Raporteerin rahulolevalt, et eilne jõulupidu läks nii, nagu plaanitud: täpselt sellises koguses alkoholi (veini, kokku pudel ehk), et kaine ma polnud, aga käitumist kontrollisin piisavalt. Pohmakat ei tulnud, mälukat ka mitte.
Võin rõõmuga tõdeda, et elul on mulle endiselt (õnneks positiivseid) üllatusi varuks. Mul oli mitmeid kontseptsioone selle kohta, kuidas õhtu lõppema peaks, aga reaalselt juhtunu nende alla ei mahtunud.
Õnneks mulle ootamatused üldiselt meeldivad.
Siinkohal tervitaks anonüümseks jääda soovinud kontori töötajat (vt. pilti) ning Piiat ja Nadjat. Jõudu ja jaksu teile kõigile edaspidiseks!
Tantsud tähtedega oli parim – palavad tervitused ka Indrek… Vabandust, Martinile :P
Kokkuvõtvalt oli selline õhtu, mis jääb kauaks meelde ja mida saab kunagi hiljem suure heldimusega meenutada.
Ahjaa, kui te teete õhtuks harja, aga ei viitsi seda öösel välja pesta, on järgmise päeva pärastlõunaks tulemus selline, nagu näha kõrvaloleval pildil.
Kui koju sõitsime, oli muru roheline ja päike säras taevas. Häid jõule kõigile kolleegidele ja muudele loomadele. Järgmisel aastal jälle :D
PS. Kanters, ma jään nüüd su aastavahetusürituse peale lootma, Tartu tundub selleks puhuks tõesti Tallinnast hulka sobivam olevat!
8 Responses to “Koomiline. Kurioosne. Absurdne. Hea pidu!”
Leave a Reply
This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.
te kõik olete täiesti hullud :D
hea, et sellel seljal mingeid erilisi tundemärke pole, muidu tunneks kohe ära…
Teil on õigus, nagu alati.
*õelalt irwitav smaili*
Päris lahe on yhe ja sama joomingu kirjeldust erinevatest blogidest lugeda…
Runnihunnile 5+ jälle, jeesh :D
Nappkõvamees Dressen-Tossen päästis jälle päeva :D
[…] Sellised sissekanded EI sünni ilma asjaosaliste loata. Kui ma taolisi pilte oma blogisse panen, siis nendel olevad isikud on asjast teadlikud ja sellega nõus. ENNE avaldamist. Tavaliselt kirjutan ma pigem nii või nii või jätan üldse kirjutamata. […]
[…] pärineb oktoobrist 2006. Kuna järgmine on sama humoorikas kui esimene, siis palun – detsember 2006. Ja üks veidi hilisem meenutus, mis mind ennast tagantjärele muigama paneb – märts […]