poiss
Festivali eest ei põgene…
Mina elan õndsalt oma vaikset elukest ja ei tea Pärnus toimuvast miskit, aga mõni üritus tikub vägisi koju kätte. Täpsemini siis telkimiskohta vajavad tuttavad 😀
Nagu Abikaasa kommenteeris – pool aeda puhta tühi, mahuks veelgi 😛
Abikaasa vanemad käisid eile taas abiks, koos saime puude saagimise ja ladumisega ühele poole. Saepuru leidis uue kodu vaarikate all:
Seda pilti tegema minnes jäi ette laste mängumajake ja sai jälle mõnuga itsitada. Olin ennist laste liivakasti koristades kõik mänguasjad liivakasti äärtele ladunud, nendest oli tehtud kena installatsioon, kus oli muuhulgas kasutatud ära ka Plika pearätt 😀
Täna oli üle mitme päeva esimene võimalus välja magada… See tähendab, oleks olnud, kui lapsed poleks kell üheksa oma jauramisega mul und ära ajanud. Seega olin kolmandat ööd magamata ja olemine oli väga pooletoobine – olin tükk aega torssis, ei olnud tuju mitte midagi teha. Lõpuks sõitsin kella ühe paiku rattaga Mai poodi, kust skoorisin ahjusooje pisikesi lihapirukaid. Siis sain kodus “hommikust” süüa – pärast tassi kohvi ning kausikest pirukaid oli olemine juba kobedam ning asusin taas fotomajanduse kallale.
Abikaasa helistas õhtupoolikul poest ja küsis, kas ma soovin mingit alkoholi. Ei osanud midagi tahta, ütlesin, et tahaks midagi huvitavat. Valisin tema kirjelduste põhjal välja tikri- ja maasika-laimi siidri. Esimene maitses nii jõledalt, et teist ei julgenud lahti teha. Ok, ma ei teinud teist sellepärast lahti, et esimene hakkas juba korralikult pähe. Ma ei joo ju pea üldse, pole palju vaja 😀 Eks homme siis maitsen teist…
Õnnistatud päikeselised päevad tähendavad seda, et lapsed mängivad terve päeva aias ja sõpradega mänguväljakul ning minul on oma tegemistes üsna vabad käed. Selline puhkus mulle meeldib 🙂
Puhkust planeerisin suve teises pooles alguses kaks nädalat – tundus, et päevi rohkemaks ei jagu. Kuna jaaninädalal läks aga puhkusepäevi riigipühade tõttu vähem kirja ja nüüdse puhkuse ajal mängisin ka nädalavahetustega, mida EI pannud puhkusena kirja, sai lõpuks kuidagi nii, et peale aasta lõpuks hoitud nelja päeva oli kasutamata veel viis. Kuna järgmiseks nädalaks lubab ka ilusat ilma, ühtlasi on see laste viimane lasteaiavaba nädal, mil ema neid esialgsete plaanide järgi hoidma pidi, ühtlasi on see ka Poisi sünnipäevanädal, otsustasin spontaanselt puhkust pikendada. Üks tööasi tuleb kindlalt uuel nädalal ära teha, aga seda saab ka kodust arvuti tagant, muuga pole kiiret – ülemus oli nõus, nii et ma siis puhkangi nüüd hoopis järgmise nädala lõpuni. Juhhei!
Tegelen nüüd fotodega edasi. Järg on praegu juba sügises – vaatame, kui palju ma täna tehtud jõuan.
Igal suvel sama jama
Puuküttega elamise rõõmud 😀
Nagu näha, siis eriti kaugele me asjaga jõudnud pole ja see, mis tehtud, on peamiselt tänu Abikaasa vanematele, kes meil eile õhtul abiks käisid. Täna jätkame. Ja need on vaid pliidipuud, ahjupuid pole me veel mitte tellinudki… Aga noh, viimaseid ei pea vähemalt ise saagima, jääb ainult ladumise vaev, läheb kiiremini.
Eile hommikul ärkasin enne üheksat, et paigutada karpidega sügavkülma 6kg mustikaid. Siis pesin kaks masinatäit pesu ja toimetasin muidu ringi. Kell üks jõudsin lõpuks hommikust süüa. Siis sain mõned tunnid puhata ja oma asjadega tegeleda (loe: eelmise aasta pilte blogi jaoks sorteerida), õhtupoolikul möllasime puudega. Sedagi mitte nii palju, kui oleks tahtnud, sest nälg võttis silmanägemise ära ja miski hetk tuli lihtsalt poodi minna.
Täna ärkasin sama vara ja läksin tööle kolleegi sünnipäeva tähistama. Abikaasa läks ka tööle, lapsed alles magasid. Noil puhkudel, kui vaja hommikul veidikeseks ära minna, paneme ukse lukku ja jätame lastele kirja. Siin on minu tänane ja üks Abikaasa oma eelmisest nädalast:
Koju tagasi jõudnud, leidsin eest järgmise vaatepildi:
Eilsest õhtust pliidile jäänud makaronipann oli lauale tõstetud ja sealt endale multika kõrvale hommikusöök skooritud. Asjalikud, pole midagi öelda 😀
Nüüd saatsin lapsed sõpradega randa, riputasin ühe masinatäie pesu kuivama ja panin teise pesema, naudin üürikest rahu ja vaikust. Paari tunni pärast läheb möll edasi täpselt samamoodi, nagu eile õhtul.
Tegelikult peaks katsuma õhtusöögi suhtes ETTE mõelda ja selle tarbeks juba poes ära käia, aga ma just sõin lastega lõunasöögiks eilsest ülejäänud makarone ja ei taha söögile mõeldagi 😀 Lootusetu. No ma katsun ennast siiski kokku võtta mingi hetk. Või siis lasen Abikaasal töölt tulles poest paar pakki pelmeene tuua – nagunii keegi puude kõrvalt suuremalt kokata ei viitsi.
Fotomajandus edeneb jõudsalt – juuni lõpus alustades vajasid üle vaatamist kõik kaustad alates maist 2013. Praeguseks on täpselt aasta tehtud ning aasta veel ootel. Mis muud, kui võiduka lõpuni!
Esimene puhkusenädal piltides
Lastele meeldib kangesti ehitada. Mitte ainult klotsidest 😀
Ükspäev oli meil filmiõhtu. Keset päeva 😛 Shaun the Sheep Movie. Tõe huvides peab tunnistama, et Plika keeldus seda õige pea edasi vaatamast ja mina tüdinesin kuskil poole peal. Abikaasa ja Poiss vaatasid võiduka lõpuni. Shauni multikad on mu suured lemmikud, sest on lühikesed, tabavad ja mõnusad. Film oli aga veniv ja kohati üle võlli. Ei meeldinud mulle see loomapüüdja teema. Saan aru, et action müüb, aga ma hindan Shauni just sellist tüüpi actioni puudumise pärast.
Ükskord käisime jalutamas ja ma korjasin emale lilli. Nagu kunagi väiksena, 20 aastat tagasi:
Tervitustega Pipsile. Angry Birdsi mängu saab kasutada õige mitmel viisil, on vaja ainult tibake loovust:
