Äike!
Tõenäoliselt mitte sugugi selle aasta esimene, aga mina pole varasemaid tähele pannud.
Ma jumaldan sellist ilma – väljas on hall ja sombune, vihm peksab vastu akent, müristab… Mina istun mõnusasti toas, küünal põleb…
Hea on olla.
rõõm
Täna tuleb hea päev
Päike on terve hommiku paistnud, selle kõrval tunduvad viis kraadi täiesti ebaolulisena. Täna tõmban Plikale välja minnes kileülikonna selga, lasku siis vihmamärjast liumäest alla, palju aga jaksab. Üleeile tegi ta seda tavaliste riietega… Mis olid pärast võrdlemisi märjad 😛
Saime lõpliku kinnituse eelmise reede headele uudistele. Üks mure jälle vähem. Aa, ja siis tegelikult arvutasin juba mõni nädal tagasi välja, et kokkuhoidlikult elades saame oma võrdlemisi karmid võlad Eesti säästude kallale minemata suve alguseks nulli – pärast seda oli kohe hulka rahulikum olla.
Oleme siin oma tuleviku suhtes ka suuri otsuseid teinud, aga nendest põhjalikumalt kunagi hiljem – peame veel seedima ja plaanima ja arutama.
Igatahes päike paistab, kodu on nii korras, Plika tantsib Amelie soundtracki järgi ja hea on olla 🙂 Kõigele lisaks on täna selle nädala viimane tööpäev, millele järgneb neli päeva puhkust. Õndsus!
Hakkab looma!
Tänase päeva esimene pool oli äärmiselt unine ja laisk – kuna kraadid kukkusid 14 pealt neljale, keeldusin isegi õue minemast 😛
Pool Plika uneajast molutasin ka arvutis maha. Siis mõtlesin natuke, kuidas ikka ilgelt nõme päev on, MITTE midagi ei viitsi. Kuna arvutis polnud ka miskit tarka teha, otsustasin jutukat lugeda, aga sundisin ennast kõigepealt natuke koristama, Plika mänguasju kokku korjama jms.
Tulemus? Ma peaks meeles pidama, et üsna tihti on koristamine selgelt kättevõtmise asi ning kuna ma olen loomult organiseerija ja korrafriik, siis on endale üpris kerge vastav tuju lihtsalt tekitada. Nii ma siis sättisingi, kuni elutuba sai täitsa korda – vot selline oleks pidanud juba sünnipäeval olema 🙂 Kes siin käisid, need vast mäletavad seinaäärsel laual ja riiulil kõrgunud kuhjasid 😛
Mul on endiselt suur kotitäis sorteerimist vajavaid pabereid ja kaosesahtel, aga kott on peidus ja sahtlist ju ka asjad välja ei paista, nii et näiliselt on kõik korras. Oi, ma olen rahul! Kõige rohkem käib pinda ju ikka see segadus, mis pidevalt silma all.
Kui tuba oli korras, kleepisin punase paberiga üle pappkasti, mis meil arvutilaual juhtmeid peidab – see oli kõige tavalisem pruun papp, lisaks kohviplekkidega. Kogu aeg vaatasin, et nii kole, nüüd on ilus 🙂 Siis heegeldasin veel paar ringi Iirise vannitoamatti, varsti saab valmis ka. Ning kuna koristamise ja organiseerimise tuhin ei olnud õhtuks veel kuskile kadunud, sättisin erilise hoolega nelja sorti värsket salatit kunstiliselt õhtusöögitaldrikutele, leidsin hiljem niigi korras köögis igasugu pisiasju, mida veel ära teha ning puhastasin Plika vannisoleku ajal ülipõhjalikult tema kummiparte – need lähevad seest pidevalt hallitama, väga ebameeldiv. Igatahes nii puhtad pole nad küll juba ammu olnud 🙂
Nüüd on siis vaja veel paberid ära sortida, sahtel ära koristada ja Plika riietest ülevaade teha. Neli vaba päeva on ees (siinmaal on lisaks suurele reedele ka esmaspäev vaba) – rahapuudusest ja eriti nirust ilmast tulenevalt pole meil mingeid plaane nagunii, vast jõuangi siis kõik tehtud. Esmaspäeval tuleb Kadri külla, siis on jälle põhjust kooki teha ja… 🙂
Tänased saavutused
Enamasti mööduvad mu päevad pigem laiseldes – kõik vajalik saab tehtud, kodu on korras ja laps rahul, aga midagi enamat ka ei viitsi. Mõningatel päevadel tabab mind see-eest hirmus piinlikkustunne, et nii laisk olen ja sellistel puhkudel raban nagu hull, et kõik varasemad maha molutatud päevad tasa teha.
Täna tuli jälle üks noist usinushoogudest – hakkasin Plikaga väljas olles toksima mobiili nimekirja kõigist noist asjadest, mis oleks vaja ära teha, aga mida olen ühel või teisel põhjusel mõnda aega edasi lükanud. Ikka selleks, et kui Plika magama jääb, saaks kohe härjal sarvist haarata.
Niisiis olen ma täna pesnud kolm masinatäit pesu (kolmas küll alles käib) – nii meie kui Plika voodiriided ja minu hommikumantel, hetkel pesevad mähkmed. Käsitsi pesin ära Plika villased kindad ja sokid, mille kasutamiseks ilm juba liiga soe on, ning elutoa kardina, millele Plika kaks kuud tagasi kohvitassi peale tõmbas. Kardinapesu nägi välja nii, et võtsin suure potiga kuuma vee ja sapiseebi segu, solgutasin määrdunud kardinaosa seal sees (õnneks oli ainult alumine nurk), siis tõin puhta vee ja loputasin. Õhuke kardin, kuivas radika vastas kümne minutiga ära. Selle vannitoas pesemiseks maha võtmine oleks tundvalt aeganõudvam ja keerulisem protseduur olnud.
Kõik järge oodanud õmblustööd said samuti tehtud – õmblesin ette mantlinööbi, mis oli juba nädal aega peaaegu käise küljest ära kukkumas, õmblesin kinni Plika mähkmepükste lahtihargnenud krõpsu ning tegin korda Plika maasikamütsi, selle üle olen eriti uhke – need maasika valged träpsud olid poolenisti kadunud, sest Plika oli lõnga pingule tõmmanud. Võttis üksjagu aega, et seda õigesti tagasi saada… Ja üks väike auk vajas ka kinni nõelumist.
Oma lammastega koti tegin korda – üks lammas oli peaaegu lahti tulnud, õmblesin korralikult kinni. Ja pesin ära kotinurga, mis kaks kuud tagasi tollesama kohviga pihta sai.
Mis veel… Puhastasin oma saapad ära 🙂 Kastsin lille – minu puhul on legendaarne, et ma suudan kõik potililled välja suretada, unustan neid lihtsalt kasta. Sain sünnipäevaks ilusa lille, tahaks seda nüüd ikka hoida.
Lõpetuseks hakkasin likvideerima kuhjasid elutoa laualt ja riiulilt – laua sain täitsa korda, nüüd on veel ainult üks kilekotitäis pabereid vaja ära sortida, muu paigutasin ära. Riiulipealseni ei jõudnud, lisaks valitseb ühes sahtlis, kuhu kõik pisikesed asjad eest ära pandud sai, paras kaos. Need võtan siis homme ette.
Enamik listist võin igatahes rahuloluga maha kriipsutada. Et seda usinust nüüd ikka jätkuks, kuni kõik tehtud on! Kui hästi läheb, peaks tegelikult kahe päevaga (loe: lõunaunega) hakkama saama – ühel likvideerin järelejäänud kaosekolded (riiul, sahtel, paberikott), teisel sorteerin ära kõik Plika siinolevad riided, teen listi ja fotod, et oleks kerge ülevaadet saada, kas on vaja midagi tulevasele ilmakodanikule mõeldes juurde muretseda.
Ja kui kõik vajalikud asjad tehtud saavad, keskendun Plika uneaegadel raamatupidamise tudeerimisele – mul ootab raamat kuid kapinurgal, aga pole sissejuhatusest kaugemale jõudnud. Kui ma seda praegu läbi ei loe, siis pärast augustit pole mul rahulikult lugemiseks ja süvenemiseks vist päris pikalt aega…
Nädalavahetuse rõõmud
Uni läks juba hommikul juba kell kaheksa ära ja hiilisin voodist minema, nii et teised jäid magama. Sain rahus kohupiimapannkookide taigna valmis teha ning selle poole tunni jooksul, kui see seisma pidi, köögi põhjalikult ära koristada. Siis praadisin ühtaegu pannkooke, keetsin Plika putru ja aitasin tal seda süüa (õnneks saab ta suuremas osas ise hakkama) – kell polnud veel pool kümmegi, kui lapsel oli kõht täis, köök eeskujulikus korras ja pannkoogid sööjaid ootamas. Abikaasa ärkas alles kümnest, tal oli neljapäevaõhtusest ülemuse sünnipäevast saati unevõlg 😛
Otsustasime vahelduseks hommikupoolikul poodi minna – lootuses, et seal on siis ehk parem valik, eriti igasuguste juurikate ja liha osas. Kuna auto on praegu jälle kontrollis, läksime üle pika aja suurde kaugemal asuvasse poodi jala. Tee peal, mis viib läbi suure pargi (mis on põhimõtteliselt hiiglaslik võrdlemisi lage muruplats mõnede asfalteede ja puudega), avastasime ühe teise väiksema pargi, mis oli võrratu – selline… PÄRIS park. Kõrgete müüride taga, st igasugusest liikluskärast eraldatud, palju puid ja lillepeenraid ja tiik ja teerajad ja mõnusad sopikesed, mida avastada, lisaks meeletult palju linnulaulu. Tahan seal nüüd tihemini käima hakata, nii mõnus oleks näiteks piknikku pidada või raamatut lugeda või…
Poodi jõudsime tavalise nelja-viie asemel pool üks ja tõepoolest – valik OLI tunduvalt etem. Näiteks nägime esimest korda suuri mahesealiha tükke (seaprae materjal, teadagi) – tavaliselt on meile vastuvõetava hinnaga ainult mahehakkliha, ülejäänu liiga kallis. Mahekurk on õhtupoolikul tihti otsas, normaalseid mahetomateid polnud varasematel kordadel üldse näinud. Enamik juurikaid tuleb meil küll kastiga, aga kurki-tomatit läheb alati rohkem ja Sainsbury omad on odavamad kah 🙂
Üldiselt saime me vist lõpuks üle illusioonist, et miski hetk on meie varud nii täiendatud, et laupäevased arved hakkavad alla £50 olema – ikka on iga kord mingeid asju vaja, nii et see summa tuleb täis. Poes £50-60, juurika- ja puuviljakastid £25-30, lisaks piim ja hapukoor, mida Abikaasa nädala sees mujalt poodidest toob – ca £100 läheb ikka iga nädal toidule ära. Tundus hirmkallis, kuni ma arvutasin välja, et päeva toiduraha on umbes £6 nägu, Plikal muidugi poole vähem. See on vähemalt 80% mahetoit (ehk rohkemgi), tervislik ja mitmekesine… Varem sõime üsna tihti rämpsu, mille puhul üks eine maksis minimaalselt £3.50-5, või siis külmutatud poolfabrikaate – ei anna kohe kuidagi võrrelda ei hinnalt ega toiteväärtuselt.
Eesti rahas on £6 hetke kursiga umbes 100 kr. Ühe inimese kohta päevas… No see oli meil pigem terve pere päevane söögiraha. Samas, võttes arvesse Eesti ja Londoni palgataset, siis ma ütleks, et kulutame umbes sama palju… Ainult et Eestis küll nii head ja normaalse hinnaga mahetoidu valikut pole.
Njah. Riideid ostmas ja muidu külas võib siin ju kord-paar aastas ikka käia, aga siinsest mahetoidust hakkan ma ilmselt jälle Eestis elades rohkemgi puudust tundma, kui kliimast, mis on Londoni teine suurim pluss minusuguse külmavarese jaoks.
Lõunasöögiks tegime meeletult maitsva salati: kodujuust, krevetid, kurk, tomat, redis ja porru. Keele viis alla! Homseks on plaanis tursk (hm, tursk on cod ja meil on haddock, sõnaraamatu järgi kilttursk – pole aimugi, mis neil vahet on või kas sel on ka mõni eestipärasem nimetus, igatahes sõin seda viimases töökohas tihti ja maitses hea) ja grillitud spargel – saime selle viimase kastiga, pole vist varem proovinudki. Põnev!