Elu koos kuivatiga
Homme täitub kuu sellest müstilisest päevast, mil mu elu osaks sai väga ootamatult kuivati. Kortsude vastu, ütlen ausalt, pole ta küll suuremat aidanud. Need asjad, mis enne kortsus olid – voodipesu, mõned paksemad teksad – on nüüd ka. Kõik mu voodipesu on odavama otsa puuvill, ilmselt sellepärast. Kavatsen osta endale katsetuseks mõne kvaliteetsema komplekti ja vaatan, kas on mingit vahet. Olen katsetanud eri programme ja täituvust, mu arust suuremat vahet kortsude mõttes pole. Enamik riideid kuivasid ka restil suht sirgu – need tulevad kuivatist samamoodi sirgelt 😀 Aga need on nüüd nii PEHMED! Ja KARVAVABAD! See on lihtsalt imeline!
Kõik kummutisahtlites olevad riided on praeguseks pesust ja kuivatist läbi käinud – puude peal rippuvate riieteni pole veel jõudnud, viitsimine sai vahepeal otsa, küllap mingi hetk võtan ette. Kuna kontoris ma ei käi, siis sealt kapist peaaegu kunagi midagi vaja ei lähe ka 😀
Huvitav, millal ükskord saab kuivati filtri puhastamine olema tavapärane majapidamistöö, mitte rõõmust kiljuma panev tegevus? 😀 Siiani küll naudin ja imestan iga kord seda tolmu- ja karvahunnikut nähes. Ning rõõmustan kogu südamest, et me riided sellevõrra puhtamad on.
Ja noh, järgnevad pildid on väga-väga kaunid ja olulised, eks, üldse ei korda ennast 😀 Ega ma nüüd kaugeltki igast kuivatatud korrast filtripilti ei tee, aga vahelduva eduga… Seda jama muudkui tuleb ja tuleb ja tuleb… Ehkki ajaga võiks seda nagu teoreetiliselt vähemaks jääda, ei?
Igatahes. Minul polnud aimu ka, milline see sodi on, mis kuivatisse jääb. Nii et ehk on kellelgi veel põnev vaadata. Minu jaoks on kuivati omamine igatahes suht elu muutev kogemus 😛
Tegelikult ma panen kõigepealt paar varasemat klõpsu. Esiteks sellest, kui me vana pesumasin paranduses käis:
Ja teiseks pidulikult viimane pesurestipilt, mis sai tehtud vaid sellepärast, et Mustu sinna peale magama ronis 😀
Ja nüüd siis ridamisi vaimustavaid sodipilte 😀
…
