poiss

JÔul hiilib ligi

Ilma lumeta on jÔulutunde tekkimine oluliselt raskendatud. No muud segavad elemendid nagunii, kogu energia kulub mujale. Aga siiski-siiski, vaikseid edusamme on mÀrgata.

KĂ”ik kaardid ja mĂ”ned ĂŒksikud kingid said posti. JĂ€rgmisel pĂ€eval kohale toimetamisest vĂ”ib hetkel ainult unistada, nii et mĂ”ned saadetised jĂ”uavad kohale hilinemisega… Aga noh, pole hullu.

Kuusk seisis kaks pĂ€eva kojas, kuni ta lĂ”puks eile Ă”htul ĂŒles sĂ€ttisime ja nĂŒĂŒd Plikaga Ă€ra ehtisime. Panin kĂ”ik klaaskuulid kĂ”rgemale, loodetavasti on Poisi kĂ€eulatusest vĂ€ljas.

Eilsest alates jĂ€i Ă€ra Poisi Ă”htune tiss. Sai paar pĂ€eva ette rÀÀgitud, et varsti enam ei saa ja ta vĂ”ttis eile asja ĂŒsna rahulikult – nuttu oli kĂŒll, aga sellepĂ€rast, et ta oli vĂ€sinud ja Plikaga oli draama. Kui Plika maha rahustada suutsime, jĂ€i Poiss kohe igasuguste probleemideta magama. See oli muidugi esimene pĂ€ev, aga ausalt, ma usun, et kĂ”ik laabub ka edaspidi. MĂ”nus, nĂŒĂŒdsest vĂ”in soovi korral ka Ă”htul Ă€ra olla. Hommikune las veel olla, kuni mind ei sega. Hea vĂ”imalus kauem magada 🙂

Üleeile Ă”htul koju jĂ”udes nĂ€gin, et igateisipĂ€evase piimalaariga oli tulnud ka pĂ€ts leiba. Abikaasa vĂ”ttis vastu, tema muidugi ei osanud selle ĂŒle imestada. Uurisin Nelelt hiljem, mis puhul nii – ta oli lugenud, et mul leivategu ei edene ja tahtis inspireerida. Saabuvad pĂŒhad ja nii edasi. Nii armas 🙂 Ja leib oli tĂ”eliselt mĂ”nus.

Üleeile olin praktiliselt terve pĂ€eva linnas – nĂŒĂŒd on ainult ĂŒks kink puudu. Ja ma enam-vĂ€hem tean ka, mida vaja. Natuke tobe kĂŒll 23 veel ostma minna, aga mis teha, too pĂ€ev lihtsalt ei jĂ”udnud.

Oli auahne plaan teha ise piparkoogitainas ja glasuur… Noh, nĂŒĂŒd ootab ostetud piparkoogitainas kapis, enne 26 seda ilmselt aega teha pole. Polekski vist tegema hakanudki, aga lastega ju ikka vĂ”iks. No ja tegelikult pole ĂŒkski senine jĂ”ul tĂ€iesti ilma piparkooke kĂŒpsetamata möödunud, olekski liialt kurb. Mis glasuurist saab, seda kĂŒll ei tea… Nimelisi sĂŒdameid igatahes sel aastal teha ei jĂ”ua, vĂ€hemalt on kaardid ekstra Ă€gedad. Tavaliste kookide jaoks vĂ”in ju ise glasuuri teha – kohvimasin on suhkru jahvatamiseks olemas, mingi ohutu vĂ€rvaine leiab ehk ikka, veidi sidrunimahla sisse ja loodetavasti maitseb ka hea.

Suurpuhastus jĂ€igi pooleli, tuleks katsuda ikka jĂ”uluks puhtaks saada. Pips ja Aivar tulevad peale pĂŒhi kĂŒlla, nii et see on hea motivatsioon – ise me ju muidu jĂ”ulude ajal eriti kodus pole, ema juures ja Marise sĂŒnnipĂ€eval ja…

Lasteaias kĂ€ime hetkel koos. NĂŒĂŒd, kus ma ei ĂŒritagi teda sinna ĂŒksi jĂ€tta, nĂ€en, kuidas asjad iga pĂ€evaga paremaks muutuvad. Plika lĂ€heb hommikul aeda hea meelega, SÖÖB korralikult, mĂ€ngib rÔÔmsalt, tahtis tĂ€na ise laulutundi minna (seal istus kĂŒll osa aega sĂŒles, aga tegi esimest korda natuke liigutusi kaasa ja tantsis vahepeal isegi minust kaugemal), Ă”ues oleme nĂŒĂŒd ka kĂ€inud ja seal tunneb ta mu vastu kĂ”ige vĂ€hem huvi. Samas pean ma ikkagi silma all olema, isegi riietusruumis istumine veel hetkel ei sobi. No mul aega on, teisi ma oma nurgas istumisega ei hĂ€iri, vahel saan veidi abiks olla (nĂ€iteks Ă”ue minemisel lapsi riietades), ĂŒldiselt on lihtsalt huvitav lapsi ja rĂŒhma elu jĂ€lgida. Kui Plikal lĂ€heb sellepĂ€rast harjumiseks poole rohkem aega, mingu – mul on see aeg olemas ja nutma ei pea. Hoian ennast nii kaugele kui vĂ”imalik ja ĂŒritan mingi hetk hakata jĂ€lle lĂŒhemaid aegu Ă€ra kĂ€ima – aga ĂŒldiselt vĂ”tan ĂŒks pĂ€ev korraga. See, et ta igal hommikul ise minna tahab, rÔÔmsalt mĂ€ngib ja sööb ning haigusi kĂŒlge ei korja, on minu jaoks mĂ€rk, et toimin asja aeglaselt vĂ”ttes Ă”igesti.

Hakkan isegi hommikuste Ă€rkamistega harjuma, hommikurutiin on paigas. Minu söömine seal hetkel veel ei sisaldu, see on plaani nĂ”rk koht. Aga Plika hommikurituaalid on vĂ€lja kujunenud, nii et nuttu pole vaja enam karta. Ise sunnin ennast iga pĂ€ev veidi varem magama minema (eile sain pool ĂŒks, tĂ€na siis eesmĂ€rgiks kesköö), eks see aitab ka kaasa.

ÜhesĂ”naga kĂ”ik on ĂŒsna mĂ”nus. NĂŒĂŒd peaks kingid Ă€ra pakkima ja need kaardid valmis kirjutama, mis pĂ€rnakatele kinkida tuleb, koristamist sai juba mainitud… Õnneks on Abikaasal homme lĂŒhendatud pĂ€ev, nii et ta tuleb varem koju, kĂŒll jĂ”uab kĂ”ike.

Suur taaskasutuspÀev

Mul oli tĂ€na viimane hambaarstiaeg (mĂ€letatavasti sai aasta alguses kĂ”ik esihambad korda tehtud ja ĂŒks neist arvas heaks septembri lĂ”pus valutama hakata, olen nĂŒĂŒd kĂ€inud kaks kuud muudkui rohtu vahetamas ja putitamas, ometi sai lĂ”plikult kinni) ja tuli jĂ€rjest meelde igatsugu muid asju, mis kĂ”ik tuleks ka kesklinnas korda ajada. Ma olen teadagi laisk lohe, kes ei viitsi sellise ilmaga linna minna muidu, kui tĂ”esti PEAB. Hambaarst oli suurepĂ€rane pĂ”hjus 😛

Ema oli kenasti nĂ”us lapsi valvama ja kuna nad sel ajal mĂ”lemad magasid, sai ta nagunii arvutis oma töömeile kirjutada, nii et ma isegi ei raisanud ta kallist tööaega. MĂ”tlesin paari tunniga Ă€ra kĂ€ia, aga juhtus nii, et lahkusin kodust kell ĂŒks ja jĂ”udsin tagasi kell viis 😀

Selline koerailm oli, et ma ausalt ei viitsinud isegi jala linna minna, ehkki see vĂ”tab kĂ”igest 15 minutit. Kusjuures kĂŒlm vĂ€ga polnudki, niiske lihtsalt ja vihma sadas. Nii ma siis lĂ€ksin bussiga. Enne hambaarsti oli veidike aega, lĂ€ksin kĂ”ige pealt Port Arturisse – Kristina oli reklaami teinud, et seal on praegu silikoonist spaatel soodushinnaga ja et see on ĂŒks tema lemmikköögiriistu, millega kĂ”ik kausid ja purgid viimseni heast kraamist puhtaks saab. Mina olen viimaste riismete kraapimisega alati hĂ€das olnud ja polnud sihukesest imeriistast kuulnudki, seega vĂ”tsin muidugi tuld ja kihutasin ostma. No €1.52 polnud just eriti kallis kah 😛

Siis muidugi leidsin sealtsamalt soodushindade riiulilt lahtikĂ€iva koogivormi, millel oli esiteks pĂ”hjal laiem ÀÀr, nii et iga lĂ€bi tulnud tilk ei voola ahju pĂ”hja, teiseks oli see keraamilise kattega – minu praegused kaks on mĂ”lemad teflonist, mis ei ole tervisele just kĂ”ige kasulikum. Üks keraamiline pott mul on ja olen sellest siiani absoluutses vaimustuses, plaanis on aja jooksul vastavalt vajadusele kĂ”ik potid-pannid keraamiliste vastu vahetada, seega ostsin koogivormi ka kohe rÔÔmsalt Ă€ra – tavahind oli vist €20.99, soodukaga €14.65. Ma ei jĂ”ua Ă€ra oodata, et saaks katsetada, nĂ€dalavahetusel kindlasti kĂŒpsetan miskit.

Port Arturis sain vĂ€ga kiirelt hakkama, hambaarstini oli ikka veel veidi aega. Tuli meelde, et olin juba esmaspĂ€eval linnas olles tahtnud Lapselt lapsele komisjonikauplusest lĂ€bi kĂ€ia, aga siis avastasin, et see on esmaspĂ€eviti kinni. NĂŒĂŒd pĂ”ikasin sisse ja lahkusin €4.12 vĂ”rra vaesemana, saagiga jĂ€in vĂ€gagi rahule.

Arutasime mĂŒĂŒjaga, et vĂ€ikeseid sĂ”rmkindaid on vĂ€ga keeruline leida – need olid olnud tema poja omad ja too kandis neid 1-3 aastaselt. Ma ostsin rÔÔmuga Poisile – on kĂŒll veidi keerulisem kĂ€tte panna, aga palju mugavam vĂ€ljas asju haarata jne, nunnud pealekauba – maksid 40 senti. Kuna Poiss jookseb praegu kodus ringi mĂ€hkmeta, pluusi ja sokkidega, aga sokke on tal hetkel ainult kaks paari, millest ĂŒhed kadusid Ă€ra 😀 Siis ostsin 20 sendi eest paari lisaks. Plikale sain S98 halli pluusi (€1), ja S100 kaks paari sukkpĂŒkse (2×30 senti) ning ilusa fuksiaroosa pluusi (€1.92) – viimane oli tĂ€itsa uus, ĂŒks Ă”mbleja neid sinna Ă”mbleb, uue kohta vĂ€gagi hea hind. Neid pidavat palju ostetama, ĂŒtles mĂŒĂŒja, olevat hĂ€sti mugavad.

See Lapselt lapsele on ĂŒldse ĂŒks mĂ”nus pood. ÜlejÀÀnud kaltsukad nĂ”uavad rohkem kaevamist, seal on kĂ”ik ilusti suuruste jĂ€rgi Ă€ra pandud ja asjad on kĂ”ik korralikud ka. Mina sain sellest teada nii, et Abikaasa Ă”de avastas selle juhuslikult paar kuud tagasi ja rÀÀkis mulle – see on nĂŒĂŒd tema lemmikpood, mulle meeldib ka vĂ€ga. Oktoobri keskel sain sealt Poisile k/s jope (€4.10) ja veekindlad kindad (€3), mille pilt jĂ€i toona blogisse panemata, sest meil oli tĂ€nu Ă”unamahlateole hullumeelne aeg ja muule tĂ€helepanu ei jĂ€tkunud – panen siis nĂŒĂŒd. Talvekombe oli mul Poisile olemas ja soojad traksipĂŒksid kah, aga oli vaja just sellist Ă”hemat jopet pĂŒkste juurde, kuniks tavalised jakid on liiga kĂŒlmad, aga talveriided veel liiga soojad.

KĂŒsisin mĂŒĂŒjalt, kaua nad juba tegutsevad ja kuidas inimesi kĂ€ib – ĂŒtles, et avasid mĂ€rtsist ja inimesi on kĂ€inud palju, november oli esimene vaikne kuu. Loodan, et neil Ă€ri ikka edaspidi hĂ€sti lĂ€heb. Ja kĂ”igile pĂ€rnakatele soovitan soojalt – asub Port Arturi taga tasuta parkla juures olevas majas, paremast kĂŒljest on sissepÀÀs, samast uksest pÀÀseb hambaarsti juurde ja mingisse kosmeetikusse vĂ”i kosmeetikat mĂŒĂŒvasse poodi ka. No ma ei oska tĂ€psemalt seletada, aga nii seletas mulle ka Abikaasa Ă”de ja mina leidsin selle seletuse jĂ€rgi ĂŒles kĂŒll 😀

PĂ€rast hambaarsti lĂ€ksin Tallinna mnt Humanasse, kus tĂ€na-homme on kĂ”ik asjad €1 ja lastekaubad 50 senti, sest esmaspĂ€evast tuleb uus kaup. Lahkusin €4.10 vĂ”rra vaesemana ja 10 eset rikkamana. JĂ€llegi – vĂ”iks öelda, et ma olen pĂ€ris rahul 😀

KÔik olid lasteasjad, seega ma eeldasin, et kÔik on 50 senti, aga kolm asja (sÔrmkindad, kaelussall ja vÀike papagoi) olid hoopis 20 senti. WIN.

Igatahes… Pildi pealt pole nii hĂ€sti aru saada, aga seletan ikka juurde. See punane tutimĂŒts-sall on tĂ€iesti geniaalne ja Plika nĂ€eb sellega ĂŒbernunnu vĂ€lja. Kaelussalli ostsin, sest tean, need on vĂ€ga praktilised – soojendavad paremini ja pĂŒsivad paremini kaelas, kui tavalised seotavad, seda just eriti vĂ€ikeste laste puhul. VĂ€ikesed sĂ”rmikud ostsin kohe Ă€ra, sest nagu ĂŒlal mainitud, on neid raske leida. Tumesinine on ÀÀrmiselt mĂ”nus ja praktiline vĂ€rv – sobib iga riietusega ja kui vĂ€ljas mĂ€ngides vĂ€heke mustaks saavad, ei paista vĂ€lja 😀 Poisile ostsin kaks pluusi ja ĂŒhe body suveks – alghind oli pluusidel €2.90 ja bodyl €3.90, no sellise raha eest poleks kĂŒll ostnud. Aga 50 senti – muidugi! Punase-valgetriibuline mĂŒts on kĂŒll vastsĂŒndinu oma, aga see oli lihtsalt NII nunnu, et ostsin Ă€ra. Saab ta siis minu jĂ€rgmisele vĂ”i mĂ”ne sĂ”bra lapsele, eks ole nĂ€ha. No ja pehmeid loomi on meil kĂŒll kodus kĂŒllalt ja ma olen iga ihurakuga vastu, kui keegi tahaks neid uuelt osta, et lastele kinkida, aga 20 ja 50 sendi eest mĂ”ned armsad vĂ€iksemad loomad tĂ€na ostsin – sellepĂ€rast, et need nĂ€gid vĂ€ga vahvad vĂ€lja ja on kĂ”ik tĂ€henduslikud. Mingit suvalist mĂ”mmikut vĂ”i kutsut poleks ma kindlasti ostnud, aga papagoid on Plika suured lemmikud, pingviinimultikad ka ja hanepoja laulu oleme talle just viimasel ajal kogu aeg laulnud. Nii et kĂ”ik on teemasse.

JĂ€rgmisena vaatasin Kristina soovitusel ĂŒle teatri peatuses asuva maja keldri kasutatud riiete poe, mil oli nimeks vist Kaubakelder. VĂ€ga palju ma seal tuulata ei viitsinud ja hinnad olid ka sellised, millega ma oleks ostnud pigem siis, kui midagi ikka VAJA on, mitte igaks juhuks (samas Humana uue kauba hindadest ikka soodsamad)… Aga mĂ”ned asjad sain ja nendega olen jĂ€lle absoluutselt rahul.

Punaseruuduline pluus on S92, aga see oli lihtsalt NII kena, et ma ei suutnud ostmata jĂ€tta. Silma jĂ€rgi hinnates peaks see veel Plikale minema ka, suurused on ju sageli veidi paigast Ă€ra. Punane jakk on S110/116 ja kulub kindlasti tulevikus Ă€ra, mul ootavates riidekottides jakke praktiliselt pole. Pluus ja jakk olid mĂ”lemad €1.50. Triibuline mĂŒts on paras nii Poisile kui Plikale, eks ilmselt kannavadki kevadel mĂ”lemad, kellele pĂ€he juhtub, maksis 50 senti. Ja viimaks leidsin ka kauaoodatud sobiva vĂ€limusega pluusi olemasolevate pidĆŸaamapĂŒkste juurde, mille hiljuti Murakalt pĂ€randuseks saadud kotist leidsin – nĂŒĂŒd on pidĆŸaama olemas. Lasteaeda on nagunii vaja, kodusest kolmest komplektist ei tahtnud eriti sinna viia, meil ju juhtuvad öösiti aeg-ajalt ikka Ă”nnetused ja pĂ€ris iga pĂ€ev ei jĂ”ua pesu ka pesta. Pluus maksis ainult 50 senti, suurepĂ€rane.

Vahepeal kĂ€isin veel Mahedas Margis, kust skoorisin nii lahtist pesugeeli, Tootsipeenra kĂŒĂŒslaugupastat kui mahekama, WIN. Lahtine pesuvahend on neil nimelt pidevalt otsas, neid makarone ma tahtsin ikka vĂ€ga proovida ja kama ma mahedalt Selverist ei leidnud. Õigemini Abikaasa ei leidnud, ma pole vist otsinudki 😛

Siis pĂ”ikasin korraks veel ĂŒhte antiigipoodi, mille aknal Kristina punasetĂ€pilisi kuivainetopse oli mĂ€rganud (rÀÀkisin talle miski pĂ€ev, et need mulle meeldivad) – no ma ikka veel mĂ”tlen natuke, kas mul on praegu midagi vaja, pigem ootan köögiremondini, praegu ei mahu asjad niigi kappi Ă€ra.

No ja siis mÔtlesin, et kui ma juba vÀljas olen, sÔidan Ôige kohe Papiniidu Humanasse ka, homme ei viitsi raudselt ennast ainult sellepÀrast vÀlja vedada. Kiire kÔne emale kinnitas, et lapsed endiselt magavad, nii istusingi bussi peale ja sÔitsin Maisse.

Enne Humanat pĂ”ikasin sisse veel Lindexisse – olin sealt lastele vahvad sussid leidnud, mida Abikaasa emalt jĂ”ulukingiks palusin, aga Poisi suurust polnud, tahtsin mĂŒĂŒjalt kĂŒsida, kas neil toimib ka see sĂŒsteem, et kui teises poes on, siis saadavad. Nemad nii ei tee, aga sain teada, et kodulehelt on vĂ”imalik postikuluta kauplusse tellida – seal siis proovida ja sobivusel Ă€ra osta. Udupeen! Sussid olid netis tĂ€itsa olemas, vot sellised, Plika saab samasuguse tĂŒdrukute variandi – sellise. Tahan kĂŒll veel laste jalad paberile joonistada ja selle kujundiga suurused ĂŒle vaadata, et ikka kindlalt kĂ”ige parajamad saaks. Neil on kĂŒll lehel hea suurustabel, aga no jala suurus ei ole kĂ”igil vanuse kasvades ĂŒhesugune, ikka kindlam ise mÔÔta.

Ja sellestki Humanast lahkusin €6 vĂ”rra vaesemana, seekord sain asju peamiselt endale, lastekraami valik oli olematu. Hea kĂŒll, ma ostsin ĂŒhe pluusi, mis mulle lihtsalt niivĂ€ga meeldis, et ei suutnud poodi jĂ€tta, eks ole nĂ€ha, kas see ka Plikale meeldib, kui ta ĂŒkskord kooli lĂ€heb 😀 Aga no see salatiroheline on lihtsalt nii Ă€ge ja need roosad kollid seal peal kah. Ja ĂŒks vahva triibuline sall rĂ€ndas ka koju, mis Plikale kindlasti Ă€ra kulub, kui ta vĂ€heke suuremaks saab. MĂ”lemad maksid 50 senti. Endale sain kolm pikkade kĂ€istega pluusi, kĂ”ik mĂ”nusad-mugavad, pildi peal ei ole ĂŒldse nii kenad kui mul seljas (igaĂŒks €1). Ja €2 eest kollased kardinad, mida ma ka pikalt nĂ€ppisin, aga no meeldisid ja kardinate kohta vĂ€ga odav. Ja meil on köögis just selline kitsas aken… Aga vĂ”ib-olla sobivad need hiljem hoopis kuskile mujale, eks ma veel mĂ”tlen.

Siis kiirustasin lĂ”puks ometi kodu poole. Aga teele jĂ€i Selver ja tuli meelde, et oleks vaja veidi sĂŒĂŒa osta. Ja endalegi suureks ĂŒllatuseks lasin endale pĂ€he mÀÀrida LHV teise samba 😀 Ma ignoreerin alati neid kliente pĂŒĂŒdvaid tĂŒĂŒpe tĂ€iega, aga too kutt oli seal lahe 😀 No ĂŒtleme nii, et mitte suu peale kukkunud. Ma siis lobisesin temaga natuke ja kuna ta nĂ€itas mulle ÄripĂ€eva tabelit, mis kinnitas, et viimase viie aasta jooksul on LHV-l kĂ”ige paremini lĂ€inud ja minu SEB progressiivne oli ĂŒsna all ja miinuses, siis noh, hea kĂŒll, eks, teeme Ă€ra 😀

Pips, kui sa nĂŒĂŒd viitsisid siiamaani lugeda, siis kohe-kohe soovin MSNis personaalset nĂ”ustamist, kas ma tegin Ă”ige otsuse. Sina pead teadma 😛

Üldiselt on mul sellest teisest sambast ĂŒsna ĂŒkskĂ”ik. Oli kohustuslik, seega pÀÀsu temast pole, vĂ”in edaspidigi muuta.

Selline seiklusrikas pĂ€ev siis. Uus pensionisammas ja €18.22 eest 26 eset kasutatud kraami, mina olen rahul. No MIKS ma peaks ostma uusi asju, kĂŒsin ma jĂ€lle kord. Shoppamine on mulle kui naisele suur rÔÔm ja lasteriideid kulub nagu leiba – saangi osta palju ja et raha ei kuluks, siis odavalt 😀 Ja kui tahta eriti nunnusid asju eriti odavalt, siis tulebki pigem ette osta, kui midagi head silma hakkab. Sest minu kogemus nĂ€itab kĂŒll, et kui otsida midagi vĂ€ga konkreetset, siis seda kas pole vĂ”i pole see nii nunnu vĂ”i on see juba kallim.

KĂŒll sai nĂŒĂŒd vahutatud 😀

Poisi arengust

Ma vÔtan juba NII kaua ette, et seda postitust kirjutada, esimese silmahamba avastamine motiveeris lÔpuks piisavalt.

KĂ”igepealt tuleks veidi vigu parandada. Kui ma viimati septembri lĂ”pus hammastest rÀÀkisin ja mainisin, et Poiss tegi esimesed sammud 17. augustil, siis tegelikult oli 17. august hoopis viimase lĂ”ikehamba avastamise pĂ€ev, esimesed sammud tulid ju alles peale Piia ja Runni pulma, 4. septembril, said ka blogisse ĂŒles tĂ€hendatud.

Mis hammastesse puutub, siis septembri lĂ”pus mainitud kahele purihambale lisandus koheselt kolmas ja veidi hiljem ka viimane. TĂ€na, 21. novembril, avastasin alumise vasakpoolse silmahamba nurgakese. ÜlejÀÀnud punnitavad juba ka, lĂ”ikumine on tĂ”enĂ€oliselt pĂ€evade kĂŒsimus. Vanuselist statistikat teha ja Plikaga vĂ”rrelda hetkel ei viitsi.

Aga tegelikult olen juba ammu tahtnud rÀÀkida sellest, kui tubli Poiss on. Esimesed korralikumad iseseisva söömise katsetused said dokumenteeritud poolteist kuud tagasi, praeguseks sööb ta juba mĂ”nda aega tĂ€itsa ise nii lusika kui vĂ€ikese kahvliga ja oskab kenasti tavalisest tassist/klaasist juua ka. Muidugi meeldib talle eakohaselt plĂ€tserdada, mistĂ”ttu pĂ€rast söögiaja lĂ”ppu tuleb kĂŒĂŒrida nii last, pĂ”lle kui lauda, aga see lĂ€bu on tĂ”esti pigem mĂ€nguhimu kui oskamatuse tagajĂ€rg. Tassist joomine on selline hitt, et kui tass korra kĂ€tte anda, siis enne tagasi ei saa, kui kĂ”ik on Ă€ra joodud. Kuna ta sellega aga vahepeal vehkida tahaks, peab kogu aeg kĂ”rval passima, et sisu laia kaarega mööda elamist laiali ei lendaks. Sestap on pĂ”hijoogiks ikkagi vesi nokaga tassist, millel on tihend – lihtsalt mu enda nĂ€rvide sÀÀstmise mĂ”ttes. Piima, keefirit ja kodust Ă”unamahla saab siis vahetevahel tassist.

Ja see praegune iga on ikka ĂŒldiselt nii vahva. VĂ€limus on veel armsa tite oma, aga oskused jĂ€rjest kasvavad. MĂ”istust on muidugi vĂ€hem, nii et oskuste kasutamise tagajĂ€rjed on sageli hukatuslikud, aga siiski ÀÀrmiselt lĂ”bustavad.

SĂ”nu eriti pole – emme, aitĂ€h, mĂ€mm-mĂ€mm, pĂ€h, ta-ta… Sellised tavalised titevĂ€ljendid. Aga arusaamine kasvab iga pĂ€evaga, see on nii lahe. Puudekorvi juhtumist ma juba kirjutasin. Kui kĂŒsida, mis pĂŒksis on, siis jookseb juba vannitoa poole, et ma mĂ€hkme alt Ă€ra vĂ”taks.

Viimased pĂ€evad olen lasknud tal palja taguotsaga ringi joosta, sest tal on seal taudist saati lĂ”puni Ă€ra paranemata punnid – vĂ€hesest Ă”huvannist ja kreemitamisest ei piisanud, kerisin siis elutoa vaiba kokku ja mĂ€he on hetkel all ainult magades. Eile vaatasin, et tal on ĂŒks sokk mĂ€rg, nagu oleks pissinud, aga loiku ei kuskil. KĂŒsisin siis Poisilt, kuhu sa pissisid? Jooksis kohe lastetuppa ja nĂ€itas nĂ€puga tugitooli peale, kus oli indeed mĂ€rg laik. Ei suutnud kopika eestki kuri olla, et tool mĂ€rg, nii suur rÔÔm oli, et ta mu kĂŒsimusest nii hĂ€sti aru sai.

Ma ei tea, kas mulle ainult tundub nii vĂ”i Poiss ongi palju asjalikum kui Plika tolles vanuses. Igal juhul on mul kodus ĂŒks lahe suslikupoiss – rÔÔmus nagu noor nirk muiste 😛

Scroll to Top