Hetkeseis ilmateates:
täna 27 ja väike vihm
homme 28 ja kohati pilves
pühapäeval 25 ja kohati pilves
esmaspäeval 24 ja kohati pilves
Päikest vähemaks, pilvi rohkemaks, temperatuur kõrgemaks? Huvitav… Igatahes suvi!
Ma nüüd lippan tööle 😛
EDIT 17:44
Praegune hetkeseis:
täna 25 ja päike
homme 28 ja kohati pilves
pühapäeval 25 ja kohati pilves
esmaspäeval 24 ja päike
teisipäeval 23 ja päike
Ja vihma täna ei sadanudki 😛
Tegelikult tuli mul täna lihtsalt meelde pühapäeval pargis tehtud pildid partidest ja võililledest arvutisse tõmmata. Tuli välja, et need olid mõttetud, seega läksid prügikasti, mitte blogisse. Aga siis mõtlesin usin olla ning lõpuks desktopilt vanad pildikaustad ära likvideerida – mul on ju see süsteem, et ma ei tõsta fotokaustu kunagi enne desktopilt ära, kui olen ükskord viitsinud pildid blogisse riputada (seda muidugi eeldusel, et seal midagi riputamisväärset on, eks).
Igatahes – oli jaanuari lõpp, mina olin just uue töö saanud, elasime veel Brixtonis ning Maris tuli nädalavahetuseks külla. Õigemini TULI ta juba kolmapäeval, aga nädalavahetuseni pidi ta ennast ise erinevates muuseumites lõbustama.
Ega ma nii pika aja peale enam asju väga detailselt ei mäleta, pealegi kirjutas Maris ise päris põhjalikult siin (ja näitab pilte siin). Ma siis nüüd lisan omalt poolt ka mõned pildid.
(Huvitav, kui kaua Bloggeris juba viit pilti korraga lisada saab – mul on kahtlane tunne, et juba pikka aega ning ma pole lihtsalt varem tähele pannud. Umbes neli korda kiiremini läheb nüüd selliste pildilohepostide puhul, juhhuu!)
Reede õhtul käisime Reinu pubis:
…
Täna teatati mulle, et alates homsest olen uues kohas. Juba! Ma olin nii kindel, et pean terve Tracie puhkuseaja veel vanas kohas passima… Enivei, uus koht on vanast nii 5-10 minuti jalutuskäigu kaugusel, tööle sõites lihtsalt üks bussipeatus rohkem. Olen seal ruumides paar korda koolitustel käinud.
Uus koht asub keldris, nii et päevavalgust ma enam tööl olles ei näe. Samas, ma pigem lõpetan kell neli ja naudin päikest kodus aias, kui vahin päikest terve päeva läbi akna, lõpetan kell kuus ja ootan, millal tuleb ükskord buss, mis pole nii täis, et mind ka peale võtaks ja ma lõpuks koju saaks.
Sami sõnul peaks ma uues kohas ainult hommikused vahetused saama ja ka kohvikus olema, aga ta polnud milleski päris kindel, seega pean lihtsalt homme kohale minema ja vaatama… Ja uue manageri ära veenma, et ma tõepoolest pean saama KÕIK hommikused vahetused ja olema AINULT kohvikus. Vast õnnestub 😉
Palusin Mehel uue kodu lähedal asuvasse perearstikeskusesse helistada ja uurida, kui palju ette tuleks ämmaemanda aeg kinni panna, kas mul oleks vaja see nädal spetsiaalselt kohale minna pabereid määrima või ehk piisab järgmisest nädalast… Ning tuli välja, et nad võtavad vastu ka laupäeviti. Ja ma saingi juba selleks laupäevaks aja, pean 10.45 seal olema ja pabereid määrima, siis saadetakse perearsti juurde ja tema siis suunab edasi ämmaemanda juurde. Sweet. See mure ka lahendatud.
Paberimäärimise rõõmudest veel nii palju, et aadressi muutmine läks pangas seekord ludinal (meenutuseks, et siinmaal ei saa aadressi netipangas muuta, vaid tuleb kohale minna ja ankeet täita ning viimati tuli mulle selle peale koju kiri: sry, su allkiri pole selline, nagu ankeedil, mis sa arvet avades täitsid, tule uuesti ja täida VEEL kaks ankeeti, me üritame siin identiteedivargusi vältida) – ilmselt sellepärast, et onu sisestas andmed kohapeal arvutisse ja mul oli juhtumisi lisaks ID kaardile ka pass kaasas, millega ma kunagi oma arvet avamas käisin ja mille koopia neil ilmselt kuskil andmebaasis olemas oli. Ja nad lubasid mulle isegi bank statementi homme uuele aadressile saata, siis saan kohe address proofi ka (kunagi nad üritasid väita, et seda statementi saadetakse kord x kuu tagant ja tihemini ei saa ja nad ei saa miskit teha).
Ja siis ma täitsin lõpuks home office‘i ankeedi ära, Mees paneb homme posti. Sain tööandja kirja, mis ütleb, et ma olen seal töötanud kaks nädalat… (kolme kuu ja kahe nädala asemel). No loodame, et kõik läheb hästi ja saan asjad korda. Ja £90 läheb. Nuuks!
Aga olgu, magama nüüd!
Kuna ma ma jäin just hätta õekesele selgitamisega, mida me tänase bank holidayga õieti tähistame, siis tegin netis väikest uurimistööd ning otsustasin ka teid UK riigipühadega seoses veidike harida 😉
Kõik järgnev info on refereeritud siit.
new year’s day – 1. jaanuar
good friday – enne lihavõttenädalavahetust
easter monday – peale lihavõttenädalavahetust
early may bank holiday – mai esimene esmaspäev
spring bank holiday – mai viimane esmaspäev
summer bank holiday – augusti viimane esmaspäev
christmas day – 25. detsember
boxing day – 26. detsember (kui 25. ja/või 26. detsember langevad nädalavahetusele, on vaba ka järgnev esmaspäev)
Riigipühad jagatakse bank holidaydeks (nimi on tulnud sellest, et seaduse järgi ei või pangad noil päevil avatud olla) ja common law ehk public holidaydeks. Viimasteks on vaid good friday ja christmas day, ülejäänud kuus on bank holidayd. Tegelikult mingit vahet pole, pangad on mõlemal puhul kinni 😉
Niisiis on siin Eestiga võrreldes arvuliselt vähem riigipühi (8/11), aga Eestis on üks neist alati pühapäev (lihavõtted) ning kui teised langevad nädalavahetustele, siis ongi lihtsalt s*tasti. Siin on enamik pühi organiseeritud nii, et rahvas saaks oma pikema nädalavahetuse (USAs on vist sarnane süsteem), mis on iseenesest ju väga armas.
Aga peale jõulude-uusaasta ja lihavõtte siin rohkem nö mõttega pühasid polegi – kuningapere liikmete sünnipäevi (Rootsi näitel), iseseisvuspäevi (Eesti näitel) vms. Lihtsalt kevade ja suvepühad. Mis, jällegi, pole ju üldse halb 😀
Sellised lood siis siinmaal.
Tänase kevadpüha hommikut tähistasime me Mehe küpsetatud pannkookidega. Maasikate ja jäätisega 😛
Daki arvab ajaveebi võistlusel, et me peaks oma tited ikka Eestisse kasvama tooma. Ja tal on jumala õigus!
Me oleme Mehega siiani pannud paika kõige üldisema plaani, et kolime Eestisse tagasi hiljemalt Maasika kooli minemise ajaks.
Üleeile õhtul, kui me Antti & Rarruga Mehe sünnipäeva tähistasime ning muuhulgas ka maailma asjust ja kõigest muust rääkisime, siis tuli ka see jutuks. Sõnastades mõtte ümber – kolime Eestisse tagasi hiljemalt seitsme aasta pärast – tundus see ikka eriti masendav.
Ma arvan, et ma siin Londonis üle paari-kolme aasta vastu ei pea. Hetkel pole mõtet Eestisse tulla, ehkki tahaks! Tahaks väiksesse ja kodusesse ja inimlikku Eestisse, kus oleks sõbrad ja perekond… Sain hiljuti teada, et mu ülikooliaegne korterinaaber ja kunagine väga hea sõber (pärast kooli lõppu jäi meie suhtlus kahjuks soiku, aga loodan selle taastada) on 20. nädalat rase – ta on mul esimene lähedane sõber, kes lapse saab, kõik ülejäänud on alles lastetud. Nii äge oleks temaga koos kärurallit teha ja…
Sellega seoses – kõik see aeg, mis ma Eestile mõtlen, mõtlen ma Tartule. Pärnu on armas kodulinn ja seal on alati hea ema juures käia, aga elada ma seal ei tahaks – liiga väike ja liiga vale seltskond – valdavalt ossid ja tibid. Tallinnas on igasugust rahvast, seal võib sa lihtsalt valida seltskonna, kus liikuda, Pärnus seda võimalust praktiliselt pole. Tallinnast igatsen ma sõpru (peaaegu kõik elavad seal) ning tuletan nostalgiaga meelde viimast töökohta – mul oli seal ikka palju toredaid aegu, kõik jama olen suutnud mugavalt ära unustada (ehkki tagasi enam küll ei läheks) – aga ma ei tunne kuidagi, et ma tahaks sinna tagasi ELAMA minna.
Ja siis mõtlen ma Tartust. Mõtlen Toomemäest, Raekoja platsist, Undergroundist… Sellest mõnusast vaimsusest. Sellest, kuidas kõik on käe-jala juures, aga valikut on siiski piisavalt. Ja on ka omaette olemise võimalust, rahu. On kaks tuttavat inimest, kes varsti emaks saavad ja kellega mul oleks võimalus “perekonniti” lävida 🙂
Ja ma tegelikult ei kujuta oma elu kuskil mujal ette.
Sellegipoolest ei tule me veel praegu Eestisse, sest rahaliselt on siin hetkel palju lihtsam hakkama saada ja see on see, mis esialgu siiski loeb. Ega ma siin ju õnnetu pole, lihtsalt… Eestis oleks mõnusam, nüüd tahaks pigem rahu ja vaikust ja pesa punuda kui lärmakat suurlinnaelu elada.
Aga mina saan siin igasuguseid toetusi (Eestis ei saaks isegi vanemahüvitist, ma pole seal ju tükk aega töötanud) ning Mehel on hea töö. Ja London on nii suur, et siin leiab vabalt elupaiga vaikses ja rahulikus kandis. Ja titeriided ning igasugused muud asjad on odavamad…
Ühesõnaga esialgu on London. Aga kindasti mitte seitse aastat! Eks vaatame, kuidas kujuneb, millal meil siin elamisest lõplikult kõrini saab. Mul on ikkagi see auahne plaan, et Maasikas võiks kaks keelt enam-vähem soravalt suhu saada – huvitav, kaua see aega võtta võiks?
Aga Maasikast saab kindlasti eestlane. Ärge sellepärast üldse muretsege 🙂
EDIT: Pfff. Miks mu kommentaari Piia ja Nadja blogi kohta võistlusel ei näita? Keegi modereeris ära või?
EDIT 2: Ja mis võileivapiltidesse puutub, siis kuna ma ise olen nii andetu kokk, kipun ma vaimustusse sattuma teiste mulle tehtud ja ilusasti serveeritud söögist ning tahaks seda kangesti teiega jagada. Või siis olen ma nädal aega isutanud suitsuvorsti järele ja kui ma selle lõpuks kuskilt vene poest leian, siis tahaks jällegi oma rõõmu kangesti teiega jagada (see on see välismaal elamise kiiks). Ja üleüldse – mulle meeldib blogisse pilte panna, illustratsioonid on ju alati mõnusad!