalgi saan.
Mõtlesin küll, et ei viitsi sel aastal kinke üles pildistada, aga lõpuks ikkagi otsisin enamiku kokku ja tegin klõpsu ära. Raudselt midagi unustasin ka. Aga oli (värvi)raamatuid ja lauamänge ja Legosid ja teatripiletid ja Apollo kinkekaardid ja kohviveski ja taskulambid ja igasugu muud nodi.
Selle aasta jõulukaardid on alumisel riiulil. Ülemisel on laste tehtud kraam ja osa Marise kingitusest. Muraka jõulukaart läks vist kaduma ja Maris saatis enda oma Kuubalt, ootan rõõmsalt edasi.
Plika sai Frozeni kleidi – täitsa ilus ja paras, ainult et jube mini, pigem tuunika pikkusega. Ideaalis sobib kandmiseks retuusidega, aga sukkpüksid ajavad ka asja ära.
Poisile kingiti veel üks garaaž. No sellepärast peakski enne küsima, mis olemas on 🙂 Aga noh, tema rõõmustas muidugi sellegipoolest. Lihtsalt kuna ta ka eelmisega pole viimasel ajal ülearu palju mänginud, siis eks näis, palju uus kasutust leiab:
Ja suurest Legode kastist ehitatakse praegugi:
Nüüd on järgmise nädala lõpuni puhkus, mis sisaldab loodetavasti rohkelt logelemist.
Marisega jõuab loodetavasti veel korra kokku saada, Õekese perega kindlasti rohkem kui korra. Vaja ju kaarte mängida, muidu pole õige värk 😀 Selle aastanumbri sees tuleb Tervise Paradiisis ära käia, millalgi soetatud vautšer kaotab muidu kehtivuse. Õeke kutsus Lottemaale, aga ma ei ole kindel, kas raatsime €52 kulutada, ei mahu nagu väga eelarvesse, autoremont ootab juba mitu kuud. Mutt tõi mõned pusled laenuks, sealt tahaks mõne kallal nokitseda. Raamatuid ootab terve kuhi lugemist. Sarjadega oleme lootusetult maha jäänud, pole sel hooajal ühtki Castle’it ega Bonesi vaadanud, viimasel on eelminegi hooaeg veel lõpetamata. Love Actually on ka vaatamata 😀
Ühesõnaga tegevust jagub.