kehahooldus

Bioneeri vinge šampoonitest

Mis puutub kehahooldusesse, siis olen ma minimalist – mida vähem tooteid ja mida vähem koostisosi nendes on, seda parem. Samas ei ole ma just kõige üksikasjalikum siltide lugeja – pigem lähtun heast usust, et ehk on ökotoodete koostis enam-vähem okei.

Kuna mul ei ole eriti kapriisne nahk, on keha ja näo pesemiseks tunduvalt kergem sobivaid vahendeid leida – tihti piisab vaid karedamast pesukindast ja pole muud vajagi. Juuksedki on üsna tavalised, aga siiski pirtsakam osa kehast – kui neid päris puhtaks ei saa, on väga vastik tunne. Üks vähestest minu jaoks asendamatutest toodetest, milles on paratamatult palju koostisaineid, on seega šampoon – minu teadmised kahjulikest ainetest, mida sildilt otsida oskan, piirduvad aga üldjoontes SLSi ja parabeenidega.

Olen igasugu šampoone katsetanud, rohkem ja vähem rahule jäänud, kindlat lemmikut pole tekkinud. Viimati ostsin Rimist hallis pudelis Natura Siberica oma – kohevus ja hooldus, seisab sildil. Tõenäoliselt oli sel lihtsalt mulle kõige vastuvõetavam lõhn – see on esimene asi, mida silmas pean, edasi vaatan, et poleks kuivadele, kahjustatud või värvitud juustele, sest noid mul pole. Kõik ülejäänud üldjoontes sobivad 🙂 Olen šampooniga väga rahul – võiks öelda, et vist parim, mis olnud on. Vahutab piisavalt ja teeb kenasti puhtaks. Oleks ilmselt selle kasutamisega jätkanud.

Aga Bioneeri testist nägin, et mu šampoon sisaldab nelja ainet, mida soovitakse võimalusel vältida. Nii et kui see otsa saab, lähen hoopis Nude’i jahile, mis oli testis parim valik – vaid üks aine, mida soovitatakse vältida. Prismat Pärnus pole, aga Pärnu keskuse I.L.U. poes müüdavat neid ka, superluks. Liitri hind, muuseas, on Nude’il Natura Sibericast enam kui kolmandiku võrra odavam (€11.05 vs €18.48). I.L.U.-s kindlasti veidi kallim kui Prismas, aga sellegipoolest. Muidugi proovin!

Juhul, kui Nude ei peaks sobima, katsetan Puhta Looduse sarja. Selle hind on veel odavam (€7.96/l), aga miinuseks see, et ehkki loodusliku koostisega, ei pärine koostisosad mahepõllumajandusest. Mustsõstra šampoon tundub muidu kirjelduselt igati sobivat ja sisaldab samuti vaid üht ainet, mida võiks vältida. Kuna Puhta Looduse šampoonide koostis aga uuenes ja Bioneeri testis olid vaid need, mis külastatud poodides uuematest saadaval, vaatasin Orto kodukalt järele, et minu juustele sobiks potentsiaalselt veel nõgese- või takjašampoon.

Muidugi olid Bioneeri testis vaid supermarketis saadaolevad šampoonid, ökopoodides on kahtlemata tunduvalt laiem valik potentsiaalselt kahjutuid tooteid. Aga hind on neil ka kallim, nii et kui Nude sobib, siis mina igal juhul enam edasi ei otsi.

Jõulurõõm veebruaris

Viimased jõulud olid mäletatavasti üllatusterohked – oli mitmeid ootamatuid jõulupäkapikke, kelle kingid läksid väga täppi.

Detsembri alguses vahetasin kirju ühe Kanadas elava blogilugejaga, kes küsis, kas võib saata lastele jõulukingiks Melissa&Dougi mängutoitu. No mis mul saab selle vastu olla, eks 🙂 Arvasin ka ise, et Kanadast paki saatmine võib nii pikale minna, et jõuludeks ei jõua, siis tuli aga uus aasta ja unustasin kogu värgi vahepeal hoopis ära… Kuni Abikaasa tõi mulle täna postkastist pakiteate. Oh seda üllatust ja rõõmu!

Pakist leidsin kaks ägedat komplekti mängutoitu, lisaks kaks pudelit vahtrasiirupit ja hügieenilise huulepulga, mõlemad puhas ökuvärk. No ausõna, ei osanud üldse oodatagi!

IMG_4949

IMG_4975

IMG_4950

IMG_4959

IMG_4964

IMG_4967

Lapsed on muidugi pöördes. Terve päeva on meil käinud kõva pizzatamine ja võileibade pakkumine.

Meie ei suutnud muudmoodi, kui pidime lõunaks pannkooke tegema, et saaks siirupit maitsta. No maitsesime me tegelikult juba enne ja oli nii hea, et tahtsime veel. Aga paljalt ei kõlba ju väärtuslikku kraami süüa! Niisiis pannkoogid.

Meie UK lemmik maple&pecan saiake tuli meelde, peaks proovima ise küpsetada, need olid imeliselt head 😛

Ja see huulepulk on ka nii naelapea pihta, kui üldse olla saab. Ma olen kusjuures VÄGA valiv nii kehahooldustoodete kui nende lõhnade osas ja huulepulga puhul on äärmiselt oluline selle pehmus (need ökokad, mida seni proovinud olen, on olnud liiga kõvad). Kasutasime senini sheavõid, mis on aga suures klaaspurgis ja pole siiani leidnud sobivat pisikest anumat, millega Abikaasa seda öösiti kaasa võtta saaks. Samuti on seda laste huultele tiba ebamugav purgist võttes määrida – kui ema oli siin, siis oli tema huulepulk hitt, lapsed nõudsid igal hommikul ja õhtul. Talvine periood ju, kõigil on huuled tõepoolest katki ja krobelised, nii et iga päev on vaja midagi peale panna.

See huulepulk lõhnab umbes nagu linnupiima komm, mida ma jumaldan. Iga kord, kui lahti teen, tahaks ära süüa 😀 Ja täpselt parasjagu pehme – hea määrida, aga pole liiga lögane (seda on ka kunagi ette tulnud). Nii et ideaalne.

Maailmasuurimad tänud Dagnele vinge kingituse eest. Nii äge on veebruaris ootamatu jõulukink saada 😀

Vaimustus rohelisemast kehahooldusest

Vanade kehahooldustoodete ära kasutamine ning välja vahetamine uute ja puhtamate vastu on kestnud mitu aastat ning jõudnud peaaegu lõpule. Minust on saanud minimalist, kes tahab koju võimalikult vähe potsikuid ja võimalikult väheste koostisosadega tooteid.

Kõige rohkem koostisosi on mu majapidamises hetkel hambapastal (15), šampoonil (11) ja seebil (6). Õige pea peaksin kätte saama sheavõi, mida kavatsen kasutada üle keha niisutajana ning hügieenilise huulepulga asemel.

Mõtlesin tükk aega, millega võiksin puhastada nägu, sest aeg-ajalt tunnen, et tahaks midagi veest efektiivsemat – täna avastasin tänu Maheda Margi FB-s lingitud päikesekaitsest rääkivale postitusele Gaia naturaalse ilu blogi, mida algusest peale lugema hakates avastasin kohe kõige esimesest postitusest enda jaoks lillevee. Super!

Ja see blogi inspireerib mind. Seal kirjutatakse nii loogiliselt ja nii ahvatlevalt, et ma kohe tahakski hakata maske ja mökse ise kokku segama, igasuguseid õlisid proovima… Sest need kõik tunduvad nii imelised, puhtad ja kasulikud 😀 Ma muidugi hetkel hoian ennast tagasi, sest rahaline seis ei luba muud, kui vaid hädavajalikku, aga kui tulevikus rohkem finantsi on, siis kindlasti katsetan igasugu kraami. Rohelise savi pulbrit ja vetikapulbrit ja kameeliaõli ja oh mis kõike veel. Mh, isegi öökreemi kasutamine tundub äkki vajalikuna 😀 (jajah, mul on kombeks kõigest liigselt vaimustuda, küll ma rahunen enne maha, kui kõige ahvatleva ostmiseks raha tekib)

Eriti hea postitus, mida soovitan kõigil lugeda, on see – ausõna, inimesed, ei ole MINGIT põhjust määrida ennast kahjuliku keemiaga, mis nahale kõike muud kui head teeb, on ju nii palju imelisi puhtaid ja mõnusaid tooteid. Lugege see tekst hoolega läbi ja öelge, kas tõesti tahate minna järgmist suvalist poekreemi ostma?

Gaia Cosmetics on üks täpselt selline ettevõte, kuhu ma hea meelega oma raha jätan. Mulle meeldib nende lugu, nende filosoofia ja nende tooted 🙂

Kuidas selle päikesekaitsega ikkagi on?

Meie peres ei päevita keegi sihilikult päevitamise pärast. Abikaasa küll suutis hiljuti terve päeva palja ülakehaga aias toimetades selja korralikult ära põletada, siiamaani punane. Mina ei kannata kuumust üldse, nii et olen vähegi palavama ilmaga pigem täitsa varjus. Lapsed on ca 12-15 (või siis 13-16) kindlalt toas (lõunasöök ja -uni), muul ajal õues mängides on lühikesed käised, lühikesed püksid, müts.

Jube palju räägitakse sellest, kuidas päike on kahjulik, tekitab nahavähki ja mida kõike veel, bla-bla. Ma olen seda teemat ka uurinud, blogis lahanud, enda jaoks mingid asjad selgeks mõelnud. Siin ja siin on enamik mõtteid kirjas, teise postituse sabas ka päris elav diskussioon.

Ühesõnaga… Kõige kindlam oleks osta mõni ohutu koostisega päevituskreem ja seda kasutada, eks. AGA. Ma siiralt VIHKAN päevituskreeme! Ma ei viitsi üldse eriti kreemitada, aga kui seda teen, siis peab kreem olema mõnusalt kerge koostisega – niisutav, aga kiirelt imenduv. Olete mõnda sellist päevituskreemi näinud? HAHA. Need kõik on vastikult paksud ja kleepuvad ning jätavad nahale valge kihi (mida rohkem sisse masseerida, seda vähem näha, aga ikkagi, eks).

Ma ei tahaks ÜLDSE päevituskreemi kasutada. Paraku olen veendunud, et mingi päikesekaitse on vajalik isegi siis, kui spetsiaalselt ei päevita ja ohtlikul ajal pigem varjus/toas olla. UV indeks on suvel piisavalt kõrge, alates 3 soovitatakse ju kaitset kasutada.

Lisaks kreemi ebameeldivale konsistentsile olen ma viimasel ajal muutunud tõeliseks minimalistiks ja väldin igal võimalusel tooteid, mille koostises on mitu(kümmend) ainet, kui hakkama saaks ka ühega. Näiteks on kavatsus hakata kasutama näokreemi asemel õli ning kehakreemi ja hügieenilise huulepulga asemel sheavõid. Koristamisel kasutan ju ka peale lapi ja puhta vee peamiselt vaid soodat ja äädikat. Muidugi on asju, mille puhul mugavus ja tõhus toime on koostisosade arvukusest tunduvalt olulisemad – kodukeemia puhul pesupulber/geel ja nõudepesuvahend, ihuhoolduse poole pealt šampoon, hambapasta, seep (viimases saab küll õnneks väheste koostisainetega hakkama). See kõik on minu isiklik eelistus – lihtsalt pole soovi hakata soodaga nõusid ja hambaid või munaga pead pesema, ehkki kõike ju saaks. Mugavus maksab ka, see on minu jaoks väga oluline. Samas kooriva näokreemi otsustasin küll ostmata jätta – jõudsin järeldusele, et kord nädalas suhkrust ja õlist koorija kokku keerata on tunduvalt parem variant kui kalli hinna ja pika koostisega kreem 🙂 Ühesõnaga – kui kasutusmugavuse koha pealt suuremat vahet pole, siis jah, parem üks aine kui kümme.

Tean, et mitmed kasutavad päikesekaitseks jojobaõli, sellest oli juttu tolle ülallingitud postituse kommentaarides. Õli SPF on aga 4 või 6 ja teised jälle väidavad vastu, et seda on ilmselgelt liiga vähe. Kõik nahaarstid ütlevad ju kah, et vähemalt SPF 25 peaks olema, muidu on mõttetu.

Mis on minu jaoks kõige olulisem küsimus: kas piisab sellest, kui ei põle ära? Kui katsetaks jojobaõli või mõnd muud (SPFiga on ju teisigi) ning nahk ei põle ära, kas see tähendabki, et on okei ja võib kasutada? Või kahjustab päike tänu liig madala SPFi kasutamisele siiski organismi, mis siis, et väliselt pole ühtki häda? Pikaajalised ja varjatud toimed on ju ka igal asjal…

Ja ärge palun tulge tänitama, et ma mõtlen üle. Ma tõesti hoolin enda ja oma pere tervisest. Kui ma oleksin 100% veendunud, et kreem on ainus, mis piisavalt kaitseb, võtaks ennast kokku ja möksiks – eriti lapsi, kõige ohtlikumal ajal ennast ka. Kui ma oleks täiesti kindel, et kuni õli kasutades nahk ära ei põle, tähendabki see piisavat kaitset, siis ma kasutaks suure rõõmuga hoopis seda – peale määrimine oleks palju kergem.

Praegu aga ei suuda ära otsustada, kus see tõde siis on 🙂 Jah, kõige lihtsam oleks hoopis nii endale kui lastele heledad õhukesed kogu keha katvad riided muretseda, aga eriti laste puhul oleks nende puhtana hoidmine enam kui tüütu (lapsi endid pesta on tunduvalt kergem :D), pealegi on suvel nii mõnus lühikeste varrukate ja paljaste säärtega ringi lipata.

Eesti päike ei ole kindlasti nii ohtlik, kui soojades riikides, see on lohutav. Suvel on aga UV kiirgus siiski piisavalt kõrge, et kõvasti järele mõtlema panna.

Mis teie arvate?

Mooncup on äge!

Mõni ehk arvab, et sellistest asjadest oleks kohasem parooli all muljetada, aga kuivõrd minu eesmärk on oma infot ja positiivset kogemust võimalikult paljudega jagada, siis katsun lihtsalt võimalikult diskreetselt kirjutada. Edasi lugegu vaid asjast huvitatud 😉 …

Scroll to Top