Internet levib!!!

/ rõõm, üürikodud / 7 Comments

Jah, MINU arvuti leidis korrus kõrgemal ka Iire ja Steni wifi üles. Minu säästuläpakas, mis muidu kunagi midagi üles ei leia! Nüüd võib rahus kolida 😛

Abikaasa arvuti keeldub küll millegipärast siinset wifit tunnistamast, aga üks meie Londoni tuttav pakkus meile T-mobile’i internetipulka, mille leping tal jõuludeni on, aga mida tal endal enam vaja ei lähe, nii et see päästab hädast, kuniks asjad korda saab.

Naaber oli oma naisega terve päeva siin, koristas ja sättis, ostsid isegi kardinad (suht koledad küll, irw) ja dušikardina ja… Isegi nõusid on. Voodi ostab ka tema – tellib homme Argosest ära ja tuuakse siis siia kohale. Nii et hädavajalikust on meil vaja ainult elutuppa lahtikäivat diivanit, kus külalisi magatada, üht riiulit ilmselt, võib-olla on kööki nipet-näpet vaja… Ja ongi korras.

Nii et kõik on kõige suurepärasem. Kodu on olemas. Internet on olemas. Paari päeva pärast on voodi olemas. Nüüd tuleb ainult sellest segasasipuntrast mõnus elamine sättida. Aga see on ometigi käkitegu!

Nagu näha, on teha veel küllalt – praegu paistab kogu krempel suhteliselt trööstitu. Aga oi, kui me ükskord valmis saame… 😛 (arvestades seda, et õeke tuleb juba kolmapäeva õhtul, on tegelikult muidugi suht kiire)

Täna öösel oleme ikkagi veel all, ei viitsinud hakata nii hilja asju üles vedama. Homme hommikul värske peaga ja uue hooga. Nii palju siis sellest lootusest, et saame koos nädalavahetusel kolida, ikka pean mina kõik üksi ära tegema. No vähemalt on tegevust 😀

PS. Hommikul oli palavik 37-37.1, nüüd ei viitsi enam kontrollida – tundub, et pole miskit. Peavalu kadus ka päevaga lõplikult ära. Ja tiss valutab ka vähem 😀

37.4 :P

/ tervis / 1 Comment

Magasin enamiku palavikust kergeks peavaluks. Unine on olla, aga energiat on igal juhul rohkem. Homseks on vast korras küll.

Marta arvas eelmise postituse kommentaaris, et tegu võib ikkagi olla rinnapõletikuga – no ei tea mina, käisin peeglist vaatamas, kohe mitte ei tundu, et rind kuidagimoodigi punasem oleks, mingeid tükke ega muud pole endiselt. Valu pole samas ka ära kadunud.

Ega’s midagi, uni peaks sellessegi selgust tooma.

37.5 -> 38.7 -> 37.9 -> …

/ igapäevaelu, tervis / 1 Comment

Pärast eelmise postituse kirjutamist tundsin korraga, et hirmus s*tt on olla – algselt arvasin, et ju on põhjus (nagu tavaliselt) selles, et ma pole viitsinud endale piisavalt riideid selga panna, aga kui kampsuni, teksade ja kahe paari sokkidega kahe teki all veerand tunni pärast ikka samasuguseid külmavärinaid ja nõrkust tundsin, kahtlustasin juba miskit muud.

Ega nad asjata ütle, et väikese palavikuga on kõige hullem enesetunne – paari tunni pärast, kui tundsin, et külmavärinad on asendunud meeldiva soojusega, oli palavik juba tunduvalt kõrgem.

Nii ma siis olengi viimased pool päeva tekikuhila all lesinud ja jõudu kogunud. Abikaasa käis Plikaga poes, tegi süüa, nüüd läksid koos pubisse. Mind ikka säästetakse kogu aeg 🙂

Kui naaber polnud õhtuks oma nägu näidanud, helistasime talle Skype’ist (sest endal on krediit otsas ja pole suutnud valida, mis kaardid seekord võtta, praegune Orange ei tasu ennast igal juhul ära) ning saime teada, et ta olla mulle meili saatnud ja öelnud, et ta ei jõua ikka täna tulla, tuleb homme. Mida aga pole, see on meil. Veider.

Aga nojah, vahet pole – ongi hea, Abikaasa sai rahus välja minna, selle asemel et terve õhtu teda oodates kodus passida. Eks kolime siis homme. Seekord lubas ta vähemalt suhteliselt vara tulla.

Mina olen omadega läbi nagu läti raha. Hirmus väsimus on peal, söögiisu pole, midagi teha ei jõua. Ei jõudnud lõputult voodis ka lesida, sellepärast tegingi korraks arvuti lahti. Aga varsti lähen ilmselt tagasi, ega siingi ei jõua.

Ma eeldan, et korralik ööuni mõjub hästi. Kangesti tahaks nüüd seda mett, mis ruumipuudusel kohvrisse panemata jäi. No ja kui esmaspäevaks parem pole, siis mu perearst on siit kümme minutit allamäge jalutada, võin minna oma apostillidega lehvitama.

Natuke murelikuks teeb see, et mul on ühe rinna külg hommikust saati valus – kuna seal aga mingeid tükke pole, siis ei tohiks ju tegemist olla rinnapõletikuga, ilmselt magasin lihtsalt halvas asendis. Plika on täna kaks korda tissi saanud ka ja mingit rõvedat valu (mis oleks siis jällegi rinnapõletiku tunnus) ei tundnud, täitsa tavaline oli.

No vähemalt oli täna nii halb ilm, et ma ei jäänud haige olemisega suurt millestki ilma. Reinu pubis jõuan küll ja veel käia. Ja palavik on praeguseks ka juba väiksem 🙂 Kui ma ainult aru saaks, KUST see palavik nii järsku tuli, enda arust pole eriti külma saanud…

Irw, ja just turgatas pähe, et raudselt tuleb mõni agar lugeja nüüd seagripi jutuga. Ma ei usu sellesse karvavõrdki, minu meelest on see üles haibitud jama, aga olgu peale – kui tervemaks ei saa, siis esmaspäeva hommikul esimese asjana arsti juurde. Siinmaal nad kipuvad muidugi pikema jututa iga häda peale antibiotse kirjutama, mis on pooltel juhtudel mõttetu organismi mürgitamine ja kuna annan ikka veel rinda, ei tahaks kohe üldse. Loodame parimat 😛

EDIT: Nagu ma just Iirelt ja Stenilt teada sain, siis siinmaal seagripi kahtlusega arsti juurde minna ei tohi, tuleb netist sümptomite kohta lugeda ja kui tundub, et sobivad, siis helistada, et sulle rohi koju saadetaks. Tramaivõi, mis maa!

Õnneks mul peale palaviku ja väsimuse igasugused muud sümtomid (nohu, köha, kõhulahtisus, kurguvalu jne jne jne) puuduvad, nii et ma pole eriti mures. Olen nimelt otsustanud, et olen homseks täiesti terve 😛

Varsti korrus kõrgemal

/ igapäevaelu, seltsielu, üürikodud / 1 Comment

Naaber jäi nõusse – teeme kuuekuulise lepingu £550 peale. Segaseks jäi see, mis saab pärast poolt aastat ning kas ta maksab mööbli kinni või peame selle omade kuludega muretsema, aga seda kõike saab arutada – ta tuleb millalgi täna siia, siis teeme lepingu ja räägime täpsemalt. Nõus oleks me igal juhul olnud 😛

Kui ka peame mööbli ise leidma, siis seda annab teha. Osa on seal olemas nagunii, ülejäänu saab kuskilt kasutatult osta või tasuta või laenata… Iseenesest muidugi lõbus, meil pole isegi potte-panne ega nõusid. Ega voodit. Aga vähemalt mõnus korter on.

Käisin eile Iirisega kokku saamas. Kihutasin hommikul rongijaama, et avastada platvormile jõudes kiri: cancelled. Samal ajal saatis Iiris sõnumi, et tal läheb vastupidiselt tavapärasele arsti juures kauem aega, nii et lõppkokkuvõttes jõudsime ikkagi suht ühel ajal.

Selles pizzakohas, kus me istusime, unustati mu kook arvele lisada. Kena neist – ei hakanud midagi ütlema ka 😛 Ülejäänud aja jalutasime pargis, nautisime päikesepaistet ja ajasime juttu.

Õhtul jäin kogemata kombel üheksa paiku Plikaga magama – arvutis polnud miskit huvitavat, Abikaasa vaatas filmi, mis seal siis ikka paremat teha.

Täna on ilgelt nõme ilm – päike piilub ainult vahel harva välja ja ehkki sooja peaks olema 17 kraadi, rikub vastik külm tuul kõik ära. Eriti nina uksest välja pista ei taha. Ilmselt läheme siiski õhtupoole Reinu pubisse. Ja homme peaks soojem olema 😛

Ei miskit uut

/ igapäevaelu, london/UK, plika / 2 Comments

Eile tegelesin terve päeva pulmapiltide sorteerimise ja töötlemisega – Andrese tehtud fotodega polnud muidugi vaja miskit teha, aga ülejäänud sõpradelt saadud piltidega oli mässamist omajagu. Ma pole nii ammu piltide kallal nokitseda saanud, tegin seda suure mõnuga.

Sain onult rõõmusõnumi, et ta oli enda tehtud pulmapildid läpaka kõvakettalt päästnud, enne kui see lõplikult pillid kotti pani – tõeline napikas. Neid peaks varsti näha saama, Heili pilte ootan endiselt, teise onu naine lubas enda tehtud fotod meilile saata ja kui veel Piia oma filmi ka ära ilmutaks… Siis olekski kõik 😀 Ma vist ootan selle suure veebialbumi tegemisega ikka nii kaua, kuni kõik pildid käes, ehk liiga kaua ei lähe, niikaua külalised muudkui kannatagu.

Eile õhtul vajus Abikaasa vara ära, meie Iirega hävitasime aga kahekesi pudeli veini ja panime maailma asju paika. Päris paigas on nüüd 😛

Korteririndel muutusteta. Saatsin eile ülemisele naabrile meili omapoolsete ettepanekutega, sain talt täna hommikul vastuse, et peab tööle minema ja mõtleb selle üle. Siiani pole vastanud. Pöidlad pihku, sest uute kuulutuste hulgas polnud ka sobivaid.

Täna pole absoluutselt miskit asjalikku teinud – istusin kodus arvutis ja hängisin Plikaga. Too oli küll imetlusväärselt heas ja iseseisvas tujus ega ei vajanud suuremat kantseldamist – lõbustas ennast pikka aega palli veeretades ning hiljem veel pikemalt põrandale tühjaks kallatud mähkmepaki sisu mööda tuba laiali pildudes. Ikka nii, et viskas kõik mähkmed üle õla, siis keeras ümber ja viskas tagasi. Ja naeris. Oh, mulle meeldib, kui ta nii iseseisev on.

Õhtupoolikul käisime Abikaasal tööl vastas:

Magamise rutiin on Plikal viimasel ajal selline, et hommikul ärkab Abikaasaga kell kaheksa, lõunaund magab ca 12-14, õhtul läheb magama 20-21 vahel. Töötab väga hästi.

Kui Eestis ununes väljaminekute kirja panemine pärast maikuist Londoni-reisi ära ja hiljem enam ei viitsinud, siis siin hakkasin kulusid uuesti üles tähendama. Nädal on nüüdseks möödas ja seis murettekitav – kulunud on £155, kusjuures me pole teinud muud kui mõned korrad väljas söönud, ühe korra joonud ja ülejäänud aja kokku hoidnud.

Esialgsete arvutuste kohaselt jääb meil pärast üüri ja makse elamise rahaks kuus £400-450, nii et seis on suht nukker. Ei taha väljas söömisest lõplikult loobuda (st see polegi ju nö traditsiooniliselt väljas söömine, see on junk food :P), tahaks vahel midagi peale söögi ka osta… Transport on rõvedalt kallis… Ainult koju ostetavat sööki saaks ja tuleks mõistlikumalt planeerida, samas on jällegi teatud asju, millest ei taha loobuda, ainult vee ja leiva peal elada ei viitsi.

Senine harjunud Londoni elustandard oli ju kahel palgal põhinev, nii et ma pole päris kindel, kuidas me nüüd ära elame (st vabalt elame, aga küsimus on selles, mis kvaliteediga see elu on). Üks on kindel – Eestis oleks kokkuhoid veel hullem olnud. Mis seal ikka hädaldada, alati ju saab.

Scroll to Top