london/UK

Piimamees jõudis ka lõpuks kohale

Nagu ma millalgi eelmisel nädalal mainisin, pidi see nädal olema nö piimamehe proovinädal – esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel siis kaheksa pinti varahommikuks ukse taha.

Esmaspäeval ei tulnud miskit. Kuna MrsB oli mulle juba teatanud, et on jah homogeniseeritud piim, siis mul oli suht suva ka, nagunii oli tavalist piima veel alles. Unustasin selle teema täitsa ära. Aga täna, kui Abikaasa üheksa paiku tööle läks, oli kast ukse taga:

Mh, hirmus kahju, et see tõepoolest homogeniseeritud on. Mulle hirmsasti meeldib mõte klaaspudelitest ja ukse taha toomisest, aga ma ei ole nõus ainult selle eest ka nii palju peale maksma…

EDIT: Kusjuures! See piim ei maitse mulle 😀 Ma hommikul tegin ainult lapsele putru ja panin endale kohvi peale, alles nüüd jõin niisama. Sihuke imelik kõrvalmaitse on nagu (UK) piimal vahel ikka. Vaatame, kas reedene on samasugune või äkki oli juhus. Kui on sama maitse, siis katkestan kohe kerge südamega selle värgi ära.

Easy as a piece of cake

Kes see ütles, et Paypalis nime muutmine pidi igavene k*pp olema? Pildistasin neile oma uue ID kaardi, abielutunnistuse ja selle tõlke üles, saatsin õhtul ära ja järgmiseks hommikuks oli uus nimi. Kõik täpitähed ka ilusti sees, selle üle olin eriti üllatunud.

Aadressi sain pangas juba nädala alguses ära muudetud (st a tähe juurde lisanud, kolisime ju vaid ülakorrusele, muu jäi samaks), nimi oli ka reedeks muudetud (küll ilma täpitähtedeta, ma ausalt öelda isegi ei kirjutanud nende ankeeti täppidega, eeldasin, et neil pole nagunii nt õ-d kuskilt välja võluda). Isegi raha, mis Abikaasa mulle reedel üle kandis, on tänaseks lõpuks kohal (ehkki Lloydsi siseselt peaks kohe üle tulema, aga vist on nii, et kui kellelegi esimest korda kannad, siis läheb pikemalt ja kuna mul oli uus nimi, siis loeti seda esimeseks korraks).

Kui nüüd veel mu uus pangakaart ka kohale jõuaks (mhm, siinmaal saadetakse sellised asjad postiga koju), siis saakski tellima hakata… Mähkmeid ja aurutajat ja juurikakasti 😛

Põhimõtteliselt võiks küll Abikaasa kaardiga tellida, aga tema pole aadressi ära muutnud, nii et kullerid tüütaks Steni, mis pole iseenesest küll miski meeletu ebameeldivus, aga no kaua võib, eks. Mina ei saa ise enne tellida, kui uus kaart kohal, sest tellimiseks on vaja nime ja kaardi numbrit ja kehtivust ja kuna on võimalus, et vanade andmetega tellides jõuaks uus kaart vahepeal kohale ja vana kaotaks äkki kehtivuse, siis ma parem ootan.

Ma tegelikult ei tea, võib-olla need kaardid kehtivad mingi aja veel paralleelselt, aga ma pole kindel ja lõppude-lõpuks see paar päeva ei loe enam midagi. Igavene k*pp on kogu selle nimevahetusega seotu ikkagi. Aga lõpp juba paistab.

Oh, saaks juba uusi ägedaid mähkmeid ja maitsvaid juurikaid… Ei jõua ära oodata!

Sügis

Otsustasin täna lõpuks pangas oma abielutunnistust ja selle tõlget lehvitada, et ükskord ometi uue nimega pangakaart saada ja aadressile a otsa panna. Otsisin kõige lähema kontori üles, pildistasin Google Mapsi kaardi fotokasse ja asusin teele.

Niipea, kui ümber esimese nurga pöörasin, avastasin mänguväljaku. Novot, see on see värk, kui pole viitsinud ümbruskonda korralikult uurida. Ennist käisin Plikaga kaugemal mänguväljakul kiikumas, kuhu tuli minna osaliselt suure liiklusega teed pidi (heitgaasid, eks) ning kus ei paistnud kunagi päike, sest kõrval oli kõrge maja. Nüüd siis tean, et kohe kodu juures on palju mõnusam väljak.

Nii tuligi sujuvalt pooletunnine kiikumis- ja lehesahistuspaus.

Kui me lõpuks edasi liikusime, jäi Plika praktiliselt kohe magama. Mina avastasin varsti, et kaardil peab midagi valesti olema, sest kohe kuidagi polnud võimalik läbi saada sealt, kuhu ta mind juhatas, sattusin tupikusse. Nii et kenake ring tuli sisse.

Siis viis teekond pikalt mööda teise pargi serva. Päike paistis, lehed olid kollased ja elu oli lill.

Sihtkohta jõudes ja seal mitte ühtki panka nähes (tegemist oli täiesti vaikse elumajade tänavaga) tabas mind välguna, et ma otsisin Google Mapsist ainult postikoodi, mitte täpse aadressi põhjal. Ega mõistus pole ikka oma teha! Küsisin siis esimese ettejuhtuva inimese käest, kas ta teab, kus Lloyds on. Tüüp kratsis kukalt ja näitas kätte suuna sinnapoole, kus võiksid olla esimesed pangad. Täpsemalt ei teadnud. Vangutas pead, kui kuulis, et ma pole autoga, vaid jala.

Aga täiesti üllataval kombel (arvestades minu tavapärast täielikku orienteerumisvõimetust, eks) õnnestus mul see pank üles leida. Läksin lihtsalt näidatud suunas ja ehkki tänav lõppes varsti ära, õnnestus mul jälle õigele poole keerata, suurele tänavale jõudes otsustasin lihtsalt edasi jalutada. Jäigi pank teele 😛 (vaatasin hiljem järele, 700 m algsest sihtpunktist edasi)

Aadress on mul nüüd pangas õige ja nimi peaks ka hiljemalt nädala lõpuks muudetud olema. Jube hea, kui saab hakata igasuguseid pakke õige nimega tellima ja õigele aadressile. Ei pea enam Steni tüütama, kes seni kõik mu pakid vastu võtma pidi (okei, tegelt ainult üks selle aja jooksul oligi).

Tagasiteel leidsin üles tolle tänava, mis enne kaotsi läks ning mu teekonda ringi tekitas. Sain veelkord kinnitust, et kaardi juhatuses oli viga, aga seekord õnnestus mul loogikaga veidi teisiti minnes otsemat teed pidi koju jõuda. Nii saigi tunniajasest kiirest pangaskäigust 2,5-tunnine 6 km pikkune jalutuskäik.

Kõige selle peale otsustasin, et nüüd tuleb küll sammulugeja osta. Siis on veel rohkem motivatsiooni jalutada. Abikaasa nõudis, et tema tahab ka. Hakkame aga käima 😛

Mahetoidu otsinguil

Me kiskusime täna natuke Abikaasaga, sest ma olen olnud terve viimase nädala hirmus laisk ja pole midagi asjalikku teinud. No peamiselt sellepärast, et ma pole viitsinud lapsega väljas jalutamas käia. Täitsa tõsi – sihuke asi pole üldse hea. Nii et luban ennast parandada.

Peale jalutamise oli teine valus teema söögitegemine. Siiani, pean ausalt üles tunnistama, on ainult Abikaasa süüa teinud. Aga tõepoolest, see ei ole sugugi õiglane, mina peaks ka tegema. Samuti on meil probleem, et kohalikes poodides on niru valik, pole midagi asjalikku osta. Ja ei oska piisavalt mitmekesiseid toite välja mõelda – käime pea iga päev poes, nii et raha kulub meeletult palju, aga sööme ikka ainult kartulit või makarone ja kana või hakkliha jne. Aga Plika hakkab ju ka varsti meie toitu sööma, menüü peab minema tervislikumaks ja mitmekesisemaks.

Kõigis kohalikes suuremates kettides on väga palju organic tooteid, aga paratamatult tekib küsimus, kas need on ikka NII organic – kas kõik on ikka võimalikult kohalik jne. Vaevalt et suured ketid väga mingeid kohalikke väikeettevõtjaid toetavad – neil on peamine, et saaks korraga palju ja võimalikult odavalt. Teine asi, mis mulle näiteks Tesco puhul tohutult närvidele käis, oli see, et koju tellides pakendasid nad kauba meeletusse kogusesse kilekottidesse – ja nad, raiped, ei pane neid korralikult täis ka, panevad igasse kotti kaks asja ja seovad siis pealt kinni. Jube mõttetu raiskamine!

Niisiis otsustasin, et tuleb leida netipood, mis müüb ainult mahetoitu ja toob selle koju kätte.

Oh, ja ma googeldasin ja lugesin ja rõõmustasin, süda suisa hõiskas sees. Neid on nii palju! See on asi, mida ma Londoni juures armastan – London on nii suur, siit saab kõike. Ja ei ole mitte üks valikuvariant, neid on alati palju, kõigil on võimalus endale parim leida.

On olemas tore leht, mis annab igakülgset infot organic toodete ja eluviisi kohta UK-s, kus on meeletus koguses infot ja aadresse, näiteks siin on olemas kõik veebipoed, kust Londonis mahetoitu koju tellida saab, ole lihtsalt mees ja vali välja, milline sulle kõige rohkem sobib. Põhimõtteliselt on see leht võrreldav Bioneeri või roheline24-ga, lihtsalt terves Eestis on neli-viis korda vähem inimesi kui Londonis (kogu UK-st ei hakka üldse rääkimagi), nii et mahud ei saagi olla võrreldavad.

No ja kui lugeda näiteks selle poe tegutsemispõhimõtteid või selle poe korduma kippuvaid küsimusi – mida ma sinna Tescosse enam otsin??? Kui mulle tuuakse koju kätte mahetoit firmast, mis tõepoolest müüb võimalikult palju kohalikku, peab silmas transpordikilomeetreid, pakendab võimalikult vähe, kõik toit on garanteeritult mahe… Ah, ja nad isegi ütlevad sulle seal lehel, mis selle autojuhi nimi on, kes sinu piirkonda tellimusi kohale toimetab. Lihtsalt võrratu!!!

Oh, mul on ausõna nii võrratult hea meel. Londonis on kõik see värk nii lihtsaks tehtud – soov süüa mahetoitu pole siin mingi ökofriikide teema, see on nii loomulik, nii lihtne, nii kättesaadav! Absoluutselt kõiki asju saab mahedalt ja kõik, mida annab kohalikult teha, on ka kohalikult olemas, hinnad pole nii kallid kui kohati Eestis, ei pea jooksma mööda erinevaid poode, et kõik eluks vajalik kokku saada, kojutoomine on TASUTA! Eks ma nüüd surfan ja uurin neid lehti ja võib-olla proovin erinevaid firmasid…

Iganädalane puu- ja juurviljakast tagab ka selle, et menüü saaks mitmekesine – ei pea enam ise nii palju mõtlema, mida süüa teha. Suurepärane!

Oi, ma ei jõua ära oodata 😛

Pärast listi kiiret läbivaatamist jäidki sõelale need kaks poodi, mida ülal linkisin. Uurin veel natuke, aga hetkel tundub valik Abel&Cole‘i kasuks – hinnad tunduvad sutsu soodsamad (ok, delivery on 99p, aga see on nii väike summa, et praktiliselt tasuta :D), valik suurem, koduleht on suurepärase disainiga ja väga informatiivne, seal on isegi meeletult retsepte… Ja uutele klientidele on pakkumine, et kui tellida kuu aega iga nädal £15 eest, saab £50 eest tasuta osta. Oh. Imeline.

Hakkasin mõtlema, et piim võiks ikka klaaspudelis tulla (Abel&Cole’is on ainult plastikus) ja üleüldse võiks piima- ja pagaritooted tulla tihedamalt, kui kord nädalas – palun väga, piimamees toob mõlemat (ja palju muudki)! Minu piirkonnas 3x nädalas – esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Ainult et enamik tooteid pole neil organic, leiva-saia valikus ainult Kingsmill, see ei lähe kohe mitte. Piim on küll organic ka, aga liitri hinnaks tuleb £1.28, plastikpakendis suure piima puhul on liiter ainult 94p… Samas, see vahe pole ju NII suur – saaks tihemini värsket piima ja oleks keskkonnasõbralikum 🙂

Leidsin ühe koha veel, aga neil pole miskipärast toodete kohta infi väljas… No saatsin meili – vaatame, mis räägivad.

Päh… Nii palju, kui ma suutsin netist välja uurida, siis tolle esimese koha organic piim on homogeniseeritud, siis ma küll pole nõus klaaspudelite eest nii palju peale maksma, kui plastikus odavamalt ja homogeniseerimata saab. Aga äkki tolles teises kohas on homogeniseerimata? No näis.

Soovitage Londoni/UK eestlaste, öko- ja remondiblogisid

Avastasin enda jaoks hiljuti kaks uut blogi.

Esimeses neist kirjutab eestlanna Mari oma elust, tööst ja abielust Londonis – sellest teemast ei tüdine ma küll kunagi ära, eestlaste UK-kogemused on alati mõnusad lugeda ja neist leiab palju äratundmisrõõmu.

Teiseks avastasin ma täiesti juhuslikult alles nüüd blogi, mida kõik teised rohehuvilised ilmselt juba ammu teavad – Lapsuliblikas ehk Katrin kirjutab seda alates 2007. aasta detsembrist, kui otsustas minna järjest enam üle ökoeluviisidele. Hirmus huvitav lugemine, ehkki nüüdseks on blogi unarusse jäänud, sest Katrin töötab juba mõnda aega säästva eluviisi portaali Bioneer tegevtoimetajana ning kirjutamise energia läheb arusaadavalt peamiselt sinna. Ma siiski loodan, et blogi ehk ka veel täieneb ja soovitan läbi lugeda kõigil, kes teemast huvitatud.

Remondiblogisid ma pole seni eriti lugenudki – Maarja ja Sveriku oma ainult (ja kuna neil sai remont valmis, siis seda teemat enam juurde ei tule), no ja nüüd Krista kirjutab muuhulgas ka sellest, kuidas nende uues kodus asjad edenevad. Aga sihuke lugemine on hirmus põnev ja huvitav (no teadagi, tahaks ju ise ka), loeks muudkui veel ja veel.

Nii et soovitage veel samal teemal, kui keegi teab midagi, mida mul blogrollis juba pole!

Scroll to Top