plika

Jälle küla peal

Käisime Mehe sõpradel külas. Lahkusime kodust päeval kella kahe paiku, mõtlesime esialgu lihtsalt korra pakutud lasteriided üle vaadata… Ja jõudsime koju tagasi kell kaheksa 🙂

Plika sai omale hunniku riideid, mina laenasin neli raamatut väikelaste arengust ja muust taolisest, Mees laenas trikotaažist kandelina – kaitserohelist värvi pealegi, sobib ideaalselt tema riietusega 😉

Kakao meega maitseb üllatavalt hea – see eeldab muidugi eelnevalt magustamata kakaopulbrit. Hea nipp suhkru vähendamiseks laste toidus. Panin kõrva taha.

Ja siis ma vaimustusin raamatutest. Kokaraamatutest ja papiraamatutest 😀

Tahan endale nüüd 100 kooki kõiki kolme osa, kõige rohkem teist. Kui tavaliselt jätavad pooled retseptid mind külmaks, siis toda raamatut ma muudkui lehitsesin ja vesistasin – peaaegu kõik koogid paistsid imemaitsvad.

Peres oli kaks last – aastane ja kolmene – seega on neil üksjagu lasteraamatuid. Ja mina muudkui vaatasin ja vaimustusin. Just neist kõige väiksematest, paariaastastele mõelduist. Papist ja puidust. Uurisin netist järele, kõik on praegu veel saada ka. Kangesti tahaks osta, aga praegu ei tohi – raha pole ja laps on liiga noor nagunii. Aga tõenäoliselt ostan varsti oma kõige lemmikumad ikkagi ära 😛 Lihtsalt nii ilusad pildid olid.

lõõtsad

Unekott

Käisime arsti juures. 57 cm ja 5910 g. Väiksemad tulemused, kui eelmisel kuul, aga kilokese siiski juurde võtnud. Süles ringi tassida on juba päris väsitav 🙂

Küla peal

Kui ma eile veel kirjutasin, et mänguasjad Plikale mingit huvi ei paku, siis täna hommikul kõristas ta juba mõnuga lambaid. Ma ei tea, võib-olla vehkis niisama käega ja lambad jäid lihtsalt ette, aga tundus, et tal oli lõbus, vähemalt natuke aega.

Üritasin täna veidike normaalsemat päevaplaani juurutama hakata, mis tähendas, et läksin eile juba veerand kahest magama (seadsin eesmärgiks 12-1 vahel, natuke läks üle, tavaliselt olin muidu ikka kolme-neljani üleval) ja ärkasin hommikul kella üheksast. Äratuse peale muidugi, ilma selleta oleks ikka keskpäevani põõnanud. Poole kümnest sain päriselt ka üles 🙂

Nii et saime enam-vähem normaalsel ajal hommikust süüa ning juba pool kaksteist kodust välja – Maximasse suuremale toiduretkele, kõik söök oli otsas – leivast-saiast õli, jahu ja munadeni välja. Arve läks pea 600 kr. Peaksin selle kuradi inflatsiooniga juba harjuma hakkama. Noh, vähemalt pole niipea peale piima midagi vaja.

Siis viskasime söögid kähku koju ja kärutasime Kessu juurde. Juba üle kuu aja oleme lubanud külla minna, täna jõudsime siis lõpuks tegudeni. Meid ajendas puhtalt omakasupüüdlik motiiv – olime hakanud Kessu soovitusel Hustle‘it vaatama ja sattusime vaimustusse (nagu Ocean’s Eleven), aga mingid osad olid torrentis vigased ja õigeid polnud saada. Kessul oli kõik neli hooaega plaatidel olemas, saime laenuks.

Ühtlasi vaimustusime nende korterist (mõnusalt suur, heas kohas, aiaga) ja hakkasime plaani pidama, kuidas müügis olev naabrite oma (täpselt samasugune, peegelpildis) ära osta. Unistada ju võib 😛

Laps magas tükk aega akna taga aias perepreili kõrval rahulikku und. Kui lõunauinakuga ühele poole saadi, tehti lähemat tutvust ka:

Aga lõpetuseks hoopis selline küsimus: kui vana peaks laps olema, et ma võiksin loomade varjupaika vabatahtlikuks minna, ilma et ma talle sealt kogemata mingeid haigusi koju tooks? Mees arvas, et praegu veel küll ei tohi.

Scroll to Top