Sellest võiks kohe terve saaga kirjutada…

Eile jõudsin küll juba poolest päevast koju, aga olin nii väsinud, et lihtsalt ei jõudnud poodi. Seega ootasin, kuni kõht korisema hakkab ja kraapisin siis maja pealt viimased (kummalised) toiduriismed kokku. Kapist avastasin pool pakki pähkleid, mis me kunagi igiammu Murakaga Morrisonist ostnud olime, viimane saiaviil Iirise pasteediga ja virsik… Rohkem polnudki vaja.

Igatahes oli selge, et täna PEAB poodi minema. Mõtlesin tööl olles pikalt, kas ma viitsin minna Tescost läbi (mis tähendas, et ma oleks pidanud ühe peatusevahe jala minema, selle asemel, et töö juures otse sealsamas asuvast peatusest bussi peale minna) või siis jälle see off license, mis mul kodust 2 min kaugusel asub (või see teine off license, mis selles bussipeatuses on, kust ma koju tulles maha tulen) – kumbki variant eriti ei meeldinud, sest Tescos on jube külm ja neis mõlemas on selline… Hästi ära tüüdanud valik. Otsustasin siis, et lähen hoopis Sainsbury’sse, mis on ka tööle tegelikult hästi lähedal, lihtsalt veidi teises suunas.

Ja otsustasin, et võtan siis juba põhjalikult ette ja ostan igasugust imelikku kraami, et kodus mingid varud olemas oleks ja et täna õhtul teen endale sooja sööki ka.

Pool tundi käisin poes ringi ja sattusin lõpuks päris ahastusse. Lihtsalt EI OSANUD midagi osta, noh. Kõik kohad olid võõraid asju täis, valik on ilmatu suur, aga ei teadnud, mis võiks hea olla… Ja noh, raha ka just üle kulutada ei tahtnud (mistõttu igasugused huvitavad valmistoidud ostmata jäid). Ühtlasi valisin enamik asju lõpuks puhtalt hinna järgi, makaronid ja juurviljad näiteks, dušigeeli ka. Lõpuks lahkusin poest järgmiste ostudega:

greibimahl, £1,05
majapidamispaber, £1,19
skumbria, £2,20
riis, £0,99
krabi-makra võileivakate, £1,94
krabipulgad, £0,79
dušigeel, £0,23
2 pk makarone, £0,38
külmutatud juurviljad, £0,49
piim, £1,15
herned, £1,99
juuksekummid, £1,25
kurk, £0,89

Kolm asja jäigi ostmata – mingi lihaollus sooja toidu kõrvale ja midagi magusat (sest ma lihtsalt ei osanud valida) ning hambahari, sest see oli liiga kallis 😀 Õigemini, ma oleks saanud kaks täiesti valget hambaharja 15p eest, aga no krt, hambahari peab ilus olema ja soft, mitte medium. Ja no £1,49 juba ei tahtnud maksta, sest tean, et kohalikus off license‘is on ilus hambahari 99p (eile ei ostnud sealt sellepärast, et softi polnud, aga võib-olla ikka peaks). Ehh, ma tean, et mul on aeg-ajalt kombeks haiglaste asjade pealt kokku hoida 😉

Kodus veetsin kõigepealt veerand tundi köögis seistes ja Iirisele vingudes, et süüa teha on ilgelt nõme ja ma ei tea, mida teha, ja ma ei oska ja üldse on ikaldus ja et ma teen vist ikkagi võileibu, sest ma lihtsalt ei viitsi. Aga see mõte ei tundunud siiski üldse ahvatlev, sest neelud käisid sooja toidu järele ja nii ma siis lõpuks hakkasin Iirise juhendamisel kokkama.

Kogu protsess nägi iseenesest välja umbes selline, et Iiris istus köögiletil, kõlgutas jalgu, jõi teed ja seletas: “No võta nüüd kapist pann ja pott. Pane pliit sisse. Vala potti vett. Ei, veel vett. Nüüd vala riis sisse. Sega ka kohe, muidu jääb põhja kinni. Nii, nüüd pane pannile õli. Pane juurvilju. Pane rohkem! Nüüd pane vett. Sega! Pane sojakastet ka.” Jne jne jne. Õpeta nagu oma last!

Einoh, tegelikult ma ju nii saamatu pole, ma saaks ausõna üksi ka riisi ja külmutatud juurviljade keetmisega hakkama, aga ma pole lihtsalt nii ammu ise süüa teinud (ja Eestis tegin alati seda riisi, mis väikestes kottides on, teate küll) ja väsinud olin ka ja täitsa ignorantne tunne oli.

Iiris oli ka see, kes juhtis tähelepanu asjaolule, et makra sobib riisiga väga hästi kokku ja ma võin oma krabipulki söögi peale “lihaolluseks” lõigata.

Ja hullult hea söök sai! Millele ma võlgnen tänu puhtalt iirise sojakastmele – sest ma tean väga hästi, milline maitseb mu riis siis, kui ma seda niisama soolaga keedan ja vahe oli ikka väga suur. Kohe nii hästi maitses, et ma lasen Iirisel endale ka hiinalinnast pudeli sojakastet tuua, sest me ju kolime varsti lahku (nuuks) ja siis ma ei saa enam tema oma kasutada.

Vat selline saaga siis Tikri söögitegemisest. Minust võib veel asja ka saada. Või siis siiski mitte. Söögitegemise geen on minust lihtsalt mööda läinud 😛 Aga kui meest pole käepärast, siis häda ajab härja kaevu ja nii.

(Aa, ja skumbria kohta avastasin kodus oste kirja pannes, et kassatšekil on kirjas honey roasted. Ma olen suht nõutu, mesi ja kala on koos mu meelest täpselt sama jälgid nagu pitsa ja virsikud/ananass või apelsinilõik prae kõrvale – magusad ja soolased asjad koos on lihtsalt rõvedad! Aga eks ma proovin siis homme järele selle meega röstitud kala… Või siis juba täna öösel, kui kõht tühjaks läheb, sest ma kavatsen süüdimatult poole ööni netis istuda, kuna mul on homme vaba päev ja saab seega välja magada 😛 )

PS. Ja miks mul läks tervelt 23 aastat aega, jõudmaks ilmselge elutõeni, et nööpide ette õmblemine läheb poole kiiremini, kui kahekordset niiti kasutada??? Ah??? (eriti etteheitva häälega on see küsimus suunatud nendele, kes on näinud, kuidas ma siin oma kuradi mantlile üle päeva nööpe ette õmben)

PPS. Ma võin selle ajaveeb 2007 logo ju igaveseks jätta omale siia? See on lihtsalt nii nunnu, et ei taha kohe mitte ära kustutada, mis siis, et võistlus nagu läbi ja nii…