plika
Magada on mõnus
Ma tegelikult ei ole üldse enamasti üle mõistuse kaua üleval. Üsna normaalsel ajal lähen magama, üle kesköö pole pea kunagi. No vahel harva 🙂
Hommikuti vara ärgata on ikka veidi raske, aga ma olen sellega nii harjunud, et ei mõtle pikemalt, lihtsalt hakkan tegutsema. Ma ei ole leidnud oma telefonil võimalust panna kordusäratust, no lihtsalt ei ole sellist asja. Seega saan äratuse ainult ühe korra kinni panna ja kui uuesti magama jään, on jama majas. Kõik, kes on minuga koos elanud, teavad mu ärritavat kommet äratust kümme korda edasi lükata… Nii et selles mõttes ongi hea, et ma seda enam teha ei saa 😛
Igatahes, enamasti olen ma õhtul töölt koju jõudes väsinud. Ei kannata üldse asjatut lärmi ja… Nii edasi. Eile olin kohe eriti väsinud – ju oli kuskilt mingi unevõlg tekkinud, mäletan küll, et lugesin miski öö pea kella kaheni raamatut, lihtsalt nii põnev oli ja uni ei tulnud… Katsusin küll rahulikuks jääda, kui kõigepealt lapsed muudkui tülitsesid ja virisesid ning siis Abikaasa nendega kurjustas, aga lõpuks viskas nii üle, et läksin õhtusöögilaua tagant söömata minema ja ronisin lihtsalt kõigi riietega voodisse.
Kell oli siis ehk umbes kaheksa. Magama ma kohe ei jäänud, samas olin nii väsinud ja pahas tujus, et ei suutnud isegi raamatut lugeda, lihtsalt lesisin pimedas. Mul tegelikult polnudki kavatsust niiviisi magama jääda – eeldasin, et ikka teen veel midagi. Söön näiteks, kui olen maha rahunenud, sest olin tegelikult üsna näljane. Aga… Jäin magama ja magasingi hommikuni!
Täna õhtul töölt koju tulles oli lastel sõber külas. Meie tänava poiss, mängivad mänguväljakul tihti koos. Tavaliselt ma õhtuti külalisi ei luba, sest ma olen väsinud ja pole tõesti huvitatud veel rohkemast lärmist. Täna oli külaline lubatud selle tingimusega, et ta võib olla, kuni mina koju jõuan. Ja kui ma siis jõudsin ja mult luniti, kas ta võiks veel külas olla, siis ütlesin: aga palun. Ja kommenteerisin Abikaasale, et ma olen praegu üllatavalt heas seisus.
Alles mitu tundi hiljem tuli meelde, et ma sain ju kümme tundi magada. Et ju sellepärast olengi nii värske.
Kusjuures tööl ei olnud mingit tavapärasest erinevamat või erksamat tunnet. Pigem oli tööpäeva lõpuks tunne, et juhe on koos ja mitte midagi enam teha ei taha. Aga näe, kodus oli jälle hea olla.
Nii et see on vaid kinnitus, kui oluline on piisav uni. Seda enam katsun ma edaspidi kindlasti hiljemalt 23 voodis raamatut lugemas olla. Parem, kui isegi varem. Näiteks 22.30 võiks ennast juba raamatuga sisse sättida. Kui raamat on huvitav, võib ikka minna vähemalt tunnike, kuni uni tuleb. Äratus on mul 7.30. Kui õnnestuks 23.30 magama jääda, siis oleks küll hea, arvan ma.
Lõpetuseks paar pildikest lastest. Sain Kratilt täna pakikese Plikale mõeldud riietega, lisaks oli seal ka kingitus. Seda ma imestasin, miks ta mult paar päeva tagasi teada tahtis, kas Plikale meeldiks rohkem papagoi või kilpkonn 😀 Lapsed olid muidugi pöördes ja enne elukaid käest ära ei pandud, kui nad olid pealaest jalatallani värviga kaetud. Siis mängiti nendega terve ülejäänud õhtu. Aitäh 🙂
Tervisest ja igapäevaelust
Plikal tekkis eelmise nädala lõpus nohu. Sellest saime enam-vähem jagu, aga siis läks kurk punaseks ja valusaks ning tekkis köha. Kurguvalu kadus õnneks ka kiirelt, köha on alles, nohu mingil määral ka.
Katsetasin aroomiteraapiat. Segasin baasõli hulka vastavalt soovitusele paar tilka lavendli, sidruni ja eukalüpti eeterlikku õli. Määrisin Plika rinda ja selga. Väga kinnisest köhast sai üleöö üks üsna lahtine köha. Win!
Ja üks pildike tervitustega Liisile. Ta saatis meile oma poisist üle jäänud tähe- ja numbrivihikuid. Poiss polnud kodus, käis lasteaiasõbral külas. Näitasin Plikale vihikuid ja ütlesin, et jätame need Poisile, eks, sina oskad niigi kirjutada. Plika uuris, küsis – kas ma ühe võin endale võtta, neid on kaks tükki? Ja rõõmustas – kuidas täpselt nii sattus, et tema lemmikvärvi oli kaks tükki? Ja kukkus tähti maalima. Rääkis, et tema on lasteaias kõige korralikum kirjutaja – paljud teised peavad ikka ümber tegema, sest on hooletud. Noh, Madlike ka kiitis vanematele, kui hästi tal koolis läheb… Kuni midagi muud välja tuli 😛 Aga kirjutamisega Plikal probleeme ei tundu olevat 🙂 Need tähevihikud on tema jaoks tõesti titekad, aga las laps rõõmustab ja teeb, ega ma kade pole.
PS. Nagu näete, jätsin vahepealse osa ära. Tundub, et liiga tundlik teema, nii vast parem. Isegi mina vahel oskan. Las jääda 🙂
Tagane, nohu!
Plika on täna väheke lörisenud… Tuli meelde, et tittedele soovitati küüslauku voodi juurde riputada, miks siis mitte nüüd. Mõeldud – tehtud!
Tegelikult peaks muidugi Boulardiid ostma ja Plikale aktiivselt manustama. Kevadel aitas see mitu korda suurepäraselt, aga mingil hetkel sai purk tühjaks ja uue ostmine ei ole teps mitte odav lõbu. Mina sain Plika nohust alles õhtul teada, muidu oleks lasknud Abikaasal päeval ühes popcorniga, mida ta mu poest ostmas käis, ka Boulardii koju tuua. Mida varem nohu peletada, seda parem – kui homme terve päeva Boulardiid anda, siis oleks nohu esmaspäevaks üsna kindlalt läinud. Aga kes tahab vabal päeval tööle ronida, ah?
Ega vist valikut pole… Tervis on tähtsam 🙂
PS. Ärge minult mingeid teaduslikke seletusi küsige, lugege soovi korral siit ise lisainfot, manustamise all on nohu ka ära mainitud. Kas uskuda või mitte, see on juba täitsa igaühe enda asi. Kui Poisil kevadel lisaks nohule üsna rõvedalt kõlav köha tekkis, oli ka see paari päevaga kadunud. Mul pole tõesti aega nohu-köhaseid lapsi aiast kodus hoida, tahan rahus tööl käia 😛
Ettevalmistused
Plika sünnipäevani on kolm nädalat. Olen juba praeguseks perekonnaga peo aja kokku leppinud ja kingituste poole samuti – ehk siis selle, et ma muretsen ise ja nemad ei pea seega muretsema 😀 Kolm puslet, labürindi mäng ja kaks nuputamise raamatut – check, võin wishlistist maha tõmmata. XS-is oli selle nädala lõpus kliendiale -20%, sain sealt kaks puslet ära ostetud. Tellin kohe sinule.ee lehelt Lego, lauamängu ja kolmanda pusle ära ning lippan mingi päev Rahva Raamatust läbi. Ja siis ongi sellega korras.
Osadele sõpradele olen juba ka varajase kutse edastanud… Nüüd peaks kuskilt välja uurima nende paari lasteaiasõbra, keda Plika kutsuda tahab, emade meiliaadressid… Sest oli jutt, et kui just kogu rühma ei kutsu, siis pigem eraviisiliselt, mitte kutset kappi pannes… Mitte et ma mäletaks, kummas rühmas see jutt oli, mul on alati kõik sassis 😀
Ja mitte et lastel juba kolmas lasteaia-aasta ei jookseks, aga ma ei tea ikka vist peaaegu ühegi teise lapse vanema nime, enamik laste nimesid läheb ka endiselt sassi, ei suuda nägudega kokku viia. Nii ongi, et nimed on tuttavad (laste juttudest, meilistidest), näod on tuttavad, aga ma ei suuda vanemaid ega lapsigi tihti kokku viia, nimedest rääkimata. Parim, mis ma suudan, on nentida, et jah – see laps/vanem on kas Plika või Poisi rühmast. Kui ma last ja vanemat parasjagu koos näen, siis on küll kõik väga loogiline, aga kui pandaks ühte suurde gruppi kõik vanemad, teise kõik lapsed ja kästaks mul neile nimed külge panna ning lapsed ja vanemad kokku viia, siis ma ei saaks sellega kohe kindlasti hakkama 😀 Kuna meie majas on ainult kaks rühma, siis ma lihtsalt alati teretan kõiki, kes vastu tulevad ja vsjoo. Ilmselt pärast kaht aastat võiks rohkem teada… Aga mis teha, ma olen lootusetu 😛
Sorteerisin täna üle pika aja lastetoas asju – tõstsin mõned titekad mänguasjad ja raamatud eest ära, viskasin mõned jubinad minema, paigutasin ülejäänuid paremini. Eks seegi ole mõnes mõttes ettevalmistus sünnipäevaks. Mõtlesin, et võiks äkki pildid ka lõpuks päriselt seinale riputada, 2013. aastal sai Plika sünnipäevaks remont valmis ja sellest ajast saati ootavad 😀 Äkki siis selleks sünnipäevaks? Kõigepealt oleks mul muidugi vaja seda Norwexi imekustukat, mis seintelt pastakajooni jms maha võtab, sest lastetoa seinad on ikka päris jubedad… Oh jah.
Peo sisulise poole peale pole ma muidugi endiselt mõelnud. Ma päriselt ei kujuta ennast ette siniseid toite/jooke tegemas, mul pole mingit mõtet plasttopsidele Olafi pilti joonistada, kui Plikale ainult Elsa korda läheb ja üleüldse tundub igasugune tilulilu nii… Mõttetu 🙂 Aga ma arvan, et midagi ma ikka välja mõtlen – midagi, mis ei hõlmaks endas enamat, kui värviprinteri kasutamist (selle saabi ikka organiseeritud) ja saadud produktide kuskile paigutamist (maitea, kleebin plasttopsidele Elsa pildid vms). No ja mis toitu puutub, siis piisab ju sellest küll, kui ma Elsa pildiga tordi orgunnin, eks 😛
Hoopis olulisem on mu meelest meelelahutuslik pool ehk mingid mängud või muu taoline. Aga oh, kuidas ma ei soovi tervet pidu neid lapsi karjatada ja mängujuht olla, ma nii tahaks välja mõelda midagi sellist, mida nad väikese esialgse suunamisega omaette teha saaksid, nii et kõigil oleks lõbus ja ma saaks ehk täiskasvanutega ka mõne sõna juttu puhuda.
Noh, kolm nädalat on veel aega 🙂 Küllap jõuab midagi välja mõelda 🙂