Teise päeva raport
Mh, kui peab ühte juttu mitmes kohas rääkima/kirjutama, siis tundub, nagu oleks seda juba piisavalt tehtud, nii et kolmandasse kohta (näiteks blogisse) võibki tükk aega kirjutamata ununeda.
Öö möödus suurepäraselt. Poiss ärkas vaid ühe korra – kell pool neli. Kõigepeal väike tiss, siis mähkmevahetus, siis veel tissi… Ning magas nagu miška, kuni mulle veidi enne seitset kraadiklaasi tooma tuldi. No ja siis jälle väike tiss ning põõnas veel mõned tunnid – meie ülejäänud kolm saime rahus poole üheksa paiku tõusta ja hommikust süüa.
Hommikused kontrolltiirud tõid vaid häid uudiseid. Emakas on ilusti tagasi tõmmanud, valud harvemad ja talutavad. Poiss oli võtnud alla 150 g ehk veidi alla 4%, millega oldi täiesti rahul (Plikat muidugi selles vallas lüüa ei õnnestunud, tema kaalus juba teisel päeval sama palju kui sündides). Kõik muu oli korras, tuberkuloosisutsu sai kätte, olla selle peale vaid natuke vigisenud (ma ise ei olnud kaasas, Abikaasa käis).
Abikaasa ja Plika on väheke tõbised. Abikaasal on nohu ja kurguvalu, Plikal imepisike nohu… Võib-olla on mõlemal ka palavikku – Abikaasal päeval ei näidanud, Plikat pole kraadinud, palju igatahes ei saa olla. No ja Plikal on lisaks veel hirmus igav. Võtsime talle küll mänguasju kaasa, palatis on ruumi ringi joosta ka, aga ikkagi… Nii et muidu oleks siin superluks, aga tänu tõbedele ja igavusele kohati natuke viril.
Süüa saab endiselt imehästi. Okei, hommikusöök oli mittemidagiütlev – maitsetu puder ja võileivad. Aga lõunaks oli kartul imehea tartar-kastme ja kalafileega ning maitsev kissell. Õhtuks kartul ja lihakaste. Ooteks päeval kaks pirni ja mandariini ning pakk virsikumahla, õhtul tomati-vorsti võileivad ja kaks saiakest. Mis nii viga elada!
Lõuna ajal oli üks sihuke tore “tere tulemast reaalsusse” moment. Ootasin hirmsasti Plika lõunaund, et saaks paar tunnikest segamatut rahu, Poiss ju nagunii kogu aeg magab. Plika magama saamine võttis muidugi terve igaviku. Olime lõpuks kõik koos suures voodis – Abikaasa magas, Plika niheles, mina andsin Poisile tissi. LÕPUKS jäi Plika tuttu, mina mõtlesin ka veidike pikutada ja siis tõusta. Otse loomulikult ei jõudnudki ma seda enne teha, kui Plika juba ennast läbi une põrandale keeras ja oi seda kisa siis… Otse loomulikult ärkas ka Poiss üles ja hakkas nutma – nii nad siis kordamööda jorisesid. Plika enam magama ei jäänudki, Poisi lõpuks ikka sain.
Ühesõnaga jah. Nüüd ongi KAKS last, kellest vanem ei ole paraku veel piisavalt vana saamaks mõistusega aru sellest, et kukkudes ja haiget saades ei tohi pikalt ja kõvasti karjuda, kuna pisem ärkab üles 😀 Noh, kodus on vähemalt võimalus teise tuppa minna.
Õhtupoolikul käis külalisi ka, kõik küll juba “vanad” – need, kes eilegi. Ema ja tema mees, õeke perega ning Maris. Maris mängis Plikaga peitust ja õeke tegi tittedest pilte… Mh, fotodest rääkides, ma pole ikka jõudnud enda omade sortimiseni, nii et jälle vist ei jõua siia täna midagi panna… No näis.
Taasavastasin/tõdesin, et ma olen ikka räme korrafriik. Niipea, kui siia palatisse korra üksi jään (tänase näitel kaks korda – kui Abikaasa Plikaga õues käis, päeval ja õhtul), kukun kohe esimese asjana koristama ja sättima, et kõik ikka perfektsesse korda saaks ja iga asi omal kohal oleks. Päeval sain kõik eilse jooksul toodud asjad ja kotid läbi vaadata ning ära paigutada, õhtul külalistega kaasnenud segadust likvideerida. No ei saa kuidagi enne rahus arvutisse istuda, kui ümberringi korras on! Poiss õnneks magas ilusasti ja lasi mul tegutseda.
Kodus ma küll alati nii tubli pole – või noh, tegelt suurema osa ajast olen ka. Vähemalt siis, kui mul on oma kodu, kuhu kõik asjad ära mahuvad, kõigel on oma koht ja ma TEAN, kuhu kõik käib. Ema juures elades tuleb vahel sihuke lootusetuse tunne, ehkki ma annan oma parima.
See selleks 😀 Sügav õhtu ongi juba jälle käes, vaja vaikselt ennast magama sättida. Homme, kui mingid proovid-uuringud võetud ja tehtud, saame vast koju ka.
