Pildil on peeretav Krõll ehk Marise kassi jõulukink ehk mingi mänguloom-elukas, kelle saba saab pikaks tirida ning see tõmbub siis suure surina ja värinaga kokku tagasi (minu rikutud mõtlemine leidis sellele ka hulganisti muid kasutusviise). Video oleks palju asjakohasem, aga ma ei tea, kuidas seda siia organiseerida (olemas on küll) – YouTube? Ma ei tea, ei viitsi uurida…
Jõuluvana on see aasta eriti helde veiniga, täna kingiti veel kaks pudelit. Kust on tulnud selline eksiarvamus, et Tikker joob? 😀
Emajõuluvana tõi mulle kommi (sellega oli nii, et nägin seda kommipakki mingi hetk Prismas ja kuna Tikril on teatavasti teema rottide ja lammastega, siis helistasin kohe emale, teatasin, et olen sel aastal eriti hea laps olnud ja kirjeldasin üksikasjalikult, mis kommi jõuluvana mulle tooma peab)
…ja palutud ühe raamatu asemel kolm: tahtsin seda (eellugu: Tikker otsib tervisesektsioonist raamatut, kus räägitaks lihtsalt sellest, mida üks või teine toit teeb ja kuidas mitmekülgselt toituda, aga leiab vaid tuhat ja üks erinevat dieeti ning peksab pead vastu seina; lõpuks kroonis pingutusi edu), sain lisaks veel selle (Tikri kontseptsioon sellest, et võiks olla raamat, mis räägiks, kuidas ilusamalt elada ja Tikri ema on igasuguste selliste raamatute ja teooriate fänn) ja naistelehe retseptikonkursi põhjal valminud “101 argirooga”, mille kohta ei suutnud netist ühtki linki leida. Peaks igatahes sisaldama lihtsaid ja odavaid retsepte, hullult teretulnud nähtus Tikri köögis, äkki hakkan isegi midagi peale makaronide tegema!
Tikker on endaga üliväga rahul ja tervitab veelkord kõiki jõuluvanasid ja päkapikke, kes tema jõulud ilusaks tegid.
Ja jõuluimest kui sellisest veel nii palju, et Daki ja Rüblik abielluvad! Ja see on minu arust hästi nunnu. Ja äge. Ja ehkki ma olin alguses hästi üllatunud, siis natukene järele mõeldes enam ei olnud.
Vot nii. Kõik tänaseks. Ilusat pühade jätku – minu omad on küll ilusad.
See abielu-värk on jumala hull ja mida rohkematele inimestele ma seda ÜTLEN (kirjutada ja omavahel rääkida on lihtne, aga teistele valjult välja öelda on raske veel, nagu saladust räägiks), seda reaalsemaks see muutub.
Mis ma aga tahtsin öelda, on see, et noh see suur, et… ajaleht, kus ma töötan, me korraldasime ka retseptivõistluse ja ma ise ka postitasin sinna (ei taht’ võita, vaid jagada ja žürii oli sellega arvestanud, junõu) ja meie kokaraamat peaks ka tulema (millalgi). Et siis sellest võib kasu olla, ja ma luban, et ma kingin selle sulle, juhuks, kui me peaks otsustama, et me mõnikord tahame koos veint võtta ja tutvust üles soojendada (sest mul pole selle vastu midagi).
Vot. Seda tahtsin öelda.
Veint võib alati võtta! Mul siin erinevad alkolembesed päkapikud on viis pudelit kuuse alla kokku vedanud…