kodumajandus – Page 35

Remondiaruanne

23/10/2013 / kodumajandus, remont / 3 Comments

Trepp on külmakaitsega immutatud. Endiselt ootamas vill korruste vahele ja keldris torude üle vaatamine ning võimalik välja vahetamine.

Ahi on valmis, nii et nüüd saaks lastetoas edasi tegutseda, kuna täna sai aga vannitoaga alustatud, tuleb see esmajärjekorras ära lõpetada.

Vannituppa on ostetud enamik töömaterjalidest. Leidsin ka sobiva kapi, mille üle olen eriti rõõmus – eile ringi vaadates nimelt tundus, et ei leiagi. Mul oli neli tingimust: peegeluksega, laius max 50 cm, üleval lamp ja vastuvõetava välimusega 🙂 Kõik kenad lambiga kapid olid liiga laiad, kõik kenad sobiva laiusega kapid olid ilma lambita, ainus lambi ja sobiva laiusega kapp oli hirmkole – nurgeline ja lambi lüliti oli kapis sees. Täna aga leidsin Espakist täpselt sobiva kapi, millel oli veel pealegi kliendilehe soodushind, nii et tõime selle rõõmuga koju.

Vannituppa lampe vaadates oli ehituspoes odavaim vastuvõetava välimusega variant €18 ja mul on vaja kahte. Õnneks saime Elektri ärist samalaadsed €6.50/tk. Ostsin ära dušilifti ja vooliku, homme lähen maaletooja käest dušipead ostma. Dušikardina puu oli Jyskis kõige odavam, selle toon ka homme ära.

Väiksematest asjadest tuleb osta veel kapinupud (ilmselt ka homme), WC hari ja paberirulli hoidja (ei ole seni midagi kena ja soodsat silma hakanud). Enam-vähem on välja valitud nurgariiul vanni kohale, totsikute-potsikute jaoks. Kuna mu šampoonipudel on praegu näiteks 23 cm, siis mõtlen, et 25 cm kõrgusega riiulid oleks head – mõned on ka 15 või 20 cm. Kahtlen kahe variandi vahel. Kas kahe- või kolmekordne, ei teagi – tegelikult meil neid totsikuid eriti pole, piisaks vast kahestki. Valikus on üks kitsamate riiulitega (too, millel sinised plastikud peal, need saab ära võtta) või siis laiemad – mis vist meeldivad rohkem. Nondest on kallim variant vist kvaliteetsem, ei lähe roostetama. Mm. No ma veel nats mõtlen. Mõlemat on muidu nii kahe- kui kolmekordsena.

Veidi suurematest ostudest on lahtine vanni esine paneel ja pesukuivatusrest seinale. Tahaks väga-väga vanni ette mingi paneeli tekitada, et see veidike parem välja näeks, aga neid müüakse enamasti koos vanniga. Ühe enam-vähem sobiva variandi Ehituse ABC-st leidsime, aga no €37… Mh.

Mul oli varem vanni kohal seinal nõukaaegne lahti tõmmatav pesukuivatusrest ja tahaks sinna midagi samalaadset. Olen erinevaid variante uurinud, aga ideaalset pole. Ideaalne oleks laiusega 78 cm, sest mul on vanni kohal endise boileri kinnitustest plaatidesse lõigatud augud ja ma tahaks need kinni katta. Pikkuse poolest on kõige ideaalsem pildil olev, 75 cm, kataks üsnagi ära. Samas maksab see kuradi €25 ning on SININE. Ühe mitte eriti kena, aga samas siiski neutraalsema halli saaks €10 eest, too on aga vaid 60 cm lai, pesukuivatusruumi see-eest 9×60 cm (VIST oli, ma tegelikult pole 100% kindel, kas neid torusid ikka oli 9, äkki tiba vähem) ehk lõppkokkuvõttes rohkem.

Põhimõtteliselt võiks ma selle üldse ostmata jätta, aga… Tahaks ju. Üldiselt kuivatan ma pesu suurel eraldiseisval restil, aga suvel kasutasin toda vanni kohal olevat üpris tihti, sest mul on väljas lisaks üks nöör, kus kuivatan suuremaid asju ja kui oli vaja näiteks veel niiske pesu kiirelt vihma käest ära tuua, aga pesurest oli juba täis, siis saigi sinna vanni kohale riputatud. No aga samas… Pole ikkagi hädavajalik. Et äkki siiski mitte. Sest see odav polnud eriti kena… Kallis pole ka ideaalne… Leifheiti omad on VEEL kallimad – no ikka €35 ja €50. Ja nööridega ma ei julge osta, sest pidavat kähku katki minema.

Et äkki jätaks selle resti ostmata ja ei vinguks, et vannipaneel nii palju maksab?

Tegelikult kaalun veel väga tõsiselt vanniistme ostu – no teate, selline, mis toetub vanni äärtele. Ema juures, mu lapsepõlvekodus, on see alati olnud ja hästi mugav on seal istudes jalgu pesta või mis iganes. Eriti lastel, kes on seni pidanud külmal vanni äärel kõõluma. Aga need istmed on ka nii kuradi kallid, €36 ringis. Üks oli €20, peakski vist selle võtma… Nojah. Mõtlen.

Jyskis jäid silma imenunnud lepatriinudega karbid, kahes erinevas suuruses, lisaks sihuke riputatav taskutega… Kui saaks ometi lastetoa valmis ja mööbli sisse, et saaks ringi vaadata ja mõelda, kuhu võiks mida vaja minna 😛

Mh, aga ma olen väsimusest nõrkenud ja kell on nii palju, lähen nüüd kähku magama. Homme seisab ees järjekordne ehituspoodide trett ja start on juba enne kümmet.

Laupäevane

20/10/2013 / igapäevaelu, kodumajandus, plika, poiss, raamatud, remont, rõõm / 4 Comments

Iga kord, kui loodan, et lapsed tänu hilisemale magama minemisele ka hiljem tõusevad, seda raudselt ei juhtu. Kui lasteaiapäevadel on äratus 7.15 ja pool ajast ärkavad lapsed alles mu kella peale, siis täna hommikul olid mõlemad otse loomulikult punkt kell seitse üleval. Panin nad riidesse, kallasin mõlemale suure kausi krõbuskeid ja tassi piima, panin multika peale ja ütlesin, et banaanid ja õunad on köögis, mind ärgu rohkem segatagu, tõusen kell kümme.

Nojaa, eks nad lõpuks ikka tulid segama – vähemalt viis korda joosti üheksa ja kümne vahel toast läbi. Aga sain ikkagi mõnusalt tukastada. Kui lõpuks tõusin, näitasid lapsed mulle oma elutoa kirjutuslaua alla ehitatud magamistuba 😀

Sõime kõik koos pasteedileibu ja hakkasime siis välja sättima. Eks erimeelsusi oli ka, kui mina arvasin, et enne tuleks tuba ära koristada, lapsed aga minuga ei nõustunud 😀 Nii et kui lõpuks reaalselt bussi peale jõudsime, oli kell pool kaks ja turule minna polnud enam mõtet. Sõitsimegi siis otse raamatukokku.

Raamatukogus on ikka ütlemata mõnus. Mulle kohe meeldib see uus laupäevane traditsioon. Kõigepealt viin enda raamatud ära ja võtan uued, siis läheme laste poolele. Nemad ise annavad tädidele oma raamatud tagasi, siis läheme lastenurka, kus nad vaatavad ja valivad, mina loen oma raamatut või vastan nende küsimustele. Kiirustades pole lastega mõtet raamatukogus käia, see oleks kõigi piinamine. Aga kui aega on piisavalt, siis on puhas rõõm.

Kolmest pandi raamatukogu kinni, siis liikusime edasi. Ostsime Pärnu keskusest Mama Toni’s jäätist, Port Arturist Rebaseonu suitsusinki ja -vorsti. Kusjuures lapsed mäletasid täpselt, et too eelmine ja ainus kord, kui sealt letist koos ostmas käisime (mis oli ikka mõnda aega tagasi), andis müüja neile mõlemale vorstiviilu – nii et nõudsid nüüd ka. Said 😀

Kodus kästi mul kohe uusi raamatuid ette lugema hakata – eks ma siis lugesin mõned. Varsti tulid sõbrad külla, nii et lastel oli tegevust ja minul oli söögi tegemine ka hulka mõnusam, sest sain selle kõrvale lobiseda. Isegi masinatäie pesu jõudsin veel pesta.

Ja siis oligi kell seitse. Meelitasin lapsed juba natuke enne seda hambaid pesema – lubadusega, et siis loeme täna õhtul eriti pikalt. Lugesimegi ühe peatüki Autode raamatust, teise Lottest, ühe loo Kaka ja kevadest, viimaks veel paar luuletust kah.

Ja õhtu oli ka täiesti harilik laupäeva õhtu. Kell oli kolmveerand kümme. Mõtlesin, et tahaks midagi asjalikku teha. Alustuseks oli plaanis tuli alla teha, et pesu kiiremini kuivaks. Läksin siis pliidi juurde ja vaatasin, et see on pealt jube räpane, ammu olen mõelnud, et peaks puhastama, aga mõtlen seda alati siis, kui tuli all ja kuuma pliiti ju ei puhasta. Võtsin siis ette, puhastasin pliidipealse ära, mõtlesin, et äkki koristaks natuke veel.

Asi lõppes sellega, et nihutasin elektripliidi paigast, mis andis võimaluse puhastada ära pliidialune põrand ning selle tagune sein, samuti mõlema pliidi need küljed, mis on vastamisi – seal on muidu nii kitsas pragu, et ei pääse ligi. No ja kui ma juba tegutsemas olin, siis nühkisin pliitide kohal oleva seina kuni laeni puhtaks. Tund aega küürisin, siis sai sama järsku totaalselt siiber ka, nii et nihutasin pliidi kähku tagasi ja tegin tule alla. Selle tule, mida ma tund aega tagasi tegema läksin 😛

Pildid on seekord ainult enne – pärast oli lihtsalt puhas.

Lõpetuseks kohustuslik ahju pilt ka. Ega miskit suurt muutunud pole – kaks rida kive rohkem. Täna tehti rohkem sisu.

Võrratu reede

18/10/2013 / igapäevaelu, kodumajandus, remont, rõõm / 3 Comments

Mõtlesin, et teen täna põrandad puhtaks, siis on nädalavahetusel hooleta. Nii et terve elamine sai jälle üle pühitud ja pestud. Vannitoas ja köögis küürisin tibake mujalt ka, lõpetuseks käisin ise pesus.

Oh, kui võrratult hea nüüd olla on! Küpsetasin hommikul uue leiva ja sõin seda just, sai imeliselt hea – nagu kahtlustasin, oligi vaja tibakene rohkem suhkrut. Mmm! Ja magustoiduks söödud äärmiselt küps banaan maitses ka kuidagi eriliselt hästi. Võib-olla on see lihtsalt üldine rahulolu, mis nii hästi maitses. No ja ma olin näljane ka 😛

Nägin vannituba küürides nurgas seisvat koridorist üle jäänud PVC-katte rulli, mis augustist saati maha panemist ootab. Mõtlesin peale remondi lõppu selle viimaks ära teha. Siis turgatas, et ehkki suurt remonti pole vannitoas mõtet teha, siis nipet-näpet mõnusamaks olemiseks võib ju ikka. Abikaasa tuttav oli nõus selle ka teiste asjade seas ära tegema. Nii et kõik värvitavad pinnad värskelt valgeks – seinte ülemine osa, lagi, torud, seinakapp. Vanni emailib ära, kraanikausi kohale ostan uue peeglikapi. Vanni kohalt saab selle seina korda teha, kust boiler maha võeti – sellest jäid augud, mis on praegu kleepsuga varjatud. Segistil tuleb katkine duši osa ära vahetada (vbla ka terve komplekt, eks näis, kuidas võimalik on), pesu kuivatamiseks tahaks vana logiseva seinakuivati asemele lahti tõmmatavate nööridega variandi panna. Ja välja lõhutud ahju endise siibri augu varjamiseks nagi. Valgustusele peab ka mõtlema – praegu on hämaravõitu. No ühesõnaga, võimalikult vähese rahaga võimalikult ilusaks. Miks ma sellele küll varem ei mõelnud! Kui kõik tehtud, peaks see vannituba meid kenasti teenima, kuni on ükskord võimalust põhjalikult ette võtta ja kõik nullist teha. Ma olen väga elevil!

Homseks lubab jälle ilusamat ilma, teeme vist lastega turu-raamatukogu(-jäätisekohviku) tuuri.

Elu on ilus 🙂

Sooja leiba, mõtelge…

13/10/2013 / kodumajandus, rõõm / 1 Comment

Selle hooaja kolmas leivategu oli taigna konsistentsi mõttes lõplikult rahuldav, aga maitseainete koguseid tahaks veel timmida. Noo, aega on küllaga. Oma leib on ikka kõige parem leib 🙂

Kõik suured asjad saavad alguse väikestest

06/10/2013 / kodumajandus, rõõm / Leave a Comment

Pealkiri kõlas ehk liiga pateetiliselt, midagi elumuutvat sellest postitusest oodata pole. Teemaks on hoopis lihtlabane koristamine 🙂

Remondisegaduses koristamine on kõige demotiveerivam (mh, kas eesti keeles tohib üldse nii öelda või ainult inglise keeles?) asi üldse. Eks ma üritan ja punnitan, aga segadust on tavapärasest ikka tunduvalt enam.

Paar nädalat tagasi avasime küttehooaja – sellega seoses tõstsin terve suve lauana kasutuses olnud puupliidilt kõik asjad ära ning kuna need oli vaja ka kuskile ära mahutada, sai sellest aktsioonist sujuvalt köögi suurpuhastus. Suve ja remondiga oli tõesti palju asju igale poole ebavajalikesse kohtadesse kogunenud, nüüd sai lõpuks kõik korda. Ja ma tookord koristama hakates üldse ei kavatsenud nii põhjalikult teha, lihtsalt üks asi viis teiseni, hoog tuli sisse, nii see läks. Minu puhul täiesti tüüpiline.

Täna sai kõik alguse sellest, et öösel oli üle väga pika aja vihma sadanud. Meil aga seisid väljas majaseina najal kuus akent. Olin ammu mõelnud, et peaks need ette tagasi panema, ilmad ju juba külmemad ka, seni polnud viitsinud. Kuna vihma kätte jätta ei tahtnud, tõstsin aknad täna lõpuks sisse. Puhastasin ära, panin elutoa akendele ette, selle jaoks oli vaja diivan akna alt kaugemale lükata. Diivani alt tuli välja palju prahti, mille ära pühkisin. Siis mõtlesin, et pühiks ja peseks korralikult, enamasti diivanit nihutada ju ei viitsi. Kui sealt alt oli pestud, tundus kohane terve toa põrand puhtaks pesta 😀

Asja iroonia seisneb selles, et ma tõotasin enne remondi lõppu mitte põrandaid pesta. Ma pole üldse eriti usin põrandapesija – pühin pidevalt, aga pesen äkki kord või paar kuus. Võib-olla veidi tihemini, aga kindlalt harvem kui kord nädalas. Mulle tegelikult meeldiks tihemini pesta, aga kuni mul pole korralikku moppi, seni ei viitsi. Nojah, igatahes ma mõtlesin, et pole enne mõtet pesta, kui remont läbi, aga läks teisiti.

Sest otse loomulikult tundus pärast elutoa põranda pesemist kohane ka kogu ülejäänud elamise põrandad ära pesta, muidu oleks ju teistest tubadest väga kiirelt kõik räpa elutuppa kandnud ja värskelt pestud põranda jälle ära määrinud.

Vannitoa põrand oli õudselt tolmune, irvakil ahjuuksest tuli seda teiselt poolt mõnuga. Nüüd seisab ahju uks jälle korralikult kinni, nii et oli ka reaalselt mõtet veidi korralikum kraamimine ette võtta. Eks ma siis pühkisin ja pesin seal. Muuhulgas keerasin vahepeal lahti kraanikausi aluse toru, sest vesi ei tahtnud ära minna. Oh seda solki, mis sealt välja tuli… Karvade ja muu tavalisema saasta hulgas näiteks ka üks vatitikk. Ma ei suuda aru saada, KUIDAS see sinna sattus 😀

Koridori põrand sai ka puhtaks, siis võtsin ette magamistoa. Algul mõtlesin lihtsalt vaba pinna üle tõmmata, aga siis leidsin, et võiks ju ikka korralikult. Tõstsin kõik riidekotid eest ära, kõik asjad voodi alt ära, nihutasin laste voodeid, muudkui pühkisin ja pesin. Enda voodipesu vahetasin ka ära.

Siis käisime ema juures söömas ja pesemas. No ma sain eelmisel nädalavahetusel maitse suhu – toona käisin sellepärast seal lapsi vannitamas, et kodu oli pärast Tallinna reisi külm, jõudsime alles õhtul, soojaks kütmine ja siis vanni tegemine oleks liiga kaua aega võtnud. Selle asemel läksime ema juurde, kus oli puhas ja soe ja sai süüa 🙂 Jäime ööseks, viisin järgmisel hommikul lapsed aeda ja läksin siis ise koju.

No ja lapsi seal vannitada oli nii mõnus, et otsustasin sel nädalavahetusel jälle ema juurde minna. Peamiselt sellepärast, et tahtsin ISE korralikult pesta. Vann on meil praegu rõveräpane ja isegi kui poleks, siis meie vannitoas pesemine on kõike muud kui mugav. Külm ja kipakas, dušši seinale panna ei saa. Käsidušiga siis tavaliselt kiirelt asjatan, aga mõnuleda nii ju ei saa. Mulle meeldib ikka kõige rohkem nii, kui soe vesi selga lahiseb 🙂 Täna siis nautisin täiega ja küürisin ennast tavalisest põhjalikumalt. Nüüd on nii hea ja puhas tunne.

Koju jõudes panin lapsed magama ja pühkisin-pesin veel kiirelt köögi põranda ära, nüüd on põrandatega ühel pool ja ehk võib isegi üle pika aja paljajalu ringi käia, ilma et jalatallad minutiga süsimustaks värvuksid (no hea küll, mitte just süsimustaks, pigem tumehalliks). Täielik luksus üle kahe kuu!

Homme kavatsen vannituba küürida – põrand on puhas, aga kõik ülejäänu sellest kaugel. Ei tohiks eriti aega võtta, pigem lihtsalt viitsimise küsimus. Jällegi – on kõike muud kui motiveeriv, kui küürida kraanikauss säravvalgeks ainult selleks, et lapsed või remondimees selle paari tunniga taas rõveräpaseks muudaks. Aga nüüd on ilmad nii külmad, et lapsed enam mulla sees ei mängi ja Abikaasa sõber üksi ei suuda ka loodetavasti nii kiirelt mu puhtust ära nullida 😀

Igatahes on mul tänasest päevast äärmiselt suur rahulolu. Mul polnud mitte mingisugust koristamist plaanis, see kõik juhtus täiesti kogemata… Sest öösel oli vihma sadanud. Super, eks!