Võib-olla oli viga selles, et ma istusin Kristjaniga esmaspäeva öösel Levikas ja tõmbasin nina täis, kuni meid välja visati, sain seega tol ööl magama alles kell neli, pidin hommikul koos temaga juba kell kümme üles tõusma, andsin hiljem üle väga paljude kuude järele ihale päeval magada, sest oli vaba päev ja midagi targemat polnud nagunii teha, magasin kella poole viiest poole üheksani, olin seejärel üleval poole kaheksani hommikul ja magasin siis poole kolmeni päeval…
See ei lugenud, et ma olin kella neljani üleval ja vaatasin Murakaga America’s Next Top Modeli viiendat hooaega. Ega ka see, et pidin kolme ja poole tunni pärast üles ärkama, et tööle minna. Ma lihtsalt vahtisin lakke ja sadu tuhandeid mõtteid keerles ülehelikiirusel mu peas. Magama jääda ei saanud, ainult ahastus tekkis.
Need mõtted lihtsalt ei kao kuskile, ehkki päevasel ajal õnnestub mul neid enamik ajast kõrvale tõrjuda. Noil kaitsetutel momentidel, mil ma vahin öösel lakke, selle asemel, et magada, ründavad nad nii halastamatult, et seekord ma lihtsalt tõusin pool viis uuesti üles, et neid kirja panna.
Kella kuueks olin ma omadega nii läbi, et kuigi üks mõte ajas endiselt teist taga ja pool oli kirja panemata, ei suutnud ma enam ühtki arukat lauset moodustada. SIIS sain lõpuks kaheks tunniks magama jääda.
Mõtted salvestusid mustandina, mis leiab ühel päeval avaldamist kui minu blogi kõige pikem sissekanne, mida lugedes te kõik juba poole peal magama jääte.
(EDIT kunagi hiljem: Kustutasin kogu mustandi ära, mõttetu jutt oli. Aga tol hetkel aitas tunded lahti kirjutada küll)
Ja nüüd, pärast kohvi ja Muraka ema küpsetatud porgandipirukat istun ma siin ja tunnen, et hoolimata kahetunnisest unest on kõik täitsa ok. Pole mingit probleemi ka nii ekstreemsel puhul õigeks ajaks tööle jõuda.
Nii et mõne mehe vabandus öösel kell kaks Tartust jõudmise kohta (asi, mida mul enivei EI OLNUD vaja teada) on vaid järjekordne hale näide tema luuserlusest.
Lõpetuseks varahommikune värskendav dialoog minu ja Ave vahel:
Mina: “No minu arust on igatahes suurem parem kui väiksem.”
Ave: “Aga liiga suur on ka ebamugav.”
Mina: “Tõsi ta on.”
Küsimus suurele ringile: millest oli jutt?
Õige vastus: arvutihiirest.