plika
Waldorfkooli lapsevanema rõõmud
Kui vaheaja lõpus tuleb õpetajalt teade…
Uuel epohhil peavad lastel olema korralikud plokkkriidid, pulkkriidid ja värvipliiatsid. Kriitide puhul piisab mõnest värvist (2-3), kuid servad peavad olema sirged ja puhtad!
…asub lapsevanem usinalt tööle 😀
Poisil olid kriidid pinalis kõik koos ja üksteise vastu hõõrdumisest päris räpased. Katsetasin mitut varianti, enne kui leidsin selle kõige optimaalsema noa ja käeliigutuse, et kõik kriidid kiirelt puhtaks kraapida 😀
Siis avastas Poiss, et tal oleks ka uusi pliiatseid vaja, sest praegused nii räpased. Ma võtsin selle peale kustuka ja puhastasin kõik ära 😀
Esimeses klassis soovitati lastele õmmelda spets pinalid, kus kriite nii hoida, et need kokku ei puutuks ja üksteist ei määriks (õnneks oli võimalus ka väikese summa eest osta usinate vanaemade poolt õmmeldud pinaleid, mida ma tänuga kasutasin). Vanemates klassides anti luba kasutada ka “tavalisi” pinaleid ja need ongi lastel viimastel aastatel olnud. Nüüd aga, pärast suurt kriidi- ja pliiatsipuhastust ohkasid mõlemad, et küll tahaks kriidipinaleid.. Otsisin kapist välja ja mõlemad võtsid rõõmuga kasutusse 😀 Tavalised pinalid jäid ka alles, pliiatsite ja muu vajaliku jaoks. Poisi oma pesin tema palvel kriidijälgedes puhtaks.
Siin demonstreerib Poiss oma puhtaid kriite:
Ja Plika enda omi:
Kooli kantseleist saab kriite ja pliiatseid vastavalt vajadusele ühekaupa juurde osta – pärast esimest koolipäeva näitab Plika oma nüüdseks puhtaks pestud ja uute kriitidega täidetud pinalit 🙂
Kassid ja raamatud
Ma olen viimasel ajal leidnud mõnusalt palju põnevana tunduvaid raamatuid, nii et lugeris ootab mitukümmend tükki lugemist. Raamatukogust vean kogu aeg lisaks. Mul on tekkinud raamatukogus käimisega mõnus rutiin – kolmapäeviti, kui Janne tantsustuudios kiigujoogas käin, saab enne või pärast ka raamatukogust läbi lipatud. Ma riiulite vahel reeglina uidata ei viitsi, pigem broneerin kodus ära ja saan siis kiirelt infoletist kätte.
Poiss loeb koomikseid ja raamatutest vaid kohustuslikku kirjandust, Plika õnneks loeb täitsa hea meelega. Kuna mulle meeldivad väga noortekad, selliseid teismeliste raamatud, siis nüüd saan Plikale juba neid soovitada, mis mulle endale meeldinud või mida ise lugeda tahaks. No näiteks “Mina, nohik” on tal pooleli (ja mina kavatsen selle ka siis läbi lugeda), Salaprintsessi päevikute nimelise seeria avastasin, millest Eesti keeles on vaid esimene osa, mis Plikal samuti pooleli, endal ootavad kaks esimest osa inglise keeles lugeris… Ja siis see printsessi päevikute sari, mis mulle omal ajal meeldis, selle toon ka kindlasti mingi hetk Plikale.
Ühesõnaga kõik loeme 🙂 Olgu siis raamatud või koomiksid. Lugeda on mõnus 🙂 Ja kassid on alati seltsiks 🙂
…
Kuidas Plika kaneelirulle tegi
Plikal oli koolivaheajal igav ja pärast vana retseptiraamatu lehitsemist leidis ta, et soovib ise teha oma suuri lemmikuid – kaneelirulle. Mina pole elu sees pärmitainast teinud, nii et soovitasin tal hoolikalt õpetuse läbi lugeda, leidsin veebist teise kaasaegsema ja lihtsama kõrvale kah. Ja esimese korra kohta tulid täitsa arvestatavad rullid. Eks arenemisruumi muidugi on, aga näe, juba 11-aastaselt tegi pärmitainast. Minuga võrreldes suurepärane tulemus 😀
