positiivne päevakaja

Positiivne päevakaja #12 – suurpuhastus

Tänase päeva väljakutse oli saada välja mõttetute negatiivsete pisiasjade tsüklist. Ma usun, et see õnnestus 🙂 Aga rohkem nendest rääkida ei tahagi, sest need olid tõesti tähtsusetud. Ja mina keskendun ikka rõõmule ja tänulik olemisele.

Magasin poole kaheteistkümneni! Ma ei tea, KUST see uni mul tuleb… Ju siis olin väsinud 🙂

Sõime üle pika-pika aja inglise hommikusööki. Mõnus nädalavahetuste traditsioon.

Leidsime Abikaasale uued teksad. Humana 50 sendi päevalt käisime ka korra läbi, ma väga kiirelt tegin poele tiiru peale ja üllataval kombel isegi leidsin midagi – täpsemini kaks seelikut. Pildi tegemine muidugi enne pähe ei tulnud kui hilisõhtul, sestap valgus kehv ja detailid ebatäpsed. Aga punane soojem seelik oligi veel täitsa puudu ja teine on pruun, nunnu alumise äärega, Hennes 😛

img_4570

Poole nelja paiku jõudsin koju. Lapsed olid Abikaasa vanemate juures, Abikaasa ise sõpra aitamas, nii et mul oli õnnis üksindus. Mõtlesin, mida peale hakata. Kaalusin põrandate pesemist, aga siis tuli hoopis tunne, et peaks lõpuks ometi tegelema ära andmist ootavate asjade kuhjaga. Sorteerisin kõik läbi, mõtlesin hakata pilte tegema, aga juhtus hoopis nii, et hakkasin elamist süstemaatiliselt läbi kammima ja asju ära andmiseks lisaks otsima. Lõppes see umbes nii 😀

img_4569

Päris kõik pildil näha olev pole ära andmise kraam – seal on ka hunnik asju, mis lapsed peavad selga proovima, et tuvastada, kas on väike/paras/suur jne. Aga ära andmiseks sai ikka ka päris suur hunnik olemasolevale lisaks. Täna oli tõsiselt õige tuju sellise sorteerimise jaoks, olin üsna konkreetses, otsustavas ja halastamatus meeleolus – see tuleb riidekapi sorteerimisel suuresti kasuks 😛 Ja mitte ainult riiete – ka kõiksugu muu kraami puhul olin täna väga tõhus 😀

Vahel vahin mingit asjade hunnikut ja ei suuda ühegi puhul ära otsustada, kas seda võiks veel vaja minna või mitte. Teinekord jälle kahanevad sellised hunnikud otsekui nõiaväel ja kohe on selge, kas läheb ära andmiseks või on vajalik ja leian sellele oma koha.

Jõudsin läbi sorteerida kõik magamistoa riidekapid ja teise poole riidekapi sellele lisaks (seal hoiame hooajaväliseid riideid ja jalatseid) – viimane on mul ammu plaanis olnud, aga kuidagi ei jõudnud tegudeni. Täna siis täitsa ootamatult 😀 Kõige suurem hunnik ära andmiseks sai ikka minu riietest 😛

Õige palju hooajaväliseid riideid sai ära pandud, muuhulgas ka esiku ja koridori nagist. Ja tegin täitsa tühjaks oma riidekapi põhja, mis oli senini olnud kuhjaga täis kotte, milles titeriided. Mingist suurusest alates olen kõik laste väikseks jäänud riided ära andnud, aga väiksemates suurustes on ilusamad alles – ma ei ole sugugi päriselt maha matnud plaani kunagi kolmas laps saada, ehkki lähiaastatel ma seda juhtumas ei näe. Ma ei teagi, miks ma neid kotte siiamaani riidekapis hoidsin, kus need kogu aeg ees olid – viisin kõik teisele poole, nüüd on riidekapi põhi täiesti tühi ja kleidid saavad vabalt rippuda, ilma kortsu minemata. Rõõm!

Üks kapp ja kummutipealne on veel magamistoas läbi sorteerimata, lastetoa kummutis tahaks ka igaks juhuks veel ühe tiiru teha, äkki on mõned käised või sääred lühikeseks jäänud ja saab veel midagi ära andmiseks lisada.

Lubasin endale, et järgmise nädala lõpuks on kõik ebavajalikud asjad kodust ära viidud. Sest noh, see kuhi on mul seisnud magamistoa akna all aasta aega 🙂 Kogu aeg olen sealt jooksvalt külas käinud sõbrannadele asju ära andnud, siis jälle koristades juurde pannud… Aga nüüd on pühalik lubadus antud – järgmise nädala jooksul lähevad kõik!

Esmaspäeval tuleb loodetavasti üks tuttav vaatama – ta elab maal, läheduses paljulapselised pered jne, tema ikka viib mult asju ära suuremates kogustes 🙂 Mida tema ei taha, nendest viin uuskasutuskeskusesse kõik, mis mu meelest müügikõlbulik – ja ülejäänud nodi, mis võiks kellelegi kasulik olla, pildistan üles ja panen ära andmise gruppi.

Homme katsun magamistoa kraamimisega ühele poole saada, mõned pildid juba gruppi panna, veel mõned masinatäied pesu pesta, veidike kraamida ja… Ühesõnaga, igati asjalik olla 🙂 Puhata ja lõbutseda muidugi ka 🙂

Nii suurepärane tunne on pärast selliseid suurpuhastusi. Mida rohkem ebavajalikku õnnestub oma kodust ära anda, seda kergem tunne on. Et uued, head ja vajalikud asjad mahuks ellu tulema 🙂

Positiivne päevakaja #11 – päev on läbi!

Tänased väljakutsed:

  • Logistika kahe vanema eest, kuna Abikaasa oli tööasjus Tallinnas ehk isadepäevahommik lasteaias ja Plika kooliüritus õhtul.
  • Tulla töölt ära tavapärasest kaks tundi varem, et kiirustada koju, et joosta Plikaga lasteaeda, et helistada sinna ja paluda, et Poiss poole jalkatrenni pealt ära kutsutaks (mis ei teinud teda just ülearu rõõmsaks, sest ta armastab jalkat), et ta ennast riidesse paneks ja ukse juures ootaks, et me saaks kohe edasi bussile joosta (nagu tuli välja, tähendas see ka ilma jäämist õhtusöögist, mis oleks olnud alles pärast trenni lõppu), et loksuda pool tundi bussis, et jõuda kella viieks teise linna otsa metsa äärde (kus ma praktiliselt kunagi ei käi, nii et minu jaoks täiesti võõras kant), otsida tulutult teisi inimesi ja helistada lõpuks klassiõpetajale, et saada teada, et üritus ei alga mitte viiest, vaid kuuest (lastevanemate koosolekul panin kellaaja kirja ja sealt edasi sellele enam ei mõelnud, klassi blogis, vaatasin, oli tõepoolest kirjas hilisem kellaaeg, aga et keegi oleks KORDAGI kuskil maininud, et kellaaeg on MUUTUNUD… õpetaja ise kinnitas, et alguses oli varasem) – et oodata TUND AEGA LASTEGA KÜLMAS ÕUES PIMEDA METSA ÄÄRES. Ja siis teine tund seal metsas laternatega ringi käia. Jäädes sealjuures (väliselt) optimistlikuks (lõpuks kohati alla andes ja metsas vahepeal salaja pisaraid poetades, sest no NII kopp oli ees kõigest ja NII FRIIKING KÜLM) ja hoida tuju üleval lastel, kes isegi päris tublisti vastu pidasid, aga olid lõpuks samamoodi täiesti väsinud ja külmunud (sest jah, me olime küll riietunud soojalt, aga mitte tõesti selle arvestusega, et peame seal kõigepealt TUND AEGA OOTAMA). Ma parem siinkohal lõpetan 😛 Ma pidin ikka tükk aega mõtlema, mida kuradit SELLEST kogemusest nüüd positiivset leida. Mõned asjad lõpuks ikka leidsin, vt altpoolt.

Tänased rõõmud:

  • Isadepäeva hommik oli vahva, politseinikud oli lasteaias külas ja rääkisid oma tööst (nad käivad seal mu meelest suht igal aastal, aga tavaliselt pole ma ju juures olnud), sai proovida käeraudu ja kuuliveste ja hiljem lasti lastel politseibussis lõbutseda.
  • Käin igal aastal spordipoodides küsimas suusapükse, mis oleks minule paraja pikkusega – alati kinnitatakse, et jajaa, meil on küll naistele pikemaid mudeleid, aga kunagi ühtki reaalselt üles ei leita. Täna Kaubamajaka Rademari müüja käis mõõdulindiga ringi ja mõõtis kõik üle (99% oli sisesäär 80 cm) ja leidis päriselt ühed Columbia püksid, mille sisesäär oli 85 cm – mul endal on muidugi sääre sisekülg 90 cm ja laiema lõikega pükste puhul oleks ka see variant lühikeseks jäänud, aga need olid nii kitsad, et see 5 cm oli täiesti okei. Ja Columbia kodulehelt vaatan, et neil long versiooni leidub naistele küll, erinevaid mudeleid… Ja suurus 6 ehk 38 istus mulle hästi, ehkki võib-olla oleks pidanud 40 ka proovima. €110 maksta ma muidugi väga ei taha, kui päris aus olla. Äkki saaks kuskilt soodsamalt… Aga vähemalt leidsin esimest korda elus poest ÜHE PAARI SOOJE PÜKSE, MIS OLID MULLE PARAJAD! See on suur asi! Ja no VÄIDETAVALT Icepeakil ikka olla mingid püksid, kus on lisaks tavapikkusele ka 4 cm lühemad ja pikemad variandid… Enne ei usu, kui olen näinud 😛
  • Kuna Plika sai koolis piparkooki ja jättis ooteks tehtud võileiva söömata, oli see tal endiselt seljakotis ja mul seega võimalus millegagi näljast Poissi toita, kuni ootasime.
  • Laste tuju suutsin ma enamiku õhtust siiski üleval hoida.
  • Spetsiaalsed ürituse jaoks küpsetatud saiakesed maitsesid hästi.
  • Tagasi ei pidanudki bussiga tulema, Plika klassi lapsevanem pakkus meile küüti – mis siis, et see tähendas tagaistmele pressitud nelja last. Ma ei mäleta, millal ma viimati üht autosõitu nii väga nautisin.
  • Kodus sai sooja teki alla.
  • Kodus oli eelmisest nädalavahetusest üle jäänud veini.
  • Õhtusöök tuli Hesburgerist.
  • Abikaasa tõi Tallinnast ülejäänud osa tükikesest minu äkitselt realiseerunud unistuste köögist:

img_4560

Et kõik ausalt ära rääkida, siis Herz ostis selle komplekti potid-pannid endale ligi kaks aastat tagasi – ma nii imetlesin neid ja tõdesin, et sobiks ideaalselt minu unistuste kööki, aga ma isegi ei mõelnud, et ma need endale kunagi reaalselt saada võiksin, sest noh, hind ja nii edasi.

Eile õhtul pidime tegema Abikaasaga kiire tiiru kesklinna poodides, et talle mütsi otsida – ma olin varem kohal ja tegin aega parajaks. Täiesti suvaliselt uitasin Home&Gourmet poodi, täiesti juhuslikult nägin nende 50% sooduslaua peal seda panni. Ja ühtlasi tuli meelde – Abikaasa on rääkinud väga pikalt, et soovib just roostevabast terasest panni. Nii ma talle seda näitasin. Ja nii me selle ära ostsime.

Ja uurisime, kas sellest sarjast midagi muud ka veel kuskil alles on – tuli välja, et Ülemiste poes on 5l aurupott ja 3l pott, ka muidugi poole hinnaga. Nad oleks saanud Pärnusse saata ka, aga kuna Abikaasa oli nagunii just Tallinna minemas, siis pandi need talle lihtsalt kinni ja täna õhtul tõi ta need koju 🙂

Nüüd on täiuslikust õnnest puudu ainult väike sabaga pott. Rõõmustasin ennatlikult, et Hansapost müüb, nende esinduskauplus on ju Järvel – saatsin täna kolleegi uurima, kas oma maja töötaja soodustust saab, aga tuli välja, et neil seda väikest ka enam pole. Ja mujalt ma ei leidnud.

Soov on universumile saadetud, ehk tuleb see väike ikka ka kuskilt mu juurde. Ja kui ei, siis on mul ikkagi kolm kaunitari. Kvaliteetsed ja värvilised. Puhas rõõm.

Positiivne päevakaja #10 – unistused realiseeruvad

Täna oli üks äärmiselt tore päev, kust väljakutsed täiesti puudusid – olid küll mõned nö ohusitusatsioonid, aga neil sai kenasti sabast kinni ja positiivseks pööratud.

Ja tänased rõõmud:

  • Taustaks mängiv raadiokanal holiday smooth jazz
  • Tervise osas töötas mantra “ma tunnen ennast suurepäraselt” – läksid mõned tunnid mööda ja tundsingi 🙂
  • Abikaasal on endiselt põnev aeg, temaga sain kaasa rõõmustada.
  • Tööl oli asjalik päev, milliseid ma kõige rohkem armastan. Tegevust tuugalt täis õhtuni välja.
  • Tänane töölõuna. Ja uus ilus tass on ka pildil… Ei olnud tegelikult tühi, oli pooltäis 🙂

img_4543

  • Rahva Raamatu rallilt rändas minuga kaasa “Looduslähedane kodu”
  • Täiesti juhuslikult ja iseenesest realiseerus esimene sammuke minu unistuste köögi suunas. Aga sellest pikemalt homme õhtul, kui komplekt on koos…
  • Eile Maximast ostetud sussid. Soodukas -40%, maksid alla €5. Rõõm.

img_4549

  • Plika sai kätte kauaoodatud sünnipäevaraha eest tellitud lego. Seitse kotti juppe, üle 100 lk õpetust. Veidi üle poole jõudis täna õhtul kokku panna, ülejäänu jäi homset ootama. Kui valmis, teen kindlasti pilti ka.
  • Üleüldse oli selline võrratu päev, kus iga pisiasi valmistas rõõmu ja totter irve oli muudkui näol ja oli tunne, et ma armastan kõike ja kõiki ja kõik on võimalik ja… See kõige parem tunne üldse.

Positiivne päevakaja #9 – ajalooline päev

Eilsed rõõmud:

  • Kodukontor on küll võimalus, mida kasutan vajadusel suurima tänutundega, aga jõudsin eile lõpuks ometi päriselt tööle! Mulle meeldib tööl tööd teha 🙂
  • Sain raamatu läbi ja kavatsen nüüdsest olla VEELGI postiivsem.
  • Uni tuli varakult, nii et veidi peale kümmet kustutasin juba tule ja sain seega pikalt puhata (nii jäi ka praegune postitus tänasesse hommikusse)

Eilsed väljakutsed:

  • Vihje leiate postituse pealkirjast – eks saate isegi aru, millest räägin 🙂 Ma täitsa rahulikult olen ennast sellest teemast eemale hoidnud, aga blogisid loen ju tavapäraselt ja täna hommikul oli feedis kaks postitust, mille sisu… Ütleme nii, et ma keskendun enda elule ja positiivne olemisele. Ja ülejäänu loksub ise paika. Ja Eesti on turvaline ja kaitstud paik, kus elada. Nii praegu kui ka tulevikus 🙂

Positiivne päevakaja #8 – homse ootuses

Tänased rõõmud:

  • Abikaasal oli väga-väga põnev päev, mida olime kaua oodanud. Aga kuna see on minu blogi, siis ega rohkem ei saagi rääkida. Lihtsalt, ütleme nii, et ma elasin kaasa ja mul oli sama põnev 🙂
  • Sain hoolimata kahetise väärtusega enesetundest kõik vajalikud tööasjad kenasti tehtud
  • Jõudsin õhtul isegi natuke koristada
  • Proovisime esimest korda Joel Ostrati köögivilja quiche’i, maitses suurepäraselt

Tänased väljakutsed:

  • Kahetise väärtusega enesetunne 🙂 Eile oli terve päev suurepärane, aga ei tea, kas oli asi selles, et pingutasin töötamisega üle, sõin hilisõhtul liiga palju rasvast toitu või ehk hoopis selles, et tänu pühapäeva maha magamise tõttu ei tahtnud isegi ööl vastu teisipäeva uni tulla… Igatahes täna ärgates oli olemine üsna kehvakene. Oli plaanis tööle minna, aga sellest ei tulnudki midagi välja – tegin automaatpiloodil kõik vajaliku ära (lasteaed, tööasjad, mis venisid lõpuks ikka poolde päeva), ülejäänud aja lihtsalt lesisin voodis ja puhkasin. Ju siis oli vaja veel ühte kodust päeva… Olen kindel, et täna öösel saan korralikult magada ja homme hommikuks on enesetunne jälle suurepärane 🙂
Scroll to Top