Mh, ma pean tunnistama, et minu arust olid selle aasta Eurovisiooni laulud jamad. Valdavas enamuses tädikesed, kes tammuvad laval ja laulavad armastusest. Boring!
Ok, mõned jäid siiski silma. Isiklik lemmik on kahtlemata Cardinals – nad meenutavad mulle ERAt ja ERA ruulib. Pealegi oli neil seda liikumist-show‘d, mis Eurovisioonile nii hädavajalik. Show poolest jäid meelde veel kolm laulu – üks neist oli viimane (need neli diskopeput), teiste kahe nimesid ei mäleta, aga ühes oli veidike idamaist hõngu ja satsides laulja-taustatantsijad, teise taustaks ülkonnas kutid, kes robotit teha üritasid. Aga pean tunnistama, et viimati mainitud laul ise oli minu arust nii nüri kui veel vähegi olla andis.
Niisiis hoian mina pöialt Cardinalsile.
Tänane päev on üldse mõttekas olnud – magasin üheni ja olin terve päeva netis või lugesin. Nüriks muutub, krt. Nii ootasin seda vabadust ja nüüd… Miks on nii, et kui on kiire, unistad ainult kohustustevabast nädalast ning asjadest, mida siis teha võiks, aga kui see nädal lõpuks käes, siis ei viitsi enam midagi teha ja kõik tundub igav?
Nojah, küllap ma mõtlen siiski midagi tarka välja lugemisele-netile lisaks. Homme. Näiteks telekat võiks vaadata. IRW.