poiss
See hetk
Kui ei ole olnud eriti hea päev, sest sa oled pidanud lükkama oma tööpäeva nädala lõppu ja jääma kõhtu valutava lapsega koju. Kui sa ei ole viitsinud tervet last lasteaeda viia ning hiljem ennast selle eest korduvalt siunanud. Kui sa oled keeldunud pool hommikut voodist välja ronimast, sest on nii külm ja tuld ju ometi ei viitsi teha.
Aga kuidagimoodi saab lõpuks siiski ennast voodist välja veetud, poes käidud ja kõhusõbralikud söögid manustatud, tule pliidi alla ja ahju…
Ja siis tuleb lõpuks see hetk, kus sa lesid lastega oma suures voodis, vaatad nendega uusi Shaun the Sheepi osi ning vajud lõpuks kell pool viis õhtul nendega koos tukastama.
Siis saab voodist ära hiilida ja riisi aurutajasse panna. Ja elamine on nüüd nii mõnusalt soe, igas toas. Ja rahu on lõpuks ometi hinges, pärast päevi kestnud kiirustamist ja pidevat väsimust. Nüüd on tahtmist ja jõudu isegi natukene koristada 🙂 Ja esimest korda on reaalne lootus, et homme tuleb parem päev.
Värske remondi varjuküljed
Kuni tegu on säästuremondi või lihtsalt vana remondiga, on täiesti suva, kui lapsed mingi jama kokku keeravad. Aga uues värskelt remonditud lastetoas ajab iga nende käkk närvi 😀
Eile hommikul tahtis Plika kirjutada. Ma ei viitsinud voodist välja ronida (kõik laste pliiatsid-vildikad on hästi kõrgele ära pandud), ütlesin, et võtku kapist topsist pastakas, aga vaadaku, et Poiss seda kätte ei saa. Otse loomulikult ikkagi sai…
Eelmisel pildil on laste värskelt värvitud laud ning peale pastakajoonte on näha ka auke. Neid on seinal veel terve hunnik. Poiss tagus täna haamriga. Mina arvasin naiivselt, et ta neid pulki sisse taob, mille jaoks haamer mõeldud on ja kui ma tuppa jõudsin, oli ta juba üsna korraliku hävitustöö ära teinud:
Elutoas oli see-eest suht ükskõik, kui ta kuu aega tagasi kirjutuslaua kõrvalt seina täis sodis 🙂 Ma muidugi õiendasin, aga see tapeet on memme ajast ja vajab nagunii värskendust. Ma ei usu, et me siin enne remonti teeme, kui teise poole kasutusse võtame, elutoa sinna kolime ja praegusesse oma magamistoa teeme.
Võiks ju loota, et Poisil on kahe aasta pärast sama palju aru peas kui Plikal praegu. No et võiks rahulikult kõik joonistustarbed ja plastiliini neile kättesaadavasse kohta jätta…