Nov 082014
 

Huvitav, kas mobiilifirmadel on reegel, et kord aastas võib üritada inimest uuesti enda juurde meelitada? Hakkasin blogist eelmist sarnast juhtumit otsima ning avastasin, et see toimus umbes aasta tagasi. Toona tegi Tele2 hea pakkumise, mille vastu võtsin, Elisa pakkus aga veel paremat ja jäin siiski nendega.

Nüüd hiljuti helistas Tele2 uuesti. Seekord oligi kõne konkreetselt nii sõnastatud, et mõtlesime küsida, mis te praegu maksate ja kas me saame äkki parema pakkumise teha. Ütlesin, et olen oma €2.99 ja 1000 kõneminutiga muidu väga rahul, aga sain suvel nutika ning ehkki ma olen enamik ajast wifis, tunnen vahel puudust mobiilsest netist, et meilid kogu aeg telefoni jookseksid – samas nii palju ma sellest aga puudust ei tunne, et maksta igakuiselt €2.99 asemel €8 või €10.

Selle peale pakuti mulle paketti, kus kõneminutid samad, lisaks 5GB netti ja kuutasu €8 – aga esimeseks aastaks soodustust 50%, nii et oleksin maksnud 12 kuud €3.99. Võtsin pakkumise vastu, sest üks lisaeuro kuus neti eest, mida ma vahel natuke vajan, oli just see kulutus, mille olin nõus tegema. Ja aasta pärast oleks uuesti vaadanud – kas õnnestub mõni uus soodukas kaubelda või kui ei õnnestu, siis lihtsalt ainult kõnede pakett tagasi võtta.

Ja taaskord tegi Elisa parema pakkumise – sama kuutasu eest samad minutid piiramatu netiga kaheks aastaks :D Sõnumi hind oli küll Tele2 paketis 1 sent ja Elisal 5 senti, aga ma eelistan nagunii helistamist ja saadan sõnumeid vaid viimase häda korral, seega pole ka selles suhtes mingit vahet.

Nii et mul on nüüd mobiilne internet ja on mugav küll. Peaasjalikult just see, et meilid on kogu aeg “kaasas”, FB chat samamoodi (kasutan seda pigem asjaajamisteks kui niisama lobisemiseks). Vahel loen Feedlyst blogisid (aga sedagi pigem harva, 90% ikka arvutist) ja see on suht kõik. Niisama FB feedi ei lehitse ma telefonist kunagi ja mis iganes muid asju ma netis ajan – neid teen endiselt arvutis, mis on minu jaoks nutikast kordades mugavam. Kindlasti on hea kasutada mobiilinetti jooksva info otsimiseks, kui arvutit pole käepärast, aga niisama meelelahutuseks nutikaga netis surfamine, kui arvuti kasutamise võimalus on olemas – see on minu jaoks endiselt täiesti arusaamatu.

(täpselt sama suhe on mul ka tahvelarvutiga – mängida ja veidi lugeda sellega ju võib, aga puutetundlikud ekraanid pole absoluutselt minu teema)

Ainult see on tüütu, et wifis laadis Dropbox kõik fotod kohe automaatselt netti üles, aga mobiilse netiga ta seda ei tee. Seadeid peaks olema võimalik muuta, aga ma olen googeldanud ja proovinud, seni tulemusteta. Mulle väga sobis see, et telefoniga pildistades sain pildid arvuti Dropboxi kaustast kohe kätte – ma tahaks, et see ka edaspidi nii oleks, mitte et ma peaks selleks spetsiaalselt wifit sisse lülitama ja OOTAMA, kuni Dropbox suvatseb sünkima hakata. Ma tahan, et see toimuks jooksvalt ja automaatselt, ilma et ma sellele üldse mõtlema peaks.

Suht samal ajal, aga teineteisest täiesti sõltumatult, helistas mulle ka teine Elisa osakond, mis tegeleb interneti pakkumisega. Kuna €20 kuutasu naersin kohe välja, pakuti 4G netti kiirusega 15 alla, 5 üles, 50GB piiranguga €15 eest kuus. Hetkel on meil Elioni 5 üles, 1 alla €16 eest kuus ja ma olen sellega täiesti rahul, samuti on mul õhust leviva neti suhtes suured eelarvamused. Ühesõnaga mina oleks nad pikalt saatnud, aga Abikaasa kuulatas kõrvalt ja tahtis proovida. Kuna tal oli võimalik sobilik ruuter laenuks saada ning esimene nädal oli tasuta prooviperiood, lasimegi SIM-kaardi koju saata.

Kodus muidugi avastasime, et torrent ei tööta, nii et sellele lepingule tuli sama kiire lõpp. Sai küll mainitud, et tõmbame sarju, aga ei täpsustanud, et kasutame torrentit ja see on ainsana keelatud. Kuna mulle aga ei meeldi sarju otse netist vaadata, samuti ei pea ma vajalikuks hakata oma tõmbamise harjumusi muutma, siis Elion sobib suurepäraselt. Jäägu õhu kaudu leviv internet neile, kes kaabliga ei saa, mulle piisab harilikust wifi-ruuterist.

Nutikaga seonduvatest mõtetest tahaks tegelikult veel ühe üldisema postituse kirjutada, aga see seisab fotode taga. Väljas on hall ilm ja meil pole kodus kuskil piisavalt valgust. Seega… Mõni teine kord.

Jun 292014
 

Kurtsin hiljuti, et oleks nutitelefoni juba täitsa vaja, aga ühtki ideaalset pole müügis ja ülejäänute seast ei oska valida. Õeke on mul aga täielik tehnikafriik, kes vahetab telefone umbes sama tihti kui sokke ja vanu eriti maha müüa ei viitsi, vedelevad tal niisama sahtlis. Mu seni kasutuses olnud telefon tuli ka kunagi tema sahtlist :D

Nüüd on mul siis Samsung Galaxy S3. Ma poleks seda elu sees poest ostnud, sest minu meelest näeb see kole ja ümmargune välja :P Aga mulle tundus igati loogiline võtta esimeseks nutikaks pigem õekese vähekasutatud telefon, mille sisu kohta olen vaid kiidusõnu lugenud… Parem variant, kui võtta järelmaksu peale telefon, mis pole nagunii ideaalne. Õeke tahab ka raha saada, aga esiteks vähem ja teiseks ei ole mul nüüd sundust kaheks aastaks mobiilse neti paketti võtta. Ma ei välista, et ma selle mingi hetk võtan, aga esialgu kasutan küll ainult wifit ja vaatan, kuidas mu vajadused on.

Elisa esinduses lõigati mu SIM kaart täitsa ilma rahata väiksemaks ja anti “raam” kaasa, nii et saan oma SIMi vajadusel ka vanade telefonide sees kasutada. Andmesidet ei tulnud küll pähe kohe kinni keerata – selleks ajaks, kui Abikaasa seda tegi, oli veidi üle 1MB täis tiksunud ja noh, mul pole õrna aimugi, kuidas seda nüüd maksustatakse. Ma tean, et taolistel puhkudel oleks võimalik ka suuremate kulude vältimiseks nö tagantjärele netipakett võtta, aga ma eeldan, et see 1MB ikka nii palju maksta ei saa. Pole õrna aimugi ja kuu ehk arveldusperiood saab homme läbi ka… Kuskilt Elisa iseteenindusest ilmselt kaevaks oma paketi tingimused välja, aga vanasse versiooni ei lase enam sisse logida, uus ei lase kasutajanime ja parooliga sisse, mina aga ID kaardiga logida ei viitsi, seega ei käi enam iseteeninduses kah. Peaks äkki homme neile helistama või midagi… Aga no siiski, 1MB, kui kallis see olla saab. Mingil odaval ainult helistamise paketil, mida nad praegu kodulehel pakuvad, oli andmeside hind vist veidi alla €3/MB. No ma eeldan, et mul hullem olla ei saa.

S3 on küll suurem ja ümaram, kui sooviksin ning tumepunane läikiv korpus pole ka üldse minu maitse, aga tellin eBayst mõne nunnu katte ümber ja vähemalt kaamerat sellel telefonil kiidetakse :) Esimesed pildid on tehtud ja tunduvad normaalsed. Külgede suhe on (vist) küll 3:4 ja seda 2:3-ks muuta ei saa – samas, olgem ausad, ma ei tee enam fotosid taskutega albumisse nagunii ja fotoraamatusse sobib mistahes mõõt, nii et vahet pole.

Olen nüüd tasapisi oma uut sõpra tundma õppinud ja endale sobivaks kohandanud. Nii hull polegi, kui kartsin, ehkki alguses oli küll tunne, et mitte millestki aru ei saa ja noh, senimaani on harjumuspäratult palju asju, mida ma lihtsalt ei oska teha, iga pisiasi nõuab googeldamist.

Eesti keele vahetasin üsna alguses inglise keele vastu – sel hetkel, kui hakkasin telefoni eestikeelset juhendit juba esimestel lehekülgedel ingliskeelse abil “tõlkima”, sest eestikeelsed väljendid jooksutasid mul juhtme kokku. Sest no mulle tõesti ei ütle mitte midagi väljend “seadme lähtestamine”, samas kui väljend “reset” on selge kui seebivesi. Eestikeelne tehnikat ja arvutit puudutav jutt on alati nii lohisev ja arusaamatu, minu jaoks polnud Android mingi erand. Juhendi lugemine jäi muidugi üpris kiiresti pooleli, ma lihtsalt ei viitsinud süveneda. Kõige paremini töötab ikka see, et kui ei oska, siis kõigepealt küsin Abikaasalt ja kui tema ei tea, siis googeldan :D

Minus tekitavad ebamugavust igasugused seaded ja asjad, mida ma mingil äpil teha/näha luban. No igasugu GPSi kasutavad värgid ja nii edasi. Ma alguses lubasin telefonil asukohta määrata vms, aga hiljem lülitasin lihtsalt GPSi välja. FB-l õnnestus vist ka asukoha värk välja lülitada, mulle see asi ei meeldi.

Äppidest tõmbasin endale Feedly, FB, FB chati ja Candy Crush saga :P Noh, Gmail ja Chrome olid juba olemas, Google’i telefon ju. Neid nö sisseehitatud Google’i äppe oli oksendamiseni, aga õnneks ma neid ei näe, nii et nad ei häiri. Esilehele jätsin ainult need, mida kasutan, kõik tundub üsna armas.

Üks asi, millest ma eriti sotti ei saa, on märguannete maha keeramine. No ei taha ma, et Dropbox saadaks teate iga kord, kui sinna on midagi laetud – ma tean isegi, et kõik mu fotod ennast sinna backupivad :D Aga kõige esimene kiire googeldamine mind targemaks ei teinud. Siis veel Candy Crush, mis  annab märku, kui elud on täis. No ei taha seda. Pole jõudnud veel googeldada, eeldan, et peaks need kõik ikka kuidagi maha saama, loogiline ju oleks. Ehkki Dropbox olevat vist hirmus pealetükkiv.

FB äpp on talutavam kui iPadil – seal tundus, et pooled asjad feedi ei jõua, selle eest reklaami oli nii palju, et surin. Põhimõtteliselt ma FB-s iPadiga lihtsalt ei käinud. Samas FB chat oli 10-tollise tahvliga hoolimata puuteekraanist üsna talutav, samas kui nutikaga on ikka väga ebamugav. Kaalun tõsiselt chati uninstalli, see ju näitab mind muidu kogu aeg wifis olles online, mis julgustab inimesi rääkima, aga ma tõesti ei viitsi neile telefonist vastata ja iga vestluse peale tulevad ju märguanded ja…

Põhimõtteliselt ma kaalun isegi FB enda maha laskmist, sest arvutist on mul seal siiski mugavam käia ja mulle tegelikult ei meeldi igal hetkel kõige parasjagu toimuva kontrollimine. Mulle istub just see, kui ma vaata päevas korra-kaks feedi läbi – nii ei raiska liiga palju aega, samas olen kõige olulisega ikkagi kursis. Aga noh, esialgu ma vist siiski FB jätan, chati pigem mitte. Ja kui on tunne, et hakkan FB-d liiga tihti kontrollima või et see liiga palju igasugustest asjadest märku annab (haldan tööga seoses üht lehte, kus iga inimese iga liigutus, laik ja kommentaar tuleb mulle märguandena jne) – siis lasen maha. Või keeran alustuseks märguandeid rohkem kinni, see peaks ju võimalik olema, ma kuskil isegi nägin. Arvutis need töölehe laigid mind ei häiri, aga telefon ju teeb iga kord häält… No samas mul mobiilset netti nagunii pole ja wifi võiks aku hoidmise mõttes olla nagunii pigem välja lülitatud, seega ei tohiks need märguanded minuni üldse eriti jõuda :D

Telefoniraamatust pole ma päris hästi sotti saanud. Kopeerisin enne telefonivahetust vanast telefonist kõik kontaktid SIM kaardile ja seal nad nüüd on. FB pakkus võimalust sünkida ainult olemasolevate kontaktide info, aga kui ma selle valisin, siis pani ikka terve kuradi FB sõbralisti mu kontaktide alla ja ühildunud ei olnud midagi, kõik olid SIM kaardil asuvatest kontaktidest eraldi. Nii et võtsin FB kontaktidest lihtsalt maha. Iseenesest mulle meeldiks, kui numbritele tuleks automaatselt FB profiilipildid juurde, aga jah, tahaks ainult neile numbritele, mis mul juba telefoniraamatus on, mitte et terve FB sõbralist sinna lisaks tuleb… Ja ma pole viitsinud uurida, kuidas seda saavutada. Vbla peaks kontaktid SIM kaardilt telefoni kopeerima, sest SIM kaardi kontaktile ei lasknud ta isegi fotot lisada, äkki FB sünkimine töötab ka ainult telefoni mälus olevate kontaktidega. Ühesõnaga eks ma uurin, kui viitsin.

Praegu on kõige põletavam küsimus meelespead. Ma elan nende najal, kõik jääks muidu tegemata. Mul on vaja, et telefon karjuks, kui midagi on vaja teha :D Kirjutasin vanast moblast kõik välja, aga kuidas uude lisada, ei tea. On seal mingi asi olemas või ma peaks äpi tõmbama või… Abikaasa kasutab Google Calendari, ma selle teen kindlasti endale, et me saaks omavahel näha, kes millal mida kus teeb… Aga kas ma peakski seda kasutama kõige jaoks või veel midagi muud ka… No mu vanal Nokial oli ainult üks lihtne võimalus ja seda ma kogu aeg kasutasin, nüüd on sada erinevat äppi ja… Palju küsimusi, vähe vastuseid. Homme õhtul peaks telefon mulle näiteks meelde tuletama, et ma vee ja elektri näidud ära saadaks, nii et ma peaks selle asja siiski kiiremas korras tööle saama :P

Rohkem vist ei oska praegu midagi öelda, niigi kirjutasin jälle romaani kokku. Eks ma näpin ja kasutan ja vaatan. Aga jah, üldiselt ei ole nii hull, kui kartsin. Tahaks nüüd lihtsalt asja nii palju tööle saada, et oskaks kõike vajalikku kasutada ja ei raiskaks sellele nutindusele enam nii palju aega. Alguse asi…

Jun 242014
 

Kuna ma olen teatavasti suures koristustuhinas, siis arusaadavalt ei leia ka siit blogist muud, kui paljude jaoks igavat koristusjuttu :P

Koristamise rindel oli puhkus äärmiselt edukas – koristasin viiest päevast kokku umbes 3,5. Laupäev kulus tervenisti sotsialiseerumisele ja molutamisele ning pool jaanilaupäevast kah, ülejäänud aja olin rakkes.

Läksin õhtuti magama 12-2 vahel ning ärkasin hommikul 9-10 vahel. Mingi bioloogiline kell vist siiski tiksub, sest just sellesse vahemikku ärkamine alati jäi.  Ja hästi tihti oli nii, et täpselt kell üheksa või täpselt kell kümme tegin silmad lahti. Ööuned jäid 7-9 tunni pikkuseks – täiesti normaalne tulemus, ütleks ma. Järgmised kaks päeva on vaja kella peale tõusta ja tööle minna, sestap katsun nüüd kenasti paika pandud plaaniga jätkata ning hiljemalt pool kaksteist voodis olla.

Laupäeva hommikul tegin veidi jooksvaid igapäevaseid koristustöid. Siis käis ema korra oma mehega siit läbi, tõid meile turult head-paremat: Pajumäe kakao kohupiimakreemi ja ürtidega kohupiimakreemi ja maasikaid. Ja lõhevorstikesi.

Hommikust sõime kella 12 paiku, siis viis Abikaasa mu tööle, ise läks aitas emal äsja ostetud söögilaua üles tassida, jättis siis lapsed sinna ning käis ka korra oma tööasju ajamas. Seejärel võttis ta mind peale ja läksime jälle ema juurde. Seal sai lõunat süüa ja niisama jutustada. Koju jõudsime õhtul vist umbes nelja-viie paiku, ülejäänud päeva veetsin ma voodis vedeledes ja nutitelefonide arvustusi lugedes.

Välja valida ei suutnud ikka midagi (ehkki oleks järjest rohkem vaja), sest sellist telefoni, nagu mina tahan, lihtsalt pole: 4,3-tollise ekraaniga, VÄGA hea kaameraga ja muidu kiiret Androidi, lisaboonuseks oleks vee- ja tolmukindlus. Sony Xperia Z1 Compacti promotakse hullu moodi ja tundub muidu igati ideaalne, aga kaamera olevat kehvades valgustingimustes üsna halb. Ideaalse telefoni eest ma võiks rohkem maksta, aga sellisel juhul küll mitte. Teine variant oli Sony Xperia V, mis on vanem mudel ning hind on praeguseks mõnusasti kukkunud – seda kaalusin, kuna tundus, et on ka praegu täitsa arvestataval tasemel, kaamera muidugi oleks suht sama, aga noh, selle hinna eest ning esimeseks nutikaks ehk tuleks kõne alla. Ega ma siiski pole kindel, kas asi on seda väärt või kui kiiresti see telefon tehnilises mõttes aeguks – kui ma ostan, siis tahaks ju pikaks ajaks… Ülejäänud miniversioonid on mu teada kehvema sisuga, peale Sony kellelgi vee- ja tolmukindlust nagunii pole, nii et neid ma pikemalt ei uurinud. Ja 5-tollised on nii kuradi suured…

Pühapäev möödus peamiselt lastetoa ja laste asjade koristamise tähe all. Kui lapsed oma tuba ise koristavad, tähendab see tihti, et kõik kraam lükatakse valimatult kappi peitu. Eks ma üritan jälgida, et asjad saaks oma õigetele kohtadele, aga ajaga läheb süsteem ikka veidi sassi. Nii ma siis nüüd vaatasin kõik üle ja korrastasin, viskasin ära hunniku kritseldusi ja katkisi asju, samuti tõmbasin julmalt põrandale kokku kolm riiulitäit pehmeid loomi, kellega varem mängiti, aga nüüd enam üldse mitte – ütlesin lastele, et valigu paar lemmikut välja ja ülejäänud anname ära. Nüüd ongi terve suur kuhi loomi, kes uut kodu otsivad. Ei teagi, kuhu oleks neid kõige mõistlikum pakkuda.

Lasteasjadega jätkates liikusin koristamisega elutuppa. Pärast lastetoa remonti sai sinna asju tagasi viidud väga valikuliselt ja kõik, mis kvaliteedikontrolli ei läbinud (titekamad mänguasjad ja raamatud, pisikesed jubinad jne), toppisin täiesti suvaliselt elutoa kappidesse peitu. Seal nad siis seisid üle poole aasta, ilma et ma oleks nendega midagi peale hakata viitsinud :D Aga igal asjal on oma aeg ja nende aeg jõudis lõpuks kätte. Õige tujuga läks sorteerimine kiirelt – prügisse, ära andmiseks, alles hoidmiseks. Üldjoontes viskasin ära peaaegu kõik mõttetud üllatusmunavidinad ja muid pisiasju, jätsin alles kõik puidust mänguasjad, sest tittesid ikka vahel külas käib (ja küllap tuleb meie perregi kunagi veel) ning tõstsin ära andmiseks kõrvale kõik plastikust mänguasjad – mul oli mänguasju lihtsalt liiga palju ja mulle isiklikult meeldib puit rohkem :) Abikaasa õel on kaks väikest last – 1,5-aastane ja 1-kuune – nii et saan kõik liigse neile edasi pärandada, asjad on ju iseenesest täiesti korralikud ja kenad.

Lisaks mänguasjade koristamisele tõin teiselt poolt tolmu seest ära hunniku asju, mis kuulusid minu “valdusalasse” – nõud, riided jne. Neid sai ka puhastatud ja ära pandud.

Eile jätkasime Abikaasaga teise poole koristamist ning panime turvatoolid autosse, masintäie pesu jõudsin ka pesta. Õhtul läks Abikaasa lastega Valka, mina võõrustasin ema ja tema meest, hiljem pidasime õekesega Skype’i sessiooni.

Täna magasin kümneni, lugesin siis läbi mõned blogipostitused ja kahe päeva FB, mis võttis aega hvaking KOLMVEERAND TUNDI – nii juhtub, kui suures koristushoos FB-s käia ei viitsi, aga päris üle vaatamata jätta ju ka ei saa :D Siis mõtlesin, et nüüd võiks juba hommikust süüa küll ning tuli tuju Kodutunde viimane osa ära vaadata. Kaheteistkümne paiku hakkasin lõpuks asjalikuks.

Kõigepealt koristasin ära kapikese koridoris, kus hoiame ravimeid, kilekotte, ära viskamist ootavat elektroonikat ja patareisid ning muud pudi-padi. “Enne” pilti nagu tavaliselt teha ei märganud, aga te kujutage ette kappi, kus kõik on täiesti läbisegi riiulitele kuhjatud, nii et mitte midagi pole võimalik üles leida ja meeleheitlikult tuhnides ning otsides kukuvad kõik asjad kogu aeg kapist välja, aga seda, mida vaja, IKKA ei leia :P

Noh, nüüd tõstsin kõik kraami kapist välja ja sorteerisin ära. Ravimite läbi vaatamine päädis ca tunniajase Skype’i vestlusega, kus ma Kaidilt järjest kõige kraami kohta lisakommentaare küsisin. No et mis kohe pärast aegumist ära visata, mida võib kauem hoida, kas võib WC potist alla lasta või peaks apteeki viima. Kuna mul antibiootikume polnud, siis kõik ülejäänud kraam kvalifitseerus ise ära viskamiseks küll. Nüüd vähemalt tean täpselt, mis asjad mul olemas on ja kõik on kehtiv.

Võtmekarbis, mille kunagi piinliku hoolega korda tegin ning kõik võtmed ruumide nimedega ära sildistasin, oli jälle segadus tekkinud, vahepeal oli ka üks lukk vahetusse läinud, nii sai jälle sildita võtmeid tuvastada ja organiseerida. Elektroonikale ja patareidele tegin omaette karbi, muud asjad said kah kenasti ära pandud. Nüüd on rõõm suur, sest kapist leiab jälle kõik kiiresti üles. Ma juba mitu kuud mõtlesin, et peaks korda tegema :P

IMG_0985

Siis liikusin edasi magamistuppa. Selles veebruarukuises postituses pildistasin viimati sealset kaost üles, toona sai kaks päeva hiljem üks pool toast korda, aga kaos kapi otsas jäi puutumata. Nüüd siis võtsin ette ja tõstsin kõik kraami kapi otsast alla, ülemisest kapist ning riidekapi põhjast kõik välja, sorteerisin ära ja panin tagasi. Riidekapp ise, st puudel rippuvate riiete osa, sai mäletatavasti hiljuti korda tehtud, nii et see õnneks koristamist ei vajanud. Aga too kapipealne, ülemine kapp ja need arvutud kotid, mis ma riidekappi eest ära tõstnud olin… Oh jah, koristamist jagus. Nüüd on vähemalt kõik asjad läbi vaadatud ja mugavalt ära pandud, nii et tean täpselt, kust mida otsida. Ainus, mis jäi tegemata, oli väikseks jäänud lasteriiete ülevaatus – need on suuremalt jaolt liikide kaupa kenasti kottides, aga lisaks on kaks või kolm kotitäit vahepeal juurde tulnud kraami, mis tuleks kenasti teiste juurde panna… No ja kõik võiks jälle selle pilguga ka üle vaadata, et äkki pole ikka vaja päris kõike alles hoida, äkki võiks veel midagi ära anda. Oma lemmikuid ju ei raatsi, kuna on vist ikkagi plaan veel kunagi perelisa muretseda. Ja neid lemmikuid tuleb ajaga järjest juurde. Nii et jah, kapid on muidu korras, aga need riidekotid vajaks veel lisatähelepanu.

Abikaasa riidekapi ja selle kohal asuva kapi vaatasin ka kiirelt üle – seal polnud palju teha, enamik riiuleid olin lähiminevikus juba ära organiseerinud. Sättisin natuke asju paremini paika, paar päeva varem ära likvideeritud kaoseriiulist panin viimased asjad ära, et Abikaasa talveriided sinna mahutada ning kõige alumist riiulit, kus me jõulukraami hoiame, tegin ka veits rohkem korda. No see ei võtnud palju aega.

Ma üldse ei tea, mispärast ma neid kappe üles pildistan, sest ega midagi erilist ju ei paista, aga no parem ikka, kui mõni illustratsioon juures on ja kui ka teid ei huvita, siis mul endal on aasta pärast juba kindlasti põnev vaadata, kuidas varem oli.

IMG_0982a

Aga jah, see üks pool toast, mis veebruaris korda sai… See on nüüd hullem kui enne :D Ma tegin küll kummutisahtlid reedel korda ja riidekapist panipaiga, st seal peaks ka kõik suht korras olema, aga ülemine kapp vajab endiselt organiseerimist, kõik viimase viie päeva jooksul välja sorteeritud asjad, mis ära andmist ootavad, on kummuti kõrval kottides kuhjas ning riiulisse, mis oli juba enne üsna sassis, olen viimaste päevade jooksul täitsa valimatult juurde toppinud kõik asjad, mis on plaanis maha müüa või mis mujalt koristamise käigus eemaldatud on ning veel oma õiget kohta ootavad.

IMG_0973

Elutoas on nüüd alumised kapid korras, aga sektsiooni ülemine osa endiselt oma aega ootamas – üks väiksem kapp ja sahtlid, kõik kapipealsed ja riiulid ning kõige põhjalikum kaosekolle on muidugi baarikapp, mis on täiesti suvalisi asju täiesti pilgeni täis topitud. Ei kujuta ette, kuidas pärast tööd tuju ja viitsimist on – võib juhtuda, et on väga palju, aga sama hästi võib ka juhtuda, et üldse mitte :D Hea oleks muidugi sorteerida, kui lapsi jalus pole, aga eks ole näha, kuidas kujuneb. Millal nad maalt tagasi tulevad, seda ma ka ei tea… Kui nad veel reede ära oleks, oleks ideaalne, aga ei ole sugugi kindel.

Üksinda on mõnusalt rahulik toimetada, aga natukene nukker on ka. Ma väga naudin üksindust, aga laste kilkeid ja kallistusi igatsen ikka. Nende lollitamist, tülitsemist ja segamist samas üldse mitte :P Nii et võtan olukorrast parima, varsti on nad nagunii tagasi.

Tänase koristuspäeva otsad tõmbasin kell kaheksa kokku, sõin siis kõhu mõnusalt täis, nüüd on blogi ka kirjutatud, kell on pool üksteist – ongi paras aeg voodisse minna, et mõned tükid šokolaadi nosida (küll on hea, kui vahel kingitakse – ise ma reeglina ei osta, aga maitseb ju ikka, irw) ja raamat läbi lugeda. Ja saabki veel normaalsel ajal magama ka.

Oli mõnus puhkus. Nüüd ootab ees kaks tööpäeva ning siis jälle kolm vaba päeva, et koristusaktsiooniga jätkata. Suvele omaselt hirmsasti kiheleb, tahaks kõike organiseerida, ebavajalikust lahti saada, remonti teha ja… Ohh.

Nov 122013
 

Ehk kuidas minust ilmselt siiski Tele2 klienti ei saa.

Mainisin selle postituse lõpus, et Tele2 helistas ja tegi pakkumise, mille vastu võtsin. Nii et kui täna tuli kõne võõralt numbrilt, siis ma täiesti eeldasin, et tegu on Elisaga. Oligi :D

Küsiti, miks ma ära lähen. Ütlesin, et mõtlesin sellele juba kevadel, kuna ma ei saanud tagasi vana paketti, mis enne Norrat oli, aga lihtsalt ei viitsinud, kuni Tele2 nüüd omaalgatuslikult minuga ühendust võttis. Elisast küsiti, kas ma ikka tean, et Tele2 pakett on minutipõhise arvestusega – mida ma indeed ei teadnud, poleks ka vahet olnud, sest ma räägin kuus 300-400 minutit, sealt aga sain 800.

Igal juhul pakkus Elisa mulle nüüd €2.99 eest 1000 minutit igasse võrku, sekundipõhise arvestusega. SMS on 1 sent :)

Ütlesin, et see on nukker – miks tehakse hea pakkumine alles siis, kui tahan ära minna. Et ma ju kevadel küsisin. Öeldi, et esinduste ja telefoniteeninduse inimestel ongi vaid nö ametlikud paketid ning mobiilifirmad ei ole heategevusorganisatsioonid :D Et kuskilt tuleb ju kasumit ka teenida ning selliseid eriti soodsaid pakette pakutaksegi ainult peakontorist ning nähtavasti siis vaid neile, kes oma numbrit mujale liigutada tahavad.

Väga peen on see, et nad vormistasid mulle uue paketi tagasiulatuvalt, kuu algusest. Ja kõige peenem on see, et kui ma mainisin, et mu ema palus lasta mul Tele2-l talle ka pakkumine teha, sest temagi arved on Elisas liiga suured, küsiti ema nime, kontrolliti aadressi järgi, et tegu ikka õige inimesega, vaadati tema helistamisharjumusi, mis pidid minu omadega identsed olema ning tehti ka talle tagasiulatuvalt toosama pakett :D

Ema viimane telefoniarve oli €16. Minul €6. Nüüdsest siis €2.99 kuus. Pluss sõnumid, mida me eriti ei saada. Ja seda 1000 minutit ei suuda ma nagunii elu sees täis rääkida.

Tahaks näha, kas Tele2 veel midagi soodsamat pakub. Ma eriti ei usu. Mulle sobib. Ma ju TEGELIKULT ei tahtnud nagunii Elisast kuskile minna. Tahtsin lihtsalt väiksemaid arveid :)

Sellest moraal – kui tahate head paketti, siis sõlmige leping teise operaatori juures, koos numbriliikuvusega. Selle peale raudselt pakutakse ja võite rahus oma võrgus edasi olla. Klienditeenindusest pole mõtet pakkumist küsida, nemad ei tee.

Võiks öelda, et ma olen rahul :D

Nov 062013
 

Kaks viimast päeva on olnud hullumeelsed, kaks viimast ööd kuuetunnise unega (kui sedagi). Kui olin täna lapsed ja tordi lasteaeda transportinud, tulin koju tagasi ja ronisin voodisse. Magama jäämine võttis päris kaua aega, ärkasin pool üks :)

Siis oli vaja kiirelt kõik need asjad korda ajada, mis autot vajasid, sest ema ootas seda juba tagasi. Tõin Pilterist oma kraami ära, ostsin Maximast kastid ning Jyskist sain soovitud kummuti kah lõpuks kätte. Koju tagasi jõudes oli kell juba kaks läbi. Sõin kiire hommikusöögi, tõmbasin ema sügavpuhastaja tolmuimejaga madratsid ja lastetoa tugitoolid üle ning kihutasin autot ja tolmuimejat tagastama.

Rattaga koju jõudnud, jäi täpselt tund aega koristamiseks, enne kui oli aeg lastele järele minna. Segadus, mis siin valitses, oli täiesti uskumatu. Magamistoa jõudsin ära koristada, köögist ehk kaks kolmandikku, elutuba ei jõudnud mitte nuusutadagi.

Tõin lapsed ära, tähistasime ema ja tema mehega väikestviisi Plika sünnipäeva (st kingitused ja kook), siis läks ema trenni ja tema mees hakkas mu kummutit kokku panema. Paar tundi läks ja poolgi pole koos. Ülejäänu jäi siis mulle.

Ma siis ÜRITASIN. Mäletan eelmise kummuti kokku panemise ajast, et täitsa lõbus oli. Noh, see oli ilmselt lihtne kummut. Ma pole küll süvenenud, mis siin veel teha tuleb, aga noid puujublakaid (tappe vist?) küll tookord liimida ei tulnud… No selle tegi ema mees suuremas osas ära, mina jätkasin siinide kinnitamist, mis tal pooleli jäi. No ja täitsa lõpp, kuidas ma ei suuda neid pisikesi kruvisid otse jõuga sisse keerata. Lähevad muudkui viltu või ei lähe üldse. Kaks siini sain läbi häda paika, terve hunnik on veel. Kes käskis 12 sahtliga kummuti osta, ah :D Ema on mehega homme-ülehomme Jurmala spas, laupäevaks peab kummut juba koos olema, nii et pean ikka ise kuidagi hakkama saama. Või nojah, alati on olemas Abikaasa tuttav, kes teeb kõiki meestetöid :D Aga tal on remondi lõpetamisega niigi palju tegemist, et ei taha tema väärtuslikku aega sellele raisata.

Remondist rääkides – seinad on värvitud ja ka mööbel sai täna õhtul esimese värvikihi peale. Õhtuses mitte kõige paremas valguses tundus, et see kollane on sama hele kui eelmine, mingit vahet pole :D Aga tegelikult ikka on küll kollasem – eelmine oli sidrun, see on maamunakollane :P No ja mööbel vajas nagunii üle värvimist, nii et… Eks ole päevavalges näha. Aga seina pildistasin täna hommikul üles:

IMG_8491

Üldiselt on tunne, et täna ei jõudnud mitte kui midagi teha – no natukene jõudsin, eks, aga oleks eeldanud, et jõuan mitu korda rohkem. Eriline feil oli see, et sünnipäeva tähistamine möödus nii meeletus segaduses ja polnud aega kooki küpsetada ega midagi. Ema lohutas küll, et remont ongi selline, aga no ikka oleks ju tahtnud, et oleks veidikene mõnusam olnud.

Köök on hoolimata koristamisest täpselt sama hull kui enne – nojah, pole ka ime, ma korjasin kuiva pesu ära ja pesin kohe uue otsa. Tavaliselt kuivatan pesu magamistoas, aga praegu on pesuresti koha peal Plika voodi :P Ja elutuba, sellest ma parem ei räägigi. Lisaks tavapärasele asjade üle kuhjatusele lisandusid kõik eilsed ostud, Plika kingitused, lastetoa tool, mis peab kuivama (oli mitu kuud väljas presendi all ja tuul puhus selle tormi ajal ära, nii et sai vihma) ja muidugi kokkupanemisjärgus kummut. Argh.

IMG_8506

IMG_8504

IMG_8508

IMG_8498

Kavatsen täna küll suhteliselt kohe magama minna, aga juba kõigi nende asjade ära panemine, mis homme hommikuks peavad laste käeulatusest väljas olema, võtab oma aja. Ei imestaks, kui homme lasteaiast tulles samamoodi magama lähen.

Vähemalt ei pea ma homme kuskile minema ega sünnipäeva pidama, seega saan terve päeva magada ja koristada. Peale tavapärase asjade ära panemise ja kergema puhastuse (mis võtab praegust seisu arvestades nagunii korraliku aja) pean kummuti kokku panema, kardina õmblema ja… Kindlasti veel sada asja, mis praegu unise peaga meelde ei tule.

Mis omakorda tuletas meelde, et ma olen kaks päeva järjest unustanud Tele2 lepingu digiallkirjastamise, sest mul on lihtsalt nii neetult kiire. Helistati mulle esmaspäeval ja pakuti €3.99 eest 800 minutit kõneaega + 50 sõnumit. Elisa parim pakett, mis nad mulle kevadel pakkuda suutsid, oli €2.99, kus kõneminut 2,5 senti, seega tolle kolme euri eest saan rääkida kaks tundi. Vaiksematel kuudel sellest piisab, aga viimane arve oli €6, suvel isegi €8 – siis muidugi kasutas ka Abikaasa mu telefoni oma asjaajamisteks. No lühidalt – olen varemgi kurtnud, et Elisa on liiga nutikakeskne ning ei paku ühtki sobivat paketti neile, kellele meeldib rääkida rohkem kui kaks tundi kuus :P Seega, tulgu Tele2. Ma olen mitu korda kaalunud nende juurde kolimist, aga polnud seni viitsinud, nüüd piisas ühest telefonikõnest ja ühest digiallkirjast, SIM saadetakse postiga koju ja uuest kuust olen uues võrgus. Kui muidugi Elisa nüüd äkitselt mingit paremat pakkumist varrukast välja ei tõmba…

Oeh. Magama. Kaks hullumeelset päeva veel, siis on sünnipäev ja pühapäeval saan oma remonditud kodus hinge tõmmata :)

Oct 162013
 

Eurod on mu hinnataju ikka täiega tuksi keeranud. Kas teil pole nii, et eurodes  tundub kõik odav? Mul küll on, enamike asjade puhul vähemalt. Et mis vahet seal, kas madrats maksab €99 või €149. Ehkki tegelikult on vahe ju suur. Ja toidupoes on hinnavahe enamasti mõned üksikud sendid. No pole ju üldse mingit vahet, tundub…

Miks ma sellele praegu jälle mõtlesin – tänu ühele nutikapostituse kommentaarile. Kui ma nüüd hoolega järele mõtlen, siis ka minu jaoks on täiesti arusaamatu, miks ma üldse kaalun €500 maksva telefoni ostu. Selleks, et oleks mugavam pilti teha? Krt, ma ostsin üldse mitte väga ammu fotoka, mis maksis €200 ja mis on ilmselt siiski parema kvaliteediga kui ka uusimate nutika kaamerad.

On üks erand, kus eurohinnad tunduvad hoopis kallid – ja see on täiesti vale tunne. Nimelt läpakad. Mu paar aastat tagasi ostetud läpakas maksis €665, see on 10 400 kr. Eurodes tundus summa pigem suur, kroonides täiesti tühine. Mu eelmine palju nõrgem läpakas maksis sama palju :) Sellest eelmine veel palju nõrgem läpakas maksis poole rohkem. Läpaka eest on see €665 igati õigustatud raha, leian ma.

Ühesõnaga – korralik fotokas maksis €200. Veidi vähem korraliku (sellegipoolest ilmselt sama hea kui telefoni oma) oleks saanud ka odavamalt. E-luger maksis alla €100. Tahvelarvuti €150. Need kulutused, mis ei ole tehtud kõik korraga, vaid pikema aja jooksul, on minu jaoks õigustatud.

Aga €500 nutika eest? Kui mul on tegelikult olemas nii täiesti korralik läppar kui ka fotokas? Jah, ma hakkan tööl käima, mu eluviis muutub liikuvamaks. Aga mu tulevane töökoht on kodu lähedal ja üsnagi arvutikeskne, nii et mul pole MITTE MINGIT vajadust nutika järele. Interneti jaoks eelistan iga kell arvutit nutikale. Fotokas on mul olemas ja see tuleb lihtsalt kotti pista, ongi kõik. Need harvad korrad, kui ma sõidan pikemalt ühistranspordis või pean kuskil niisama ootama – selleks on mul e-luger.

Niigi olen arvutisõltlane. On’s vaja, et nutikas hakkaks igast asjast KOHE märku andma? Et ma VEEL rohkem netis passiks? Nutikas on seltskonna surm samamoodi kui taustaks mängiv telekas – selles mõttes pigem häiriv. Nojah, oleks mugavam, kui ei peaks fotoka kaasa võtmist meeles pidama. Kõige suurem nutika pluss oleks minu jaoks vist hoopis GPS – ma olen orienteerumisvõimetu, see oleks nii mõnus ja mugav. Aga olen seni hakkama saanud – kas teate, kuidas? Google Mapsi teekonna fotokasse üles pildistanud ;) Välja printida oleks mugavam, aga mul pole printerit. Fotoka väikesel ekraanil seda pilti zoomida on küll veidi kohmakas, aga täiesti tehtav. Kohale jõudnud olen alati.

Nii et ei, tegelikult mul EI ole vaja nutikat. Telefoniarved kasvaksid kohe ka, neti arvelt – mida mul kuigipalju vaja ei läheks, sest enamikes kohtades on wifi olemas. Nojah, võiks muidugi nutika kohe välja osta, siis pole moblanett kohustuslik, keeraks selle üldse kinni, et kogemata arveid ei teeks, kasutakski ainult wifit. Aga… On’s mõtet? On mul seda kõike tõesti vaja?

Ma arvan, et tegelikult ei ole :) Minul isiklikult mitte.

Nii et kui mu telefon peaks otsad andma, siis… Siis ma ei teagi, mis ma teen. Äkki käin ikka tiiru parandusest läbi ja uurin, mis nemad arvavad. Kui parandada ei saa, võin kaaluda mõne kasutatud klahvika ostu. Või siis ehk mõne odava nutika. Eks näis.

Ja ma tegelikult üldse ei välista, et ma lõpuks ikkagi võtan mõne edevama nutika. KUI see peaks olema ideaalne ja soodushinnaga. Aga €500 – tõesti, asi pole seda väärt. Minu puhul mitte.

Ma olen lihtsalt suur tehnika fänn. Ilusad, head ja vajalikud tehnikajubinad valmistavad mulle suurt naudingut – sama palju ka nende valimine. Nii ma vahel unustangi ennast valima. Sest eurodes tunduvad hinnad ju nii odavad ja tahaks ju ikka parimat :) Olemasoleva tehnika hinnaklassiga võrdlemine ja oma reaalsete vajaduste meelde tuletamine pani õnneks asjad paika. Reaalsustaju on tagasi. Nii et kui just mingit eriti head pakkumist ei tule, jään ma veel tõenäoliselt üsna pikaks ajaks mittenutikaks.

Tehnika areneb kogu aeg ja nutikad muutuvad sisult üha võimsamaks, nii et mida kauem ma ootan, seda parema hinna-kvaliteedi suhtega telefoni lõpuks saan. Kui mu fotokas peaks ühel heal päeval otsad andma, SIIS on juba reaalne mõte nutikat osta. Enne vist tegelikult mitte. Aga ega kunagi ei tea. Vaatame, mis elu toob :)

Oct 152013
 

Huvitav, mis värk sellega on, et minu nutitelefoni ihalused tekivad alati just sügistalvisel perioodil? Peaaegu kaks aastat tagasi, 2011 jõulude ajal, kaalusin esimest korda tõsiselt nutika ostu – juba siis oli ajendiks see, et vana telefoniga olid probleemid. Taganjärele lugedes ma selliseid probleeme ei mäletagi – et oleks pool aega levist väljas olnud. Huvitav, kuidas need siis lahenesid… Igatahes küsisin teilt toona nõu, siin ja siin. Ligi kuu aega hiljem aga selgus, et minu välja valitud mudel on igalt poolt välja müüdud, seega lükkasin nutimõtted tulevikku.

Pool aastat hiljem, eelmisel suvel, läks mu telefon katki. Siis polnud uue ostmiseks ei raha ega iha, kaalusin hoopis kasutatud odava mittenutika ostu. Lõpuks avastasin, et olemasolevat on võimalik remontida ning probleem lahenes iseenesest.

Läinud aasta novembris tekkis järjekordne nutikaihalus tänu sellele, et Abikaasa töö pärast endale sai. Kasutasin natuke ja leidsin, et on ikka mõnus küll. Sel hetkel mingit raha muidugi polnud, nii et ei ostnud miskit. Ja ihalus läks täiesti üle mõned kuud hiljem, mil arvasin, et mu arvuti tuksis on ning nutikas oli mõnda aega ainus side maailmaga. Olin siis küll tänulik, et see side olemas on, aga telefonist blogide, meilide ja FB lugemine oli minu jaoks pigem piin.

Novembrikuises postituses mainitud tahvelarvuti, muuseas, jõudis meie perre täiesti ootamatult paar nädalat tagasi. Üks endine klassikaaslane pakkus FB-s müüa oma praktiliselt kasutamata Nexus 7 – kuna olin ise kunagi just seda tahtnud, siis küsisin uitmõtte ajel hinda. Arutasin Abikaasaga, tema teatas, et tal oleks sellega väga hea tööd teha :D Nii ostsimegi, 32MB variandi, maksime €150. Ostetud oli see paar kuud varem ja kasutatud vaid mängimiseks – sellepärast müüki läkski, et omanik ei leidnud kasutust. Noh, meile kulub ära, Abikaasal tööl ja lisaks on vahel hea lõbustada lapsi – reisidel või mis iganes olukordades, kui oleks vaja, et nad rahulikult paigal istuks. Nii et tahvel on meil nüüd olemas, ma ise pole seda küll üldse kasutada saanud, läks otse Norrasse.

Jätkates nutiteemadel, siis mu eelmisel suvel remonditud telefon on septembri lõpust saadik jälle jukerdanud. Alustuseks keeldus ta ühel hetkel laadimast – õigemini laadis vaid siis, kui ma jõuga juhtme otsa telefonis hoidsin. Kuna mul oli vaja helistada, siis lahendasin asja nii, et panin telefoni valjuhääldi peale ja rääkisin samal ajal, kui laadijat sisse surusin. Pärast veerandtunnist kõnet laadis telefon edasi ka siis, kui ma juhtme lahti lasin ja sellest ajast saadik pole laadimisega probleeme olnud.

Kuna ma polnud aga tol hetkel kindel, kas laadimine normaalselt jätkub, vaatasin jälle pikalt nutikaid. Otsisin endiselt veekindlat, millel oleks hea kaamera. Kui kahe aasta eest ei olnud valikus ühtki, mis oleks mind piisavalt rahuldanud, siis nüüd leidsin lemmiku – Sony Xperia ZR. Selles Xperia seerias on terve rida veekindlaid, aga odavamatel on halb kaamera, veel kallimad on veidi suuremad – mulle meeldis just ZR, mis oli tibake väiksema ekraaniga, aga kaamera olevat hea ja välja nägi ka hea :) Hind oli muidugi €499, mis on ikka hirmus kallis, nii et mul oli üsna hea meel, kui mu telefon otsustas jälle laadima hakata.

Paar päeva hiljem helistati mulle Elisast. Oli üks tore noormees, kes soovitas mul nutikas osta. Arutlesime siis temaga pikalt, ta pakkus mulle erinevaid variante, mis neil parasjagu soodsad olid. Olin too hetk väljas, ütlesin, et ilma ise arvutist parameetreid ja välimust vaatamata ei osta ma mitte midagi – ta lubas mõned tunnid hiljem tagasi helistada. Vaatasin kodus järele, et tema pakutud Sony Xperia V on kahetuumalise prose ja väiksema mäluga, kuna tehnika aga väga kiirelt vananeb ja ma vihkan aeglast tehnikat, ei olnud nõus selle koha pealt järeleandmisi tegema. Nii et kui mulle tagasi helistati, siis ütlesin, et tahaks siiski ZRi, mis on aga nii kallis, et ei raatsi praegu osta, isegi mitte järelmaksuga. Selle peale pakuti mulle veel mingeid variante, aga ütlesin, et ei saa sellist asja nii kiirelt otsustada ja tahan mõtlemisaega. Kuna noormees oli meeldiv ja temaga jutustada tore, lubasin tal lahkesti, et ta võib mulle nädal hiljem uuesti helistada. Tavaliselt ma vihkan telefonimüüjaid, aga noh, teema oli aktuaalne ja nagu öeldud – ta oli tore. Mõtlesin, et KUI ma peaks lõpuks nutika kasuks otsustama, siis ma võin ju lasta küll just temal selle endale vormistada, et ta oma tulemustasu kätte saaks.

Nädal läks mööda ja mu telefon töötas tõrgeteta, tagasi ka ei helistatud. Matsin kogu mõtte juba maha.

Viimastel päevadel on aga olnud selline jama, et telefonil kaob lambist levi ära ning tuleb tagasi alles peale välja ja uuesti sisse lülitamist. Äkki sama teema, mis kaks aastat tagasi? Igatahes on see tüütu – pole küll õnneks tihti juhtunud. Samuti on taas avaldunud vana mure, et sisse ja välja lülitamise nupp ei tööta korralikult – see oli probleemiks juba esimest korda remontides, lasin toona lõpuks lisa €10 eest mingi jupi ära vahetada, et saaks korda. Noh, nüüd siis jälle tuksis ja ilmselt ainult aja küsimus, millal lõplikult.

Täna öösel toimus midagi hoopis kummalist – õhtul enne magamaminekut panin meelespea, siis oli telefoniga kõik korras. Hommikune äratus ka toimis, aga telefoni ekraan oli valet värvi :D No mul on üks punane taust valitud, aga telefon oli sinine. Pakkus seal mingit sisse lülitamise võimalust vms, aga ei tulnud ikka “õige” asi. Mul polnud too hetk aega asjaga pikemalt tegeleda – viisin lapsed aeda ära, kui kodus jälle telefonijama meelde tuli, oli see pildi täiesti taskusse visanud. Panin laadima, sain veidi aja pärast sisse lülitada ja hetkel on jälle korras… Aga kõik need asjad kokku panevad mind paratamatult mõtlema, et kauaks seda telefoni ilmselt enam pole ja ma ei ole kindel, kas on mõtet lõputult remontida, kui seda iga poole aasta tagant uuesti tegema peab.

Siis rääkisime Skypes Abikaasaga, kellega olime nutiteemat enne arutanud – ta uuris, mis minu ja Elisa värgist sai, sest ta enda telefon on ka praeguseks otsi andmas ning ta plaanib nüüd Norrast uue ostu. Mina ütlesin, et pole tagasi helistatud ja homme saab juba kaks nädalat täis. Ja mis te arvate, mis pool tundi hiljem juhtus :D Saingi kõne. Noormees oli vahepeal haige olnud :D

Arutlesime temaga siis veel pikalt-laialt. Tekkis mingi lootus, et minu soovitud mudel tuleb äkki varsti soodusmüüki. Ta lubas uurida ja tagasi helistada. Lõpuks tuli välja, et soodushinnaga tuleb hoopis üks teine, suurem ja kallim sama seeria mudel, mida ma ei taha. Ütlesin, et praegu ma sel juhul ei osta, kuna sain oma vana telefoni ikkagi tööle ja seni, kuni too veel hingitseb, ei suuda ma €499 väljaminekut enese jaoks õigustada. Kui aga mu telefon lõplikult otsad andma peaks või ZRi hind alla minema, siis oleksin käpp. Nii et ma jäin tema potentsiaalsete klientide nimekirja edasi.

Vaat selline lugu siis. Ma olen nüüd endiselt kahevahel – ausõna, tekkis ISU. Ma olen ehk nüüd tõepoolest nutika jaoks valmis :P Suurim pluss oleks minu jaoks kahtlemata see, et saaksin igal hetkel normaalseid fotosid teha – ma ei viitsi fotokat kaasas kanda.

Aga jah, maksta kohe €499 või kahe aasta jooksul €23 telefoni + €8 kõnede ja interneti eest, kui praegu maksan kuus €2.99… Kuniks karjuvat vajadust pole, seni siiski ootan. EHK peab mu telefon nii kaua vastu, kuni ZRi hind tiba normaalsemaks muutub :P

Millised nutikad teil on? Kas ma olen veidrik, et veekindlust taga ajan, kui niiskuskindel kest ajaks ka asja ära? Mul on lihtsalt väiksed lapsed ja ma olen tehnika suhtes paranoiline :) Telefon käib igal pool kaasas ka ja… Ma tunneks ennast palju kindlamalt, kui tean, et võin selle kasvõi veeklaasi uputada ja miskit ei juhtu. Mõelge, kui vinge oleks vee all pilti teha!

May 142013
 

Ma kirjutasin pika jutu Elisast ja nende paketihindadest, panin selle üles ja kustutasin siis ära. Dagne jõudis kommenteerida – talle vastuseks, et jah, on tõesti Eestis nii odavad paketid. Readeri kasutajad said seda postitust ilmselt ikka lugeda. Kuna uut ja vastukäivat infot tuli liiga palju, siis ei viitsinud enam muuta, võtsin üldse maha.

Aga lühidalt küsin ikkagi uuesti – kellel on eriti väikesed moblaarved ja mida need täpselt sisaldavad? No need pakkumised, mida tehakse telefoni teel, kui kliendi pärast võitlus käib, ma olen neist ajalehekommentaaridest lugenud. Ma tean, et mitmel mu lugejal on ka sellised soodsad paketid, aga ma detaile ei mäleta.

Ma ei viitsi pikemalt seletada, aga Elisa ei taha mulle vana paketti tagasi anda ja uued minu vajadustega ei sobi, sest mittenutikate pakettide hinnad (mille nimed “lihtne” ja “soodne” olid selle postituse pealkirja inspiratsiooniks) on tõeline mõnitamine. Niisiis kaalun, kas kolida üle Tele2 (ja meelitada sinna tõenäoliselt kaasa ka kuni veel viis inimest) või… No eelistaks lihtsuse mõttes siiski Elisalt miski soodsama paketi välja kaubelda – sellise, mida neil kodulehel pole.

Niisiis, kogun taustainfot.

Mar 292013
 

Meie üle kuu aja kestnud mobiilijamad on lõpuks ometi lahenenud.

Kui Abikaasa Norrasse kolis, oli tal kohe helistada vaja, sai tutvuse kaudu numbri, mis oli juba teise inimese nimel ning maksis oma arveid siiamaani talle. Hindu ega midagi täpselt ei teadnud (ei teadnud sedagi, mis firma :D) ja esimese arve sai ta üldse jaanuaris, aug-nov eest – nii et ega enne ei teadnudki, kui palju mobiilile kulub. Arve oli ligi 2000, mis teeb kuus umbes 500/€68 ringis. Päris karm.

Mina hakkasin kasutama Tele2 kõnekaarti, mille keegi juba ära ostnud oli. Kõnekaardid tuleb siinmaal ka registreerida – kui on olemas kohalik isikukood, saab lihtsalt sõnumi saata või netis registreeruda, kui pole, peab stardipaketiga kaasas oleva paberi täitma ja selle Tele2 esindusse viima. Kuna esindust läheduses polnud, aga paberil oli kirjas, et selle võib viia ka teatud tehnikapoodidesse, siis kasutasime seda võimalust. Sealsed teenindajad polnud kuulnudki, et peaksid sellise asjaga tegelema, aga lugesid paberi läbi ja ütlesid, et jah, täidame ära ja faksime edasi. Tegid nad seda või mitte, ei tea – ootasin ja ootasin, midagi ei juhtunud. Lõpuks sain kätte kohaliku isikukoodi ja registeerusin sellega ise netis (proovisin kõigepealt sõnumi teel, aga nii miskipärast ei saanud).

Ehk et mina sain oma numbri tööle alles ca kuu aega pärast Norrasse saabumist. Kaardi peal oli 25 krooni, mille ma õige kiirelt maha rääkisin (pakun, et minut oli äkki 0.49) ja kuna ma kasutasin telefoni nii vähe ning me ei viitsinud uurida, kuidas seda laadida, sai Abikaasa edaspidi ainult mulle helistada, mina saatsin talle vajadusel e-maile, mida ta ju ka kohe telefonist lugeda sai (ehkki jah, ta unustas neid aeg-ajalt kontrollida).

Üle kuu aja tagasi algasid jamad. Vaatasin järele, see oli vist 21. veebruar, kui Abikaasa ei saanud enam lambist välja helistada. Külli mehe telefonilt klienditeenindusse helistades sai SIM kaardi lahti teha, varsti jälle kinni, nii mitme päeva jooksul mitu korda, lõpuks jõudis meieni läbi teiste inimeste info, et numbri omanik pani selle ette hoiatamata kinni. Aitäh, eks. No see inimene on üldse mitte eriti meeldiv ja oleme temaga seotud vaid olude sunnil. Ja see oli ka meie endi laiskus, et polnud juba varem endale oma lepinguid teinud – lihtsalt ei teadnud kohalikest hindadest midagi ja saime ju esimese arve ka alles jaanuaris.

Abikaasal on esmaspäeviti toiduring, mis tähendab, et on 30-40 klienti, kellele peab helistama või sõnumi saatma, samuti kasutab ta kogu aeg telefoni GPSi, ilma milleta ei tea, kuhu sõitagi :) Nii et oli üpris ebameeldiv saada pühapäeva õhtul teada, et SIM on kinni ja telefoni kasutamise võimalust pole. Võttis siis minu kõnekaardi, laadis sinna 100 kr. Netti tööle ei saanudki – sai küll seaded ja kõik, aga ei töötanud. Võttis siis selle asemel autorendist TomTomi – kuna ta nüüd juba teist kuud neilt autot rendib, sai tasuta, nö kauba peale :) Töö sai tehtud ja minu kõnekaart oli kuni üleeilseni, st üle kuu aja, meie ainus kohalik kontaktnumber.

Meil on siin muidu kasutuses ka Abikaasa Elisa kõnekaart – odavaim viis suhelda Eestiga, nemad helistavad ja maksavad kohaliku kõne hinna, meie maksame kõne vastuvõtmise eest 10 senti minutis. Kuna viimased kuu aega ei töötanud Abikaasa nutikas ka nett (kindlasti oleks kuidagi saanud, aga ta ei viitsinud sellega tegeleda, sest hädavajadust polnud), ei olnud enam võimalust talle meil saata, et ta helistaks… No ja Eesti numbrile helistamine Norra kõnekaardilt oleks nagunii kallis olnud. Aga vähemalt oli võimalus vajadusel omavahel sõnumeid saata :D

Ainus põhjus, miks ma olen kuid seda mitte normaalselt helistada saamise jama välja kannatanud, on see, et Abikaasa on enamasti päeval nagunii kodus :D Eks ta jäi ikka vahel hommikuti hilja peale või ajas kuskil päeval asju, aga jah, olime tavalisest rohkem koos ja seega mobiilile helistamist polnud nii palju kui näiteks Eestis.

Niisiis, veebruarikuine vahejuhtum oli ilmselge märk sellest, et meil oleks olnud ammu aeg endile oma lepingud teha :) Võtsin lõpuks ette ja võrdlesin kohalikke operaatorite pakette. Üldiselt on siin nii, et kui tahta vähegi arvestatavamas koguses netti (st rohkem kui 50MB) – mida iga nutikaomanik arusaadavalt tahab – siis alla 199/€27 eest suurt miskit ei saa. Selle raha eest olid erinevate operaatorite paketid kõik üsna sarnased – 500MB netti, 500 sõnumit, 500 kõneminutit. Piiramatu neti ja rohkemate minutite jaoks olid juba suuremad hinnad.

Meie valisime Telio, sest neilt sai 199 eest Frihet paketi, mille 500 kõneminutit oli jagatud kaheks – 250 Norras ja 250 välismaale – 123 erinevasse riiki üle kogu maailma. Nii et nüüd on võimalus vabalt Eestiga suhelda, samuti kõikvõimalike muudes riikides pesitsevate sõpradega. No näiteks Rootsi, UK, Lux jne. Super ju!

Kuna me tahtsime samad numbrid alles jätta (Abikaasal oleks olnud äärmiselt tüütu seda igal pool muutma hakata), siis oli kammaljaad üksjagu. Abikaasa number oleks pidanud eelmise omaniku sõnul vaba olema, kuna tema loobus sellest, mobiilifirma aga väitis, et see on endiselt tema nimel. Vahepeal tekkis üldse küsimus, millise operaatori all see on – meie väitsime ühte, Telio klienditeenidus teist :D

Siis tekkis järgmine probleem, et liitumiseks on vaja teha credit check, aga Abikaasa kohta pole mingeid andmeid. Öeldi, et kui saadame töölepingu ja viimase kolme kuu panga väljavõtted, ajab ka see asja ära. ÕNNEKS oli Abikaasal põhitööandjaga leping olemas nii et pildistasin selle üles, konvertisin PDF failiks ja saatsin koos konto väljavõtetega ära. Sobis!

Kaks nädalat tagasi saime SIM kaardi minu numbrile ning nädal tagasi hakkas see Telio võrgus tööle. Üleeilseks saabus postkasti SIM Abikaasa numbriga, mis hakkas tööle KOHE ehk see number oli järelikult ikkagi juba vaba, nagu ka endine omanik seda väitis ja Telio klienditeenindus lihtsalt peksis segast.

Ühesõnaga umbes kuu aega läks, et registreerida kõnekaart, samamoodi läks kuu aega, et teha leping :) Saate siis aru, miks Abikaasa algul tutvuse kaudu võttis, eks :D No ok, KINDLASTI oleks saanud ka kiiremini, kui ma oleks näiteks oma paberi tehnikapoe asemel Tele2 esindusse viinud või kui nüüd liitumisel poleks olnud segadust numbritega, aga ikkagi. KUU AEGA.

Kusjuures praegu selle postituse jaoks linke otsides avastasin Telio lehelt, et NÜÜD on Frihet paketile tekkinud ka 99-kroonise kuumaksuga variant – veel kuu tagasi seda polnud ja mina võtsin endale seega tavalise, kus olid vaid Norra kõneminutid – täpsemalt siis 100 minutit, 100 SMSi, 50MB netti. Oleksin eelistanud üldse sellist, kus maksan jooksvalt kulutatud minutite eest, aga sellist neil polnud ja mul oli oluline, et ka minu number saaks Abikaasa nimele, nii saime tasuta perekõned. Igatahes peab nüüd Teliosse helistama ja mu praeguse paketi Frihet vastu vahetama, nii saan 50 Norra minutit välismaa omade vastu vahetada :P

Aga miks ma sellest kõigest üldse rääkima hakkasin? Tegelikult tahtsin ainult öelda, et meil on internetivabad pühad, kuna ülevalt naabrid on ilmselt kuskile ära sõitnud ja ruuter vajab ilmselt restarti, igatahes kodus neil kedagi pole ja nett on alates eilsest õhtust kadunud. Iseenesest pole mul selle vastu midagi, sest viimane nädal on meil tänu liigsele arvutikasutusele nagunii palju tülisid olnud ja kõigi sarjade vaatamata osad olid õnneks juba arvutis ootamas. Ja kuna Abikaasa sai just vahetult enne pühi oma SIM kaardi kätte, on tal nüüd jälle võimalus telefoniga netti kasutada, samamoodi saab selle telefoniga kenasti wifi võrguks teha. Ega me seda telefoninetti palju kulutada ei taha, vastikult aeglane on see nagunii, aga meilid-blogid saab loetud ja kirjutatud, rohkem pole vajagi.

Vaat selline lugu siis :P

Nov 272012
 

Ma olen senimaani olnud see inimene, kes on igasuguste moodsate tehnikaimede peale põlglikult norsatanud. Milleks mulle nutitelefon ja tahvelarvuti – telefon on helistamiseks, läpakas interneti jaoks, fotokas pildistamiseks, rohkem polegi vaja.

Aga nüüd on Abikaasal nutitelefon (tema töö puhul täiesti asendamatu, GPS jne) ja ma isegi oskan seda juba natuke kasutada. Ja kurat, ikka tõsiselt mugav on, kui nett on igal pool kaasas. Meilide kontrollimine, GPS, igavushetkedest rääkimata.

Kui kunagi oli mul fotokas alati kotis, siis nüüd on elustiil teistsugune, pildistan peamiselt kodus, käin väljas pigem harvemini ja mitte kunagi ei tule meelde fotokat kaasa võtta. Lisaks ei meeldi mu uue fotoka juures ikka üldse selle välk – ma olen nii harjunud auto režiimi kasutama ja Casioga töötas see imeliselt. Canon aga valgustab enamasti pildid kuidagi väga veidralt, nii et nurgad jäävad pimedaks – pean mitu korda proovima, enne kui rahuldava tulemuse saan. Olen hakanud viimasel ajal üldse ilma välguta pildistama, pildid jäävad kuidagi loomulikumad. Aga siis on muidugi jälle müra probleem – valgus pole tihti nii hea, kui võiks.

Kuna mul on väikesed lapsed, kes näpivad kõike, siis lubasin endale, et ei osta nutitelefoni enne, kui müügile tuleb mõni tolmu-, niiskus- ja põrutuskindel isend, millel on piisavalt hea kaamera (ka näiteks hämaras pildistamiseks). Ma tõesti ei taha oma telefoni pärast pidevalt muretseda, praegune ikka vahel kukub ja nii edasi. Ma tean küll, et saab osta kesti ja kaitsekilesid, aga minu meelest see pole ikka see. Kõige mugavam on ikka nii, et telefon ise on olustikukindel :P

Lugesin siit niiskuskindlate nutikate võrdlust. Mulle hirmsasti meeldib see nunnu kollane Sony Xperia Go (ma olen naine, välimus ON oluline), aga 5MP kaamera ei tule kõne allagi. Nii et valikusse jääks kas Sony Xperia Acro S või Panasonic Eluga. Mõlema puhul jääb aga ikkagi mõte, et tahaks midagi VEEL paremat. Nii et ootame.

Ja nüüd sattusin tänu Marisele lugema tahvelarvutite arvustusi ja kurat, kuidas tahaks endale Google Nexus 7-t! E-lugerist olen juba ka mõnda aega unistanud ja kuigi ma tean, et e-ink tehnoloogia oleks silmadele veel parem, arvan ma, et selline väiksem tahvel oleks just ideaalne ühendamaks nii e-lugerit kui kaasaskantavat internetti. Kui igapäevaselt ajaks nutitelefon internetipoole suurepäraselt ära, siis igasugustel reisidel oleks tahvelarvuti ideaalne – läpakast tunduvalt kergem ja aku vastupidavusest ei hakka rääkimagi, nii surfamiseks kui lugemiseks piisavalt mõnus. Ja pole üldse kallis ka (ma kipun hindu läpakatega võrdlema) – Maris ütles, et neil maksab 32MB variant €239.

Lõpetuseks tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et meil pole kohe päris kindlasti niipeagi raha, et osta asju, mis pole absoluutselt hädavajalikud. Ma elan praegu väga kodust elu, nii et milleks mulle nutikas ja tablet? :P Aga mis teha, ma lihtsalt olen pähe võtnud, et tahan. Ja kunagi, kui kõik võlad on makstud, siis ostan kah! Seniks aga lihtsalt loen arvustusi ja “valin”. Mis teha, ma olen tehnikafriik, ma jumaldan tehnikaarvustusi ja võrdlusi. Digi on üks mu lemmikajakirju :D

Hea küll, lõpetan rantimise. Olen nüüd vähemalt oma unistused kirja pannud, eks. Räägitakse ju, et unistused tuleb enda jaoks täpselt sõnastada, siis on rohkem lootust, et need täide lähevad. Ma siis ootan :D