Tähendab siis. See oli jumala aus müts. Mingi kuu aega tagasi Seppäläst ostsin. 109 krooni vist maksis. Ja just NÜÜD, kui ilmad otsustasid minna põhjendamatult külmaks, avastan ma, et minu aus müts on kotist rändama läinud.
Põhimõtteliselt ma võiksin ju uue samasuguse osta, eks. Ma olen 90% kindel, et kuskil Seppäläs leidub neid valgeid lõustu veel. 109 krooni ei tapa – jätaks lihtsalt ühe õhtu joomata. Aga vaata, päris niru oleks, kui ma ostaks omale uue mütsi ja avastaks vana järgmisel päeval kuskilt voodi alt.
Viimati nähti mütsi minu peas laupäeva hommikul tööl ukse ees istudes. Reedeöistest aktsioonidest tulenevalt läksin laupäeval peale tööd mitte jooma, vaid otseteed koju. Magama. Seega on võimalus, et see on kuskil tööl või kodus. Mõlemast kohast olen juba otsinud ka. Päris põhjalikult. Otsin miski hetk veel põhjalikumalt.
On võimalus, et see on Tartus. Väljas joomas ma seal viibides õnneks ei käinud (ärge nüüd sattuge eksiarvamusele, et ma üldse ei joonud, see oleks täiesti vale), nii et sel juhul võiks see teoreetiliselt olla ühes või teises kohas, kus ma öö veetsin.
On võimalus, et ma suutsin selle kuidagi kotist välja tirida sel ajal, kui läksin laupäeva õhtul koju, pühapäeva õhtul bussijaama, Tartus bussijaamast edasi, esmaspäeval Kaubamajja, Rimisse ja Katsi juurde… Need on s*tad võimalused. Samas mul pole üldiselt kombeks oma asju kotist hoolimatult välja tirida. Vähemalt siis, kui ma kaine olen. Ja kõigil neil puhkudel ma seda ka olin.
Teisipäeva varahommikul bussijaama minnes oli müts igatahes kadunud.
Antud asjaoludel tundub mulle tõenäoline, et müts on veel leitav.
Kes leiab, sellele teen joogi välja 😉